Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuningas saab oma usu eest tasu

Kuningas saab oma usu eest tasu

Kahekümne üheksas peatükk

Kuningas saab oma usu eest tasu

Jesaja 36:1—39:8

1., 2. Kuidas osutus Hiskija paremaks kuningaks kui Ahas?

HISKIJA oli 25-aastane, kui ta sai Juuda kuningaks. Milline valitseja temast tuleb? Kas ta käib oma isa, kuningas Ahase jälgedes ja õhutab alluvaid järgima väärjumalaid? Või juhib ta rahvast Jehoova teenistuses, nagu seda tegi tema esiisa kuningas Taavet? (2. Kuningate 16:2.)

2 Varsti pärast seda, kui Hiskija troonile tuli, sai selgeks, et ta kavatseb ’teha, mis õige on Jehoova silmis’ (2. Kuningate 18:2, 3). Oma esimesel aastal käskis ta parandada Jehoova templi ja seal taas teenistust toimetama hakata (2. Ajaraamat 29:3, 7, 11). Seejärel korraldas ta suurejoonelise paasapüha, millele oli kutsutud kogu rahvas — kaasa arvatud Iisraeli kümme põhjapoolset suguharu. Milline unustamatu pidu see oli! Sellist polnud peetud kuningas Saalomoni ajast peale (2. Ajaraamat 30:1, 25, 26).

3. a) Mida tegid Iisraeli ja Juuda elanikud, kes võtsid osa Hiskija korraldatud paasapühast? b) Mida võivad kristlased tänapäeval õppida sellest, kui otsustavalt tegutsesid need, kes viibisid tollel paasapühal?

3 Paasapüha pidamise järel tundsid kohalviibijad ajendit raiuda maha viljakustulbad, purustada ebaususambad, kiskuda maha oma ebajumalate ohvrikünkad ja altarid. Pärast seda läksid nad tagasi oma linnadesse, olles kindlalt otsustanud teenida tõelist Jumalat (2. Ajaraamat 31:1). See oli täielikuks kontrastiks nende varasemale usulisele hoiakule. Tänapäeval võivad tõelised kristlased sellest õppida, kui tähtis on mitte ’jätta maha oma koguduse kooskäimisi’. Need kogunemised — olgu siis kohaliku koguduse koosolekud või suuremad kokkutulekud ja konvendid — täidavad elutähtsat rolli, kuna nende kaudu saavad kristlased julgustust ning vennaskond ja Jumala vaim ajendavad neid ’õhutama üksteist armastusele ja headele tegudele’ (Heebrealastele 10:23—25).

Usk pandi katsele

4., 5. a) Millega on Hiskija ilmutanud oma sõltumatust Assüüriast? b) Milliseid sõjalisi samme on Sanherib Juuda vastu astunud, ja mida võtab Hiskija ette selleks, et vältida Jeruusalemma kohest ründamist? c) Kuidas valmistub Hiskija kaitsma Jeruusalemma assüürlaste eest?

4 Jeruusalemmal seisavad ees rasked katsumused. Hiskija on loobunud liidust, mille tema uskmatu isa Ahas sõlmis assüürlastega. Ta on alistanud koguni vilistid, kes on Assüüria liitlased (2. Kuningate 18:7, 8). See vihastab Assüüria kuningat. Seetõttu võime lugeda: ”Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need” (Jesaja 36:1). Kuna Hiskija loodab arvatavasti kaitsta Jeruusalemma Assüüria halastamatu armee kohese pealetungi eest, nõustub ta maksma Sanheribile tohutu suurt tribuuti — 300 talenti hõbedat ja 30 talenti kulda. * (2. Kuningate 18:14.)

5 Kuna kuninga varakambris ei leidu selle tribuudi maksmiseks küllaldaselt kulda ja hõbedat, võtab Hiskija templist ära kogu väärismetalli, mis ta sealt leiab. Ta raiub maha ka templi uksed, mis on kaetud kullaga, ja saadab need Sanheribile. See rahuldab assüürlast, kuid vaid mõneks ajaks (2. Kuningate 18:15, 16). Ilmselt mõistab Hiskija, et assüürlased ei jäta Jeruusalemma rahule pikaks ajaks. Seetõttu tuleb ettevalmistusi teha. Rahvas sulgeb veeallikad, millest ründavad assüürlased võiksid vett ammutada. Hiskija tugevdab ka Jeruusalemma kindlustusi ja ehitab relvaarsenali, kus leidub ”palju viskodasid ja kilpe” (2. Ajaraamat 32:4, 5).

