Üheksateistkümnes peatükk

Jehoova teotab Tüürose kõrkust

Jesaja 23:1—18

1., 2. a) Milline linn oli muistne Tüüros? b) Mida ennustas Tüürose kohta Jesaja?

TA OLI ”täiuslikult ilus” ja tal oli külluslikult ”igasugu vara” (Hesekiel 27:4, 12). Tema suur laevastik purjetas üle mere kaugetesse paikadesse. Ta sai ”väga toredaks merede südames” ja oma ”varandustega” ta tegi ”rikkaks maa kuningad” (Hesekiel 27:25, EP 97; 27:33). Selline oli 7. sajandil e.m.a. Tüüros — Foiniikia linn Vahemere idapoolses otsas.

² Kuid silmapiiril oli Tüürose häving. Umbes 100 aastat enne, kui Hesekiel seda Foiniikia kantsi kirjeldas, ennustas prohvet Jesaja tema langust ja nende leina, kes temale loodavad. Jesaja ennustas ka seda, et mõne aja pärast pöörab Jumal sellele linnale jälle tähelepanu ning laseb tal taas jõukaks saada. Kuidas need prohveti sõnad täitusid? Ja mida me võime õppida kõigest sellest, mis juhtus Tüürosega? Kui saame selgelt aru sellest, mis teda tabas ja miks see juhtus, tugevdab see meie usku Jehoovasse ja tema tõotustesse.

”Uluge, Tarsise laevad”

3., 4. a) Kus asus Tarsis ning millised sidemed olid Tüürose ja Tarsise vahel? b) Miks on Tarsisega kauplevatel meremeestel põhjust ’uluda’?

³ Pealkirja all ”Ennustus Tüürose kohta” kuulutab Jesaja:  ”Uluge, Tarsise laevad, sest teie varjupaik hävitatakse!” (Jesaja 23:1a). Arvatakse, et Tarsis oli osa Hispaaniast, mis jääb kaugele Vahemere idaosas paiknevast Tüürosest. * Foiniiklased olid aga asjatundlikud meremehed ning nende laevad olid suured ja merekindlad. Mõned ajaloolased usuvad, et foiniiklased olid esimesed, kes märkasid seost kuu ning tõusude ja mõõnade vahel ning võtsid merel orienteerumiseks appi astronoomia. Seega polnud pikk vahemaa Tüürosest Tarsiseni neile mingiks takistuseks.

⁴ Jesaja päevil on kauge Tarsis Tüürose turg, mis mingil ajalooperioodil võib tema jõukuse peamine allikas olla. Hispaanias leidub rikkalike varudega hõbeda, raua, tina ja muude metallide kaevandusi. (Võrdle Jeremija 10:9; Hesekiel 27:12.) ”Tarsise laevadel”, arvatavasti Tüürose laevadel, mis kauplevad Tarsisega, on küllalt põhjust ’uluda’ ja tõsta kaebekisa oma kodusadama hävitamise pärast.

5. Kus saavad Tarsisest saabuvad meremehed teada Tüürose langemisest?

⁵ Kuidas saavad merel olevad meremehed teada Tüürose langemisest? Jesaja vastab: ”Kittide maalt ilmutatakse see neile” (Jesaja 23:1b, SP). Väljend ”Kittide maa” viitab tõenäoliselt Küprose saarele, mis asub umbes 100 kilomeetrit Foiniikia rannikust lääne pool. See on Tarsisest itta suunduvate laevade viimane peatus, enne kui nad Tüürosesse jõuavad. Niisiis saavad meremehed oma armsa kodusadama langemisest teada siis, kui nad Küproses vahepeatuse teevad. Milline šokk on see neile! Kurbusest ja hämmingust hakkavad nad ’uluma’.

