Jehoova on Kuningas
Kahekümnes peatükk
Jehoova on Kuningas
1., 2. a) Kes saavad tunda Jehoova raevu? b) Kas Juuda pääseb karistusest ja kust me seda teame?
BABÜLON, Vilistimaa, Moab, Süüria, Etioopia, Egiptus, Edom, Tüüros, Assüüria — nad kõik saavad tunda Jehoova raevu. Jesaja on ennustanud häda, mis saab osaks neile vaenulikele riikidele ja linnadele. Kuid mis saab Juudast? Kas patuse eluviisiga Juuda rahvas pääseb karistusest? Ajalooline ülestähendus annab kindlalt eitava vastuse!
2 Mõtle sellele, mis juhtus Samaariaga, kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi pealinnaga. See rahvas ei pidanud oma lepingut Jumalaga. Iisraellased ei hoidunud eemale ümberkaudsete rahvaste rõvedatest tavadest. Vastupidi, Samaaria elanikud tegid aina ”kurje asju Jehoova vihastamiseks. [— — —] Siis Jehoova vihastus väga Iisraeli pärast ja ta kõrvaldas nad oma palge eest”. Väevõimuga äraviiduna ”pidi Iisrael omalt maalt minema võõrsile Assurisse” (2. Kuningate 17:9—12, 16—18, 23; Hoosea 4:12—14). See, mis juhtus Iisraeliga, on halb märk ka tema sõsarriigile Juudale.
Jesaja ennustab Juudale hävingut
3. a) Miks hülgab Jehoova kahest suguharust koosneva Juuda? b) Mida on Jehoova kindlalt otsustanud teha?
3 Mõned Juuda kuningad olid ustavad, kuid enamik ei olnud seda. Isegi sellise ustava kuninga ajal, nagu oli Jootam, ei pööranud rahvas täielikult selga ebajumalateenistusele (2. Kuningate 15:32—35). Juuda kurjus jõuab haripunkti verejanulise kuninga Manasse valitsusajal, kes juudi pärimuse kohaselt tapab ustava prohveti Jesaja, käskides ta lõhki saagida. (Võrdle Heebrealastele 11:37.) See kuri kuningas ”ahvatles Juuda ja Jeruusalemma elanikke tegema rohkem kurja kui need paganad, keda Jehoova oli hävitanud Iisraeli laste eest” (2. Ajaraamat 33:9). Manasse valitsusajal rüvetub see maa rohkemgi veel kui kaananlaste võimu ajal. Seepärast kuulutab Jehoova: ”Vaata, ma lasen tulla Jeruusalemmale ja Juudale niisuguse õnnetuse, et igaühel, kes sellest kuuleb, hakkavad mõlemad kõrvad kumisema! .. ma pühin Jeruusalemma, nõnda nagu pühitakse vaagnat: see pühitakse ja pööratakse kummuli! Ma hülgan oma pärisosa jäänused ja annan nad nende vaenlaste kätte; nad saavad saagiks ja riisutavaiks kõigile oma vaenlastele, sellepärast et nad on teinud kurja minu silmis ja on mind vihastanud” (2. Kuningate 21:11—15).
4. Mida kavatseb Jehoova teha Juudaga ja kuidas see ennustus täitub?
4 Nii nagu vaagen pööratakse kummuli, et kogu selle sisu välja voolaks, samuti tühjendatakse see maa oma inimasukatest. Jesaja ennustuse teemaks on jälle tulevane Juuda ja Jeruusalemma häving. Ta alustab: ”Vaata, Jehoova laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud!” (Jesaja 24:1). See ennustus täitub siis, kui kuningas Nebukadnetsarile alluvad Babüloonia vallutusväed hävitavad Jeruusalemma ja sealse templi ning Juudas külvavad hukatust mõõk, nälg ja taudid. Enamik ellujäänud juute viiakse vangidena Babülooniasse ja vähesed mahajäänud põgenevad Egiptusse. Nii purustatakse Juuda ja ta jääb täiesti elaniketa. Sinna ei jää isegi koduloomi. Mahajäetud maa muutub süngete varemetega tühermaaks, mida asustavad vaid metsloomad ja -linnud.