6. Kellele paneb Hiskija oma lootuse?

6 Kuid Hiskija paneb oma lootuse mitte kavalale sõjataktikale või kindlustele, vaid vägede Jehoovale. Ta manitseb oma väepealikke: ”Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge kohkuge Assuri kuninga ees ja kogu selle jõugu ees, kes on ühes temaga! Sest see, kes on meiega, on suurem kui see, kes on temaga! Temaga on lihane käsivars, aga meiega on Jehoova, meie Jumal meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas!” Rahvas võtab seda kuulda ja toetub ”Juuda kuninga Hiskija sõnadele” (2. Ajaraamat 32:7, 8). Kujutle neid põnevaid sündmusi, mis Jesaja prohvetikuulutuse peatükkide 36 kuni 39 uurimisel avanevad.

Rabsake esitab oma väited

7. Kes on rabsake ja miks on ta Jeruusalemma saadetud?

7 Sanherib saadab rabsake (see on sõjaline tiitel, mitte nimi) koos veel kahe aukandjaga Jeruusalemma nõudma, et see linn alistuks (2. Kuningate 18:17, SP). Väljaspool linna müüri saavad nendega kokku kolm Hiskija esindajat — Hiskija kojaülem Eljakim, sekretär Sebna ja Aasafi poeg nõunik Joa. (Jesaja 36:2, 3.)

8. Kuidas üritab rabsake murda Jeruusalemma vastupanu?

8 Rabsake plaan on lihtne — veenda Jeruusalemma võitluseta alistuma. Ta hüüab heebrea keeles: ”Mis lootus see on, mida sa hellitad? [] Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?” (Jesaja 36:4, 5). Seejärel pilkab rabsake hirmunud juute ja tuletab neile meelde nende täielikku isoleeritust. Kelle poole on neil abi saamiseks pöörduda? Kas selle ”murtud pillirookepi”, Egiptuse poole? (Jesaja 36:6.) Sel ajal sarnaneb Egiptus tõesti murtud pillirooga; tegelikult on Etioopia selle kunagise maailmariigi ajutiselt vallutanud ja Egiptuse praegune vaarao, kuningas Tirhaka, pole mitte egiptlane vaid etiooplane. Peagi alistab Assüüria ka tema (2. Kuningate 19:8, 9). Kuna Egiptus ei suuda ennastki päästa, on temast Juudale vähe abi.

9. Mille tõttu jõuab rabsake ilmselt järeldusele, et Jehoova hülgab oma rahva, kuid milline on olukord tegelikult?

9 Nüüd väidab rabsake, et Jehoova ei võitle oma rahva eest, kuna tal pole sellest hea meel. Rabsake ütleb: ”Kui sa mulle ütled: meie loodame Jehoova, oma Jumala peale! kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas” (Jesaja 36:7). See on muidugi kaugel tõest, et maal ohvrikünkaid ja altareid maha kiskudes on juudid hüljanud Jehoova, sest seda tehes on nad tegelikult Jehoova juurde hoopis tagasi pöördunud.

10. Miks pole tähtsust sellel, kas Juuda kaitsjaid on palju või vähe?

10 Seejärel tuletab rabsake juutidele meelde, et sõjaliselt on nad lootusetult kehval järjel. Ta esitab uhkelt järgmise väljakutse: ”Mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!” (Jesaja 36:8). Kuid kas sellel, kui suur või väike on Juuda treenitud ratsavägi, on ka tegelikult mingit tähtsust? Ei, sest Juuda pääsemine ei sõltu sellest, kas ta on sõjaliselt tugevam. Õpetussõnad 21:31 selgitab asja järgmiselt: ”Hobune seatakse valmis tapluse päevaks, aga võit on Jehoova käes!” Seejärel väidab rabsake, et Jehoova õnnistab assüürlasi, mitte juute. Ta arutleb, et vastasel korral poleks assüürlased Juuda territooriumil mitte kunagi nii kaugele tunginud. (Jesaja 36:9, 10.)