6. Kirjelda Tüürose ja Siidoni vahelisi suhteid.

 ⁶ Hämmingus on ka inimesed Foiniikia rannikul. Prohvet ütleb: ”Vaikige, rannikuelanikud. Siidoni kaupmehed, kes merd ületavad, on sind täitnud. Ja paljudel vetel on olnud Siihori seeme, Niiluse lõikus, tema tulu, ning sellest tulenes rahvaste kasum” (Jesaja 23:2, 3, UM). ”Rannikuelanikud” — Tüürose naabrid — jäävad vait äärmises hämmastuses Tüürose õnnetu langemise pärast. Kes on ”Siidoni kaupmehed”, kes ’on täitnud’ need elanikud, tehes nad rikkaks? Esialgu oli Tüüros vaid 35 kilomeetrit põhja pool asuva sadamalinna Siidoni koloonia. Siidoni müntidel nimetatakse teda Tüürose emaks. Kuigi Tüüros on jõukuse poolest Siidoni enda varju jätnud, on ta endiselt ”Siidoni tütar” ja sealsed elanikud nimetavad endid ikka veel siidonlasteks (Jesaja 23:12). Seetõttu viitab väljend ”Siidoni kaupmehed” arvatavasti Tüürose kaupmeestest elanikele.

7. Kuidas on Siidoni kaupmehed jõukust levitanud?

⁷ Jõukad Siidoni kaupmehed ristlevad Vahemerel, olles hõivatud äritegemisega. Nad viivad paljudesse kohtadesse Egiptuse delta piirkonnas asuva Siihori, Niiluse idapoolseima harujõe seemet ehk vilja. (Võrdle Jeremija 2:18.) ”Niiluse lõikuse” hulka kuuluvad muudki Egiptuse tooted. Äritsemine ja vahetuskaubandus selliste kaupadega on äärmiselt tulus nii neile merdsõitvatele kaupmeestele kui ka rahvastele, kellega nad äri teevad. Siidoni kaubitsejad täidavad Tüürose tuluga. Tõesti, nad leinavad tema hävingut!

8. Kuidas mõjub Tüürose häving Siidonile?

⁸ Järgmisena pöördub Jesaja Siidoni poole selliste sõnadega: ”Häbene, Siidon, sest meri kõneleb: ”Ma pole olnud lapsevaevas ega ole sünnitanud; ma pole kasvatanud noori mehi ega ole lasknud sirguda neitseid!””  (Jesaja 23:4). Pärast Tüürose hävingut paistab viljatu ja mahajäetuna see rannaäär, kus varem seisis too linn. Merigi tundub ahastusest halavat otsekui ema, kes on jäänud ilma oma lastest ja on nüüd sellises meeltesegaduses, et väidab, nagu poleks tal neid kunagi olnudki. Siidon häbeneb selle pärast, mis juhtub tema tütrega.

9. Millistele sündmustele järgneva kohkumusega on võrreldav inimeste lein pärast Tüürose langemist?

⁹ Jah, uudis Tüürose hävingust põhjustab laiaulatuslikku leina. Jesaja ütleb: ”Otsekui hirm oli, kui saadi kuulda Egiptusest, nõnda vabisevad nemad, kui saavad kuulda [Tüürosest]” (Jesaja 23:5, SP). See leinavalu on võrreldav sellega, mida kutsub esile teadaanne Egiptuse kohta. Millist teadet prohvet mõtleb? Võimalik et seda, kui läheb täide tema varasem ”ennustus Egiptuse kohta”. * (Jesaja 19:1—25.) Või ehk mõtleb prohvet teadaannet vaarao armee hävitamisest Moosese päevil, mis põhjustas paljudes kohkumust (2. Moosese 15:4, 5, 14—16; Joosua 2:9—11). Igal juhul need, kes kuulevad teadet Tüürose hävingust, vabisevad kõvasti. Neil soovitatakse põgeneda varjule kaugesse Tarsisesse ja kästakse valjuhäälselt leinata: ”Siirduge Tarsisesse! Uluge, rannarahvas!” (Jesaja 23:6).

Rõõmus ”muistsest ajast”

10.—12. Kirjelda Tüürose jõukust, iidsust ja mõjukust.