5. Kas keegi pääseb Jehoova kohtuotsusest? Selgita.
5 Kas on Juudas keegi eelisseisundis selle tulevase kohtumõistmise ajal? Jesaja vastab: ”Nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu ümmardajaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga! Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Jehoova on öelnud selle sõna!” (Jesaja 24:2, 3). Jõukus ja eesõigused templiteenistuses ei anna mingit eelist. Mingeid erandeid ei tehta. Maa on niivõrd raisku läinud, et kõigil ellujäänutel — preestritel, sulastel ja isandatel, müüjatel ja ostjatel — tuleb minna pagendusse.
6. Miks võtab Jehoova oma õnnistuse sellelt maalt?
6 Et selle tulevase katastroofi suhtes ei jääks vähimatki arusaamatust, kirjeldab Jesaja, kui täielik see on, ja selgitab selle põhjust: ”Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülimused rammestuvad! Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud käsuõpetusest, muutnud seadusi, murdnud igavese [”määramata aega kestva”, UM] lepingu! Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud jäävad süüdlasteks; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele!” (Jesaja 24:4—6). Kui iisraellastele anti Kaananimaa, nägid nad, et see on ”maa, mis piima ja mett voolab” (5. Moosese 27:3). Sellegipoolest sõltusid nad edaspidigi Jehoova õnnistusest. Kui nad täidavad ustavalt tema määrusi ja käske, siis maa ”annab oma saagi”, ent kui nad tema seadustest ja käskudest üle astuvad, siis ”kulub asjata” vaev, mida nad näevad maa harimisel, ja maa ”ei anna enam saaki” (3. Moosese 26:3—5, 14, 15, 20). Jehoova ’needus neelab maa’. (5. Moosese 28:15—20, 38—42, 62, 63.) Nüüd peab Juuda olema valmis selle needuse saabumiseks.
7. Millisel juhul pidi seaduseleping iisraellastele õnnistuseks olema?
7 Umbes 800 aastat enne Jesaja päevi astusid iisraellased vabatahtlikult Jehoovaga lepingusuhetesse ja nõustusid seda lepingut pidama (2. Moosese 24:3—8). Selle seaduselepingu tingimuste järgi oli ette nähtud, et kui nad täidavad Jehoova käske, saavad neile osaks rikkalikud õnnistused, aga kui nad lepingut rikuvad, kaotavad nad tema õnnistuse ja vaenlased viivad nad vangi (2. Moosese 19:5, 6; 5. Moosese 28:1—68). See Moosese kaudu antud seaduseleping pidi jääma jõusse täpsemalt kindlaks määramata ajani. See pidi kaitsma iisraellasi kuni Messia ilmumiseni (Galaatlastele 3:19, 24).
8. a) Kuidas on rahvas ”üle astunud käsuõpetusest” ja ”muutnud seadusi”? b) Kuidas juhtub, et ”ülimused” on esimesed, kes ”rammestuvad”?
8 Kuid rahvas on ’murdnud määramata aega kestva lepingu’. Juudid on Jumala antud seadustest hoolimatult üle astunud. Nad on ”muutnud seadusi”, järgides teistsuguseid õigustavasid kui need, mis Jehoova neile andis. (2. Moosese 22:24; Hesekiel 22:12.) Seetõttu kõrvaldatakse rahvas sellelt maalt. Eelseisva kohtumõistmise ajal ei anta kellelegi armu. Esimeste hulgas, kes ”rammestuvad” seetõttu, et Jehoova võtab ära oma kaitse ja soosingu, on ”ülimused”, aristokraadid. See täitub enne lähenevat Jeruusalemma hävingut, siis kui esmalt egiptlased ja seejärel babüloonlased teevad Juuda kuningad oma vasallideks. Hiljem viiakse kuningas Joojakin koos teiste kuningliku perekonna liikmetega esimeste hulgas Babülooniasse vangi (2. Ajaraamat 36:4, 9, 10).
Rõõm lahkub maalt
9., 10. a) Milline on põllumajanduse osatähtsus Iisraelis? b) Mida tähendab see, et igaüks ’istub oma viinapuu ja viigipuu all’?
9 Iisraeli rahvas elab põllumajanduslikus ühiskonnas. Alates ajast, mil iisraellased saabusid Tõotatud Maale, on nad harjunud elama maaharimisest ja loomapidamisest. Seega on Iisraelile antud seadustes tähtis koht põllumajandusel. Kohustuslikku sabatiaegset puhkust on kästud pidada igal seitsmendal aastal, mis võimaldaks maapinna viljakusel taastuda (2. Moosese 23:10, 11; 3. Moosese 25:3—7). Kolm iga-aastast püha, mida rahval kästakse pidada, on ajastatud põllumajanduslike perioodide järgi (2. Moosese 23:14—16).