11., 12. a) Miks tahab rabsake kindlasti rääkida ”juudi keelt”, ja kuidas üritab ta kuulavaid juute ahvatleda? b) Kuidas võivad rabsake sõnad juutidele mõjuda?

11 Hiskija esindajad on mures selle pärast, kuidas võivad rabsake argumendid mõjuda meestele, kes teda linna müüri peal kuulavad. Need juudi ametnikud väljendavad soovi: ”Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!” (Jesaja 36:11). Kuid rabsake ei kavatsegi rääkida aramea ehk süüria keeles. Ta tahab külvata juutide meelde kahtluse ja hirmu seemneid, et nad annaksid alla ja Jeruusalemm langeks ilma võitluseta! (Jesaja 36:12.) Seepärast räägib assüürlane ”juudi keelt”. Ta hoiatab Jeruusalemma elanikke: ”Ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa!” Seejärel üritab ta oma kuulajaid ahvatleda nii, et maalib pildi sellest, milline võiks juutide elu olla Assüüria valitsuse all: ”Tehke minuga alistusleping ja tulge välja mu juurde, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett, kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja viina maa, leiva ja viinamägede maa” (Jesaja 36:13—17).

12 Sel aastal jääb juutidel viljalõikus ära, kuna Assüüria kallaletungi tõttu ei saanud nad vilja külvata. Võimalus süüa mahlakaid viinamarju ja juua külma vett on müüril kuulavatele meestele kindlasti väga meelepärane. Kuid rabsake pole veel juutide meelekindluse õõnestamispüüdlusi lõpetanud.

13., 14. Miks pole Samaarias toimunut kohane võrrelda Juuda olukorraga, kuigi rabsake seda teeb?

13 Rabsake võtab oma argumentide arsenalist järgmise sõnarelva. Ta hoiatab juute, et nad ei usuks Hiskijat, kui see peaks ütlema: ”Jehoova päästab meid!” Rabsake tuletab juutidele meelde, et Samaaria jumalad ei suutnud takistada kümne suguharu langemist assüürlaste kätte. Ja kuidas on lugu teiste Assüüria poolt vallutatud rahvaste jumalatega? ”Kus on Hamati ja Arpadi jumalad?” küsib ta. ”Kus on Sefarvaimi jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?” (Jesaja 36:18—20.)

14 Muidugi ei saa väärjumalaid kummardav rabsake aru, et ärataganenud Samaaria ja Hiskijale alluva Jeruusalemma vahel on suur erinevus. Samaaria väärjumalatel polnud jõudu, et päästa kümnest suguharust koosnevat kuningriiki (2. Kuningate 17:7, 17, 18). Teisest küljest aga on Jeruusalemm Hiskija juhtimisel pööranud väärjumalatele selja ja asunud taas Jehoovat teenima. Kuid kolm Juuda esindajat ei ürita seda rabsakele selgitada. ”Nad vaikisid ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli öelnud: ”Ärge vastake temale!”” (Jesaja 36:21.) Eljakim, Sebna ja Joa pöörduvad Hiskija juurde tagasi ning kannavad rabsake sõnad talle ametlikult ette. (Jesaja 36:22.)

Hiskija langetab otsuse

15. a) Millise otsuse peab Hiskija nüüd tegema? b) Kuidas kinnitab Jehoova oma rahvast?

15 Kuningas Hiskija peab nüüd otsuse langetama. Kas Jeruusalemm alistub assüürlastele? ühendab jõud Egiptusega? või jääb endale kindlaks ja võitleb? Hiskija on suure pinge all. Ta läheb Jehoova templisse, aga Eljakimi ja Sebna ta saadab koos preestrite hulgast vanemate meestega prohvet Jesaja kaudu Jehoovalt nõu küsima. (Jesaja 37:1, 2.) Kuninga saadikud, kotiriided seljas, pöörduvad Jesaja poole, öeldes: ”See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev! [] Vahest Jehoova, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja [”Rabsake”, SP] sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Jehoova, su Jumal, on pidanud kuulma?” (Jesaja 37:3—5). Jah, assüürlased esitavad väljakutse elavale Jumalale! Kas Jehoova pöörab tähelepanu nende teotusele? Jehoova kinnitab juutidele Jesaja kaudu: ”Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud! Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi omale maale ja ma lasen tema langeda mõõga läbi ta omal maal!” (Jesaja 37:6, 7).