¹⁰ Tüüros on muistne linn, nagu Jesaja seda meenutab, kui ta küsib: ”On see teie rõõmus linn, mille algus on muistses ajas?” (Jesaja 23:7a, EP 97). Õitsva Tüürose ajalugu ulatub vähemalt Joosua aega (Joosua 19:29). Aastate jooksul on Tüüros saanud kuulsaks metallesemete, klaasnõude ja purpurvärvi valmistajana. Tüürose  purpurmantlid maksavad tohutut hinda ja Tüürose kallihinnalist kangast ihkavad aristokraadid. (Võrdle Hesekiel 27:7, 24.) Tüüros on ka maad mööda kulgeva karavanikaubanduse keskus ja tähtis impordi-ekspordi baas.

¹¹ Lisaks on see linn ka sõjaliselt tugev. L. Sprague de Camp kirjutab: ”Kuigi foiniiklased polnud eriti sõjakad — nad olid ärimehed, mitte sõdurid —, kaitsesid nad oma linnu fanaatilise julguse ja kangekaelsusega. Need omadused, nagu ka vägevus merel, aitasid neil seista vastu Assüüria armeele, mis oli omal ajal tugevaim.”

¹² Tõesti, Tüüros jätab endast jälje Vahemere-äärsesse maailma. ”Jalad kandsid [teda] kaugele võõrana elama.” (Jesaja 23:7b.) Foiniiklased võtavad ette retki kaugetesse paikadesse, püstitavad kaubajaamu ja vahesadamaid, millest mõnel juhul kasvavad välja kolooniad. Näiteks Aafrika põhjarannikul asuv Kartaago on Tüürose koloonia. Aja jooksul edestab ta Tüürost ja hakkab rivaalitsema Roomaga mõjuvõimu pärast Vahemere-maailmas.

Tema kõrkust teotatakse

13. Miks kerkib küsimus selle kohta, kes söandab Tüürose üle kohut mõista?

¹³ Pidades silmas Tüürose iidsust ja jõukust, on kohane järgmine küsimus: ”Kes on seda otsustanud kroonide jagaja Tüürose kohta, kelle kaupmehed on vürstid, kelle kaubitsejad on kõige auväärsemad maal?” (Jesaja 23:8). Kes julgeb öelda midagi sellise linna kohta, mis on oma kolooniates ja mujal pannud kõrgele võimupositsioonile vägevad isikud — saades seega ”kroonide jagajaks”? Kes söandab võtta sõna metropoli vastu, kelle kaupmehed on vürstid ja kelle kaubitsejad on auväärsed mehed? Liibanonis asuva Beiruti riikliku muuseumi muististe osakonna  endine juhataja Maurice Chehab ütles: ”Tüüros püsis alates 9. kuni 6. sajandini e.m.a. nii tähtsal positsioonil, mis oleks võrdväärne Londoni omaga 20. sajandi alguses.” Kes siis julgeb võtta sõna selle linna vastu?

14. Kes mõistab hukka Tüürose ja miks?

¹⁴ Inspireeritud vastus kutsub Tüüroses esile kohkumust. Jesaja ütleb: ”Vägede Jehoova on otsustanud teotada kõige toreduse kõrkust, põlata kõiki auväärseid maal!” (Jesaja 23:9). Miks mõistab Jehoova hukka selle jõuka iidse linna? Kas sellepärast, et selle elanikud kummardavad ebajumalat Baali? Või ehk sellepärast, et Tüüros on seotud Iisebeliga — Siidoni ja ka Tüürose kuninga Etbaali tütrega —, kes abiellus Iisraeli kuninga Ahabiga ja hukkas Jehoova prohveteid? (1. Kuningate 16:29, 31; 18:4, 13, 19.) Vastus mõlemale küsimusele on ei. Tüüros mõistetakse hukka tema ülbe uhkuse pärast — ta on läinud rasva teiste rahvaste, ka iisraellaste kulul. Jehoova ütles 9. sajandil e.m.a. prohvet Joeli kaudu Tüürosele ja teistele linnadele: ”Te olete müünud Juuda lapsi ja Jeruusalemma lapsi kreeklastele, et saata neid kaugele nende rajadest!” (Joel 4:6). Kas võib Jumal vaadata pealt, kuidas Tüüros kohtleb tema lepingurahvast, nagu oleks see vaid üks kaubaartikkel?