10 Viinamarjakasvatused on kogu maal tavaline vaatepilt. Pühakiri nimetab veini, mida saadakse viinamarjadest, Jumala anniks, mis ”rõõmustab inimese südant” (Laul 104:15). See, et igaüks ’istub oma viinapuu ja viigipuu all’, tähendab heaolu, rahu ja turvalisust Jumala õiglase valitsuse all (1. Kuningate 5:5; Miika 4:4). Head viinamarjasaaki peetakse õnnistuseks ning see annab põhjust laulmiseks ja rõõmustamiseks (Kohtumõistjate 9:27; Jeremija 25:30). Ka vastupidine olukord peab paika. Kui viinapuud närbuvad või ei anna marju ja viinamäed muutuvad ohakaid täis jäätmaaks, tõendab see, et Jehoova on võtnud ära oma õnnistuse — on väga kurb aeg.
11., 12. a) Kuidas näitlikustab Jesaja olukorda, mis kujuneb Jehoova kohtumõistmise tagajärjel? b) Millist sünget tulevikuväljavaadet kirjeldab Jesaja?
11 Niisiis on kohane, et Jesaja näitlikustab viinamäe ja selle saagi abil olukorda, mis kaasneb sellega, kui Jehoova võtab maalt ära oma õnnistuse: ”Vein leinab, viinapuu kuivab, ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad. Lõpeb trummide lõbu, lakkab hõiskajate lärm, kaob kandle rõõm. Enam ei jooda lauldes veini, vägijook on joojale kibe. Tühi linn purustatakse, kõik kojad suletakse, sissepääsu ei ole. Tänavail karjutakse veini järele, kõik rõõm kaob, maa lust lahkub. Linna jääb häving ja värav taotakse puruks” (Jesaja 24:7—12, EP 97).
12 Trumm ja kannel on meeldivad pillid, mida kasutatakse Jehoova kiitmiseks ja rõõmu väljendamiseks (2. Ajaraamat 29:25; Laul 81:3). Nende muusikat pole kuulda sel Jumala karistusajal. Ei toimu rõõmsat viinamarjakoristust. Mahajäetud ja varemeteks saanud Jeruusalemmas — mille värav on ’taotud puruks’ ja majad ’suletud’, nii et keegi ei pääse sisse — pole kuulda rõõmsaid hääli. Milline sünge tulevik ootab ees selle iseenesest nii viljaka maa elanikke!
Jäänus rõkatab rõõmust
13., 14. a) Millised seadused on Jehoova kehtestanud saagikoristuse kohta? b) Kuidas illustreerib Jesaja saagikoristuse kohta käivate seaduste abil seda, et mõned jäävad ellu Jehoova kohtumõistmise ajal? c) Milles võivad ustavad juudid kindlad olla, kuigi ees seisavad sünged katsumusajad?
13 Oliivide korjamise ajal taovad iisraellased puid kaigastega, et viljad maha kukuksid. Jumala Seaduse järgi on neil keelatud puude oksi läbi otsida, et viimasedki järelejäänud marjad ära korjata. Ka ei tohi nad pärast viinamarjasaagi kogumist järelejäänud viinamarju ära korjata. Saagi korjamisest järele jäänud marjad tuleb jätta järelnoppimiseks vaestele — ”võõrale, vaeselelapsele ja lesknaisele” (5. Moosese 24:19—21). Nende üldtuntud seaduste abil illustreerib Jesaja lohutavat tõsiasja, et läheneva Jehoova kohtumõistmise ajal on ka ellujääjaid: ”Nõnda peab sündima keset maad, rahvaste keskel, otsekui õlipuu raputus, otsekui järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõpetust! Need seal tõstavad häält, rõkatavad rõõmust, Jehoova kõrguse tõttu hüüavad lääne poolt: ”Seepärast austage valguse maades Jehoovat, mere saartel Jehoova, Iisraeli Jumala nime!” Maa äärest kuuleme kiituslaule: ”Aupaistus õigele!”” (Jesaja 24:13—16a).