15. Kuidas reageerib Tüüros sellele, kui Jeruusalemm langeb Nebukadnetsari kätte?

¹⁵ Saja aasta möödudes Tüüros ei muutu. Kui Babüloonia kuninga Nebukadnetsari armee hävitab Jeruusalemma aastal 607 e.m.a., hõiskab Tüüros: ”Paras! Purustatud on rahvaste uks! Pööre minu kasuks: mina täitun, tema [Jeruusalemm] on tühi!” (Hesekiel 26:2). Tüüros rõõmustab sellepärast, et loodab Jeruusalemma hävingu pealt kasu lõigata. Kuna Juuda pealinnast pole enam konkurenti, loodab ta suurendada oma osa kaubanduses.  Jehoova põlgab ennastülistavaid ”auväärseid”, kes seisavad uhkelt tema rahva vaenlaste poolel.

16., 17. Mis saab Tüürose elanikest, kui see linn langeb? (Vaata allmärkust.)

¹⁶ Jesaja jätkab Jehoova hukkamõistuväljendust Tüürose kohta: ”Käi oma maa läbi, Tarsise tütar, otsekui Niilus! Ellingut ei ole enam! Tema sirutab käe mere kohale, paneb kuningriigid värisema — Jehoova annab käsu Kaanani kohta ta kindluste hävitamiseks! Ta ütleb: ”Ära ole enam ülemeelik, kurjasti koheldud neitsi, Siidoni tütar! Tõuse, siirdu kitiitide juurde, aga sealgi ei ole sul rahu!”” (Jesaja 23:10—12).

¹⁷ Miks nimetatakse Tüürost ”Tarsise tütreks”? Võib-olla sellepärast, et Tüürose langemise järel saab Tarsis temast vägevamaks. * Varemeteks muudetud Tüürose elanikud aetakse laiali nagu jõgi üleujutuse ajal, kui selle kaldad kokku varisevad ja vesi tulvab kõigile ümberkaudsetele tasandikele. Jesaja sõnum ”Tarsise tütrele” toonitab, kui ränk on see, mis juhtub Tüürosega. Jehoova ise sirutab välja oma käe ja annab selle käsu. Mitte keegi ei suuda muuta selle lõpptulemust.

18. Miks nimetatakse Tüürost ”neitsiks, Siidoni tütreks”, ja kuidas muutub tema olukord?

¹⁸ Jesaja räägib Tüürosest ka kui ”neitsist, Siidoni tütrest”, millega ta näitab, et varem pole võõrad väed teda vallutanud ega tema kallal vägivalda tarvitanud, ja ikka veel on ta alistamata. (Võrdle 2. Kuningate 19:21; Jesaja 47:1; Jeremija 46:11.) Kuid nüüd peab ta hävitatama,  ja põgenikena lähevad mõned tema elanikud Foiniikia kolooniasse Kittimisse. Ent olles kaotanud oma majandusliku jõu, ei leia nad seal rahu.

Kaldealased laastavad tema

19., 20. Kes on prohvetiennustuse järgi Tüürose vallutaja ja kuidas see ennustus täitub?

¹⁹ Milline poliitiline jõud viib täide Jehoova kohtuotsuse Tüürose üle? Jesaja kuulutab: ”Vaata! Kaldealaste maa. See on see rahvas — Assüüria ei osutunud selleks —, nemad rajasid ta kõrbeasukate jaoks. Nad on püstitanud oma piiramistornid, nad on riisunud paljaks tema elamistornid; see on tehtud lagunevaks varemeks. Ulguge, Tarsise laevad, sest teie kindlus on hävitatud” (Jesaja 23:13, 14, UM). Kaldealased — mitte assüürlased — vallutavad Tüürose. Nad püstitavad oma piiramistornid, teevad maatasa Tüürose eluasemed ja muudavad selle Tarsise laevade kindluse lagunevaks rusuhunnikuks.

²⁰ Selle prohvetiennustuse järgi ei lähe pärast Jeruusalemma langemist kaua, kui Tüüros hakkab Babülonile vastu ja Nebukadnetsar asub linna piirama. Kuna Tüüros usub, et ta on võitmatu, hakkab ta vastu. Piiramise käigus on Babüloonia sõdurite pead kiivri kandmisest ”läinud paljaks” ja nende õlad on piiramisseadmete ehitamiseks vajalike materjalide tassimisest ”hõõrdunud” (Hesekiel 29:18). See piiramine on Nebukadnetsarile kulukas. Tüürose maismaaosa küll hävitatakse, kuid saak lipsab tal käest. Tüürose varade põhiosa on viidud väikesele saarele, mis asub umbes 0,8 kilomeetrit kaldast eemal. Kaldea kuningas, kellel puudub laevastik, pole suuteline saart vallutama. Tüüros annab 13 aasta möödudes alla, kuid ta jääb püsima ning näeb järgmiste prohvetiennustuste täitumist.

 Ta ”saab jälle hoorapalgale”

21. Mis mõttes Tüüros ”unustatakse” ja kui kauaks?

²¹ Jesaja jätkab ennustamist: ”Sel ajal unustatakse Tüüros seitsmekümneks aastaks, ühe kuninga päevadeks” (Jesaja 23:15a). Pärast seda, kui babüloonlased on hävitanud maismaalinna, ”unustatakse” Tüürose saarelinn. Selle ennustuse kohaselt ei ole saarel asuval Tüürosel kaubanduslikult olulist rolli ”ühe kuninga” — Babüloonia impeeriumi — ajal. Jeremija kaudu nimetab Jehoova Tüürost nende rahvaste hulgas, kellel tuleb juua tema viha veini. Ta ütleb: ”Need rahvad orjavad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat!” (Jeremija 25:8—17, 22, 27). Tõsi küll, Tüürose saarelinn pole Babüloonia võimu all kõik 70 aastat, kuna Babüloonia impeerium langeb aastal 539 e.m.a. Ilmselt märgistavad need 70 aastat Babüloonia võimu kõrgaega, mil Babüloonia kuninglik dünastia hoopleb, et ta on tõstnud oma trooni kõrgemale ”Jumala tähtedest” (Jesaja 14:13). Rahvad satuvad selle võimu alla eri aegadel. Kuid 70 aasta pärast see ülemvõim laguneb. Mis saab siis Tüürosest?

22., 23. Mis saab Tüürosest pärast seda, kui ta pääseb Babüloonia võimu alt?

²² Jesaja jätkab: ”Seitsmekümne aasta pärast sünnib Tüürosega nagu hoora laulus: ”Võta kannel, käi linnas ringi, sa unustatud hoor! Mängi ilusasti, laula usinasti, et sind meelde tuletataks!” Seitsmekümne aasta pärast Jehoova katsub Tüürost ja see saab jälle hoorapalgale ning teeb hooratööd kõigi maailma kuningriikidega maa peal!” (Jesaja 23:15b—17).

²³ Pärast Babüloni langemist aastal 539 e.m.a. saab Foiniikia Meedia-Pärsia impeeriumi satraapiaks. Pärsia monarh Kyros Suur on tolerantne valitseja. Selle uue  valitsuse all asub Tüüros oma endise tegevuse juurde ja teeb suuri pingutusi, et taastada oma maine maailma kaubanduse keskusena — just nagu unustatud prostituut, kes on kaotanud oma kliendid, kuid üritab köita uusi kundesid, käies linnas ringi ning mängides harfi ja lauldes oma laule. Kas Tüüros saavutab edu? Jah, Jehoova võimaldab tal edukas olla. Aja jooksul saab saarelinn nii jõukaks, et 6. sajandi lõpupoole e.m.a. ütleb prohvet Sakarja: ”Tüüros on enesele ehitanud kaitsevalli, ta on kuhjanud kokku hõbedat nagu põrmu ja kulda nagu tänavapori!” (Sakarja 9:3).

Tema tulu on pühitsetud

24., 25. a) Kuidas saab Tüürose tulu Jehoovale pühitsetuks? b) Millise ennustuse inspireerib Jehoova vaatamata sellele, et Tüüros aitab Jumala rahvast?