14 Nii nagu kuigipalju vilja jääb pärast saagikoristust puu otsa alles, samuti on ka neid, kes jäävad alles pärast Jehoova kohtuotsuse täideviimist — ”järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõpetust”. Nagu näitab 6. salm, on prohvet neist juba rääkinud, öeldes, et ”vähe inimesi jääb järele”. Kuigi Jeruusalemma ja Juuda hävingus ellujääjaid on vähe, peab neid siiski olema, ning hiljem tuleb jääk vangistusest tagasi, et see maa uuesti asustada (Jesaja 4:2, 3; 14:1—5). Kuigi õiglase südamega inimestele saavad osaks sünged katsumusajad, võivad nad olla kindlad, et ees ootab vabanemine ja rõõm. Ellujäänud näevad, kuidas avaneb Jehoova prohvetlik sõna, ja nad mõistavad, et Jesaja on tõesti olnud Jumala prohvet. Nad saavad väga rõõmsaks, kui võivad olla taastamisennustuste täitumise tunnistajaks. Kuhu iganes neid on pillutatud — olgu siis lääne suunas Vahemere saartele, ”valguse maades” (päiksetõusu ehk ida pool) asuvasse Babüloni või kuhugi mujale kaugesse paika —, seal kiidavad nad ellujäämise eest Jumalat ja laulavad: ”Aupaistus õigele!”
Jehoova kohtumõistmisest pole pääsu
15., 16. a) Milliseid tundeid tekitab Jesajas see, mis juhtub tema rahvaga? b) Mis tabab ustavusetuid maa elanikke?
15 Kuid praegu on veel vara rõõmustada. Jesaja toob oma kaasaegsed tagasi olevikku, öeldes: ”Aga mina ütlen: ”Kadu mulle, kadu mulle! Häda mulle, petised petavad, jah, petised petavad petise kombel! Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, maa elanik! Kes siis põgeneb peletushüüu eest, langeb püügiauku; aga kes tuleb püügiaugust välja, selle püüab püüdepael! Sest kõrguse luugid avanevad ja maa alused vabisevad! Maa põrub põrmuks, maa lõheneb lõhki, maa kõigub kõvasti! Maa taarutab tugevasti, joobnu sarnaselt, ja õõtsub otsekui vahionn! Tema üleastumine lasub raskesti ta peal, ta langeb ega tõuse enam!” (Jesaja 24:16b—20).
16 Jesaja on ahastuses selle pärast, mis saab osaks tema rahvale. Teda ümbritsev olukord tekitab haiguslikke ja murelikke tundeid. Petiseid on rohkesti ja nad tekitavad maa elanikes hirmu. Kui Jehoova oma kaitse ära võtab, saavad ustavusetud Juuda elanikud tunda hirmu nii öösel kui päeval. Nende elu on ebakindel. Pole võimalik pääseda katastroofist, mis tabab neid seetõttu, et nad on hüljanud Jehoova käsud ja eiravad Jumala tarkust (Õpetussõnad 1:24—27). Häda tuleb vaatamata sellele, et petised maal üritavad rahvast veenda, et kõik läheb hästi, saates juute vale ja pettuse abil hävingu teele (Jeremija 27:9—15). Vaenlased tulevad väljastpoolt ning riisuvad neid ja viivad nad vangi. See kõik on Jesajale väga masendav.
17. a) Miks pole kuidagi võimalik pääseda? b) Mis saab maast siis, kui Jehoova päästab kohtumõistmiseks taevastest valla oma jõu?
17 Sellegipoolest on prohvet kohustatud kuulutama, et pääsu ei ole. Kuhu iganes inimesed ka põgeneda ei üritaks, saadakse nad kõikjal kätte. Mõned võivad ühest õnnetusest pääseda, kuid nad satuvad teise — kuskil pole turvalist kohta. Nad on samasuguses olukorras nagu jälitatav loom, kes pääseb auku kukkumisest, kuid satub hoopis lõksu. (Võrdle Aamos 5:18, 19.) Jehoova päästab kohtumõistmiseks taevastest valla oma jõu ja raputab koguni maa alustugesid. Süükoormast raske maa taarub otsekui joobnu ja langeb, olles võimetu uuesti püsti tõusma (Aamos 5:2). Jehoova kohtuotsus on lõplik. Seda maad tabab täielik häving ja hukatus.
Jehoova hakkab valitsema auhiilguses
18., 19. a) Kellele võib viidata ”kõrguse väehulk” ja kuidas nad ”vangitorni” kogutakse? b) Kuidas ”kõrguse väehulka” arvatavasti nuheldakse ”hulga aja pärast”? c) Kuidas nuhtleb Jehoova ”maa kuningaid maa peal”?