²⁴ Kui tähelepanuväärsed on küll järgmised prohvetlikud sõnad! ”Tema tulu ja hoorapalk on pühitsetud Jehoovale; seda ei kuhjata ega talletata, sest see tulu saab neile, kes Jehoova ees elavad, külluslikuks toiduseks ja kauneiks kehakatteiks!” (Jesaja 23:18.) Kuidas saab Tüürose materiaalne tulu pühitsetuks? Jehoova suunab asjade käiku nii, et seda kasutataks kooskõlas tema tahtega — selleks, et tema rahvas saaks külluslikult toitu ja kehakatet. See leiab aset pärast iisraellaste tagasitulekut Babüloonia pagendusest. Tüürose elanikud aitavad neil varuda seedripuid, et tempel taas üles ehitada. Nad taastavad ka kaubavahetuse Jeruusalemma linnaga (Esra 3:7; Nehemja 13:16).

²⁵ Vaatamata sellele inspireerib Jehoova järgmise teadaande Tüürose kohta. Sakarja ennustab nüüd juba jõuka saarelinna kohta: ”Vaata, Issand teeb ta vaeseks, paiskab ta müüri merre ja ta ise hävib tules!” (Sakarja 9:4). See  ennustus täitub juulikuus aastal 332 e.m.a., mil Aleksander Suur purustab selle uhke merede valitseja.

Hoidu materialismist ja uhkusest

26. Miks mõistis Jumal Tüürose hukka?

²⁶ Jehoova mõistis Tüürose hukka tema uhkuse tõttu — see on omadus, mida ta põlgab. ”Ülbeid silmi” nimetatakse esimesena seitsme asja hulgas, mida Jehoova vihkab (Õpetussõnad 6:16—19). Paulus seostas uhkuse Kurat-Saatanaga ja Hesekieli kirjeldus uhkest Tüürosest sisaldab elemente, mis iseloomustavad Saatanat ennast (Hesekiel 28:13—15; 1. Timoteosele 3:6). Miks oli Tüüros uhke? Pöördudes Tüürose poole, ütleb Hesekiel: ”Su süda [läks] ülbeks su varanduse pärast” (Hesekiel 28:5). See linn oli pühendunud kauplemisele ja raha kokkukuhjamisele. Tüürose edu selles vallas muutis ta talumatult upsakaks. Hesekieli kaudu ütles Jehoova ”Tüürose vürstile”: ”Su süda on ülbe ja sa ütled: ”Mina olen jumal, ma istun jumalate istmel”” (Hesekiel 28:2).

27., 28. Millisesse lõksu võivad inimesed sattuda ja kuidas Jeesus seda näitlikustas?

²⁷ Nii nagu rahvad võivad lasta võimust võtta uhkusel ja vääral suhtumisel jõukusse, samuti võib seda juhtuda ka üksikisikutega. Jeesus esitas tähendamissõna, millest ilmneb, kui salakaval see püünis võib olla. Ta rääkis rikkast mehest, kelle põllud andsid head saaki. Rahulolevana kavatses see mees oma saagi jaoks veel suuremad aidad ehitada ning lootis elada õnnelikult pikka ja mugavat elu. Kuid nii see ei läinud. Jumal ütles talle: ”Sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?” Jah, see mees suri ja tema rikkusest polnud talle mingit kasu. (Luuka 12:16—20.)

 ²⁸ Jeesus lõpetas selle tähendamissõna järgmiselt: ”Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” (Luuka 12:21). Olla jõukas polnud iseenesest vale ja head saaki saada polnud patt. Selle mehe eksimus seisnes selles, et ta tegi need asjad oma elus tähtsaimaks. Ta pani kogu oma lootuse rikkusele. Tulevikku vaadates ei arvestanud ta Jehoova Jumalaga.

29., 30. Kuidas hoiatas Jakoobus iseendale toetumise eest?

²⁹ Jakoobus esitas jõuliselt sellesama mõtte. Ta ütles: ”Kuulge nüüd, kes ütlete: ”Täna või homme me läheme sinna linna ja viibime seal aasta ja kaupleme ning saavutame kasu!” — teie, kes ei teagi, missugune on homme  teie elu; sest te olete suits, mida pisut aega nähakse ja mis siis haihtub — selle asemel et öelda: ”Kui Issand tahab ja me elame, siis teeme seda või teist!”” (Jakoobuse 4:13—15). Seejärel näitas Jakoobus, milline seos on jõukuse ja uhkuse vahel, kui ta jätkas: ”Te kiitlete oma hooplemisega. Kõik niisugune kiitlemine on paha” (Jakoobuse 4:16).