18 Nüüd avardub Jesaja prohvetiennustuse vaateväli ning see osutab Jehoova eesmärgi lõplikule täitumisele: ”Sel päeval nuhtleb Jehoova kõrguse väehulka kõrgel ja maa kuningaid maa peal! Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid! Siis on kuul häbi ja päike häbeneb, sest vägede Jehoova on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja tema vanemate ees paistab auhiilgus!” (Jesaja 24:21—23).
19 Väljend ”kõrguse väehulk” võib viidata deemonlikele ”pimeduse maailma valitsejatele, taevaalustele kurjuse vaimudele” (Efeslastele 6:12). Nemad on maailma riikidele tohutut mõju avaldanud (Taaniel 10:13, 20; 1. Johannese 5:19). Nende eesmärk on pöörata inimesi eemale Jehoovast ja tema puhtast teenistusest. Kui kergesti neil küll õnnestub ahvatleda Iisraeli järgima ümbritsevate rahvaste pahelisi tavasid, mistõttu nad on Jumala kohtumõistmise ära teeninud! Kuid Saatanal ja tema deemonitel tuleb Jumalale vastust anda, kui ta pöörab lõpuks tähelepanu neile ja maapealsetele valitsejatele, ”maa kuningatele maa peal”, keda nad on mõjutanud tõusma Jumala vastu ning astuma üle tema seadustest (Ilmutuse 16:13, 14). Rääkides sümboolses keeles, ütleb Jesaja, et nad kogutakse kokku ja ”suletakse vangitorni”. ”Hulga aja pärast”, võib-olla siis, kui Saatan ja tema deemonid (kuid mitte ”maa kuningad maa peal”) lastakse Jeesuse Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus ajutiselt lahti, saavad nad Jumala käest lõpliku ja ärateenitud karistuse (Ilmutuse 20:3, 7—10).
20. Kuidas ja millal sai Jehoova kuningaks nii vanal ajal kui ka tänapäeval?
20 See osa Jesaja ennustusest pakkus juutidele järelikult suurepärast kindlustunnet. Määratud ajal laseb Jehoova muistsel Babülonil langeda ja toob juudid tagasi nende kodumaale. Aastal 537 e.m.a., mil ta demonstreerib sellega oma jõudu ja suveräänsust oma rahva heaks, võib neile tõesti öelda: ”Sinu Jumal on saanud kuningaks” (Jesaja 52:7, SP). Nüüdsel ajal ’sai Jehoova kuningaks’ aastal 1914, mil ta seadis Jeesuse Kristuse oma taevase Kuningriigi Kuningaks (Laul 96:10). Ta ’sai kuningaks’ ka aastal 1919, mil ta demonstreeris oma kuninglikku võimu sellega, et vabastas vaimse Iisraeli Suure Baabüloni ahelatest.
21. a) Mida tähendab, et ’kuul on häbi ja päike häbeneb’? b) Milline kõlav hüüd täitub kõige suurejoonelisemal viisil?
21 Jehoova saab jälle kuningaks siis, kui ta teeb lõpu Suurele Baabülonile ja kogu ülejäänud kurjale asjade süsteemile (Sakarja 14:9; Ilmutuse 19:1, 2, 19—21). Pärast seda on Jehoova Kuningriigi valitsus niivõrd suurepärane, et ei öösel kumav täiskuu ega kõrgel kesktaevas särav päike pole sellega hiilguse poolest võrreldavad. (Võrdle Ilmutuse 22:5.) Neil on nii-öelda häbi võrrelda ennast aulise vägede Jehoovaga. Jehoova on siis kõrgeim valitseja. Tema kõikvõimas jõud ja auhiilgus saavad teatavaks kõigile (Ilmutuse 4:8—11; 5:13, 14). Milline imeline väljavaade! Sel ajal kõlab üle kogu maa Laulus 97:1 esitatud kutse: ”Jehoova on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustugu saarte hulk!”, mis täitub siis kõige suurejoonelisemal viisil.
[Küsimused]
[Pilt lk 262]
Maal pole enam kuulda muusikat ega rõõmuhüüdeid
[Pilt lk 265]
Mõned jäävad Jehoova kohtumõistmise ajal ellu otsekui vili, mis jääb pärast saagikoristust puu otsa alles
[Pilt lk 267]
Jesaja on ahastuses selle tõttu, mis saab osaks tema rahvale
[Pilt lk 269]
Ei päike ega kuu ole Jehoovaga hiilguse poolest võrreldavad