³⁰ Tuleb veel kord rõhutada, et äritegemine ei ole patt. Patt on uhkus, ülbus, enesekindlus, mida jõukaks saamine võib tekitada. Muistne õpetussõna ütles targalt: ”Vaesust ega rikkust ära mulle anna.” Vaesus võib elu väga kibedaks teha. Kuid rikkus võib panna inimese salgama Jumalat ja ütlema: ”Kes on Jehoova?” (Õpetussõnad 30:8, 9).

31. Milliseid küsimusi on kristlasel hea endale esitada?

³¹ Me elame maailmas, kus paljud on langenud ahnuse ja omakasupüüdlikkuse ohvriks. Valitseva kommertsõhkkonna tõttu pannakse suurt rõhku jõukusele. Seepärast on kristlasel hea ennast läbi uurida, et ta võiks olla kindel, et ta pole langemas samasse lõksu, kuhu sattus kommertslinn Tüüros. Kas kulutab ta nii palju oma aega ja energiat materiaalsetele taotlustele, et tegelikult on ta rikkuse ori? (Matteuse 6:24.) Kas kadestab ta kedagi, kellel on ehk rohkem või paremaid asju kui temal? (Galaatlastele 5:26.) Kui ta on juhtumisi rikas, kas arvab ta uhkelt, et ta väärib rohkem tähelepanu ja eesõigusi kui teised? (Võrdle Jakoobuse 2:1—9.) Kui ta pole rikas, kas ta on otsustanud iga hinna eest ”rikkaks saada”? (1. Timoteosele 6:9, meie kursiiv.) Kas ta on äriasjadega niivõrd hõivatud, et jätab Jumala teenimise jaoks oma elus vaid väga väikse nurgakese? (2. Timoteosele 2:4.) Kas süveneb ta jõukuse tagaajamisse sel määral, et ei hooli  oma äriasjades kristlikest põhimõtetest? (1. Timoteosele 6:10.)

32. Millise hoiatuse andis Johannes ja kuidas me võime seda rakendada?

³² Olgu meie majanduslik olukord milline tahes, Kuningriik peaks meie elus alati esikohal olema. On elutähtis, et me mitte kunagi ei kaotaks silmist apostel Johannese sõnu: ”Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees” (1. Johannese 2:15). Tõsi küll, me peame elus püsimiseks kasutama seda, mida pakub maailma majandus (2. Tessalooniklastele 3:10). Seega me ’tarvitame maailma’ — kuid me ei tarvita seda täiel määral (1. Korintlastele 7:31). Kui me armastame liigselt materiaalseid asju — seda, mis on maailmas —, ei armasta me enam Jehoovat. ”Lihahimu, silmahimu ja elukõrkuse” tagaajamine ei sobi kokku Jumala tahte täitmisega. * Kuid just Jumala tahte täitmine on see, mis viib igavesse ellu. (1. Johannese 2:16, 17.)

33. Kuidas võivad kristlased vältida seda lõksu, millesse sattus Tüüros?

³³ Tüüros sattus sellesse lõksu, et pani materiaalsete asjade taotlemise ettepoole kõigest muust. Ta oli edukas materiaalses mõttes, muutus väga uhkeks ja teda karistati tema uhkuse eest. Ta on tänapäeval hoiatavaks näiteks riikidele ja üksikisikutele. Kui palju parem on küll järgida apostel Pauluse manitsust! Ta innustab kristlasi ”mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks” (1. Timoteosele 6:17).

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Kaart lk 256]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

EUROOPA

HISPAANIA (TARSISE arvatav asukoht)

VAHEMERI

SARDIINIA

KÜPROS

AASIA

SIIDON

TÜÜROS

AAFRIKA

EGIPTUS

 [Pilt lk 250]

Tüüros pidi alistuma Babülooniale, mitte Assüüriale

[Pilt lk 256]

Münt Tüürose peajumala Melkarti kujutisega

[Pilt lk 256]

Foiniikia laeva mudel