16. Milliseid kirju saadab Sanherib?

16 Samal ajal kutsutakse rabsake tagasi, et ta oleks Sanheribi kõrval, kui kuningas sõdib Libna vastu. Jeruusalemmaga tegeleb Sanherib hiljem. (Jesaja 37:8.) Kuid rabsake lahkumine ei too Hiskijale kergendust tema pingelises olukorras. Sanherib saadab ähvarduskirju, milles ta kirjeldab, mida Jeruusalemma elanikel on oodata, kui nad keelduvad alistumast: ”Sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades! Ja sind peaks päästetama! Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid ..? Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?” (Jesaja 37:9—13). Põhimõtteliselt ütleb assüürlane, et vastupanu on mõttetu — see teeb asja ainult hullemaks!

17., 18. a) Milline on Hiskija ajend, kui ta palub Jehoovalt kaitset? b) Kuidas Jehoova vastab Jesaja kaudu assüürlasele?

17 Tundes suurt muret tagajärgede pärast, mis kaasnevad otsusega, mille ta peab tegema, laotab Hiskija templis Jehoova ees olles laiali Sanheribi kirjad. (Jesaja 37:14.) Südamlikus palves anub ta, et Jehoova pööraks oma kõrva assüürlase ähvarduste poole, ja lõpetab selle palve järgmiste sõnadega: ”Aga nüüd, Jehoova, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Jehoova, oled ainus!” (Jesaja 37:15—20). See näitab selgelt, et Hiskija on peamiselt mures mitte omaenda pääsemise pärast, vaid teotuse pärast, mida põhjustaks Jehoova nimele see, kui Assüüria vallutaks Jeruusalemma.

18 Jehoova vastab Hiskija palvele Jesaja kaudu. Jeruusalemm ei tohi Assüüriale alistuda; ta peab kindlaks jääma. Rääkides otsekui Sanheribiga, annab Jesaja julgelt edasi Jehoova sõnumi assüürlasele: ”Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalemma tütar vangutab su taga [pilkavalt] pead!” (Jesaja 37:21, 22). Edasi ütleb Jehoova sisuliselt järgmist: ’Kes sa selline oled, et teotad Iisraeli Püha? Ma tean sinu tegusid. Sul on suured ambitsioonid ja sa hoopled palju. Sa oled lootnud oma sõjalisele jõule ja oled vallutanud palju maad. Kuid sa pole võitmatu. Ma ajan su plaanid nurja. Ma alistan sind. Siis ma teen sinuga seda, mida sina oled teinud teistega. Ma panen su ninasse konksu ja viin sind tagasi Assüüriasse!’ (Jesaja 37:23—29.)

’See olgu sulle märgiks’

19. Millise märgi annab Jehoova Hiskijale ja mida see tähendab?

19 Mis on Hiskijale tagatiseks selle kohta, et Jesaja ennustus täitub? Jehoova vastab: ”See olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja!” (Jesaja 37:30). Jehoova kannab hoolt lõksu aetud juutide toidu eest. Kuigi nad ei saa Assüüria sissetungi tõttu seemet külvata, võivad nad süüa seda, mis on jäänud järele eelmise aasta lõikusest. Järgmisel aastal, mis on hingamisaasta, peavad nad oma põllud sööti jätma, kuigi olukord on päris halb (2. Moosese 23:11). Jehoova tõotab, et kui rahvas kuulab ta häält, tärkab põldudel neile küllalt vilja toiduks. Siis, järgmisel aastal, külvavad mehed seemet nagu tavaliselt ja tunnevad rõõmu oma töö viljast.

20. Mil viisil need, kes pääsevad Assüüria rünnakust, ’juurduvad alt ja kannavad vilja pealt’?

20 Nüüd võrdleb Jehoova oma rahvast taimega, mida pole kerge välja juurida: ”Juuda soost pääsenu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt!” (Jesaja 37:31, 32). Neil, kes loodavad Jehoovale, pole midagi karta. Nemad ja nende järglased jäävad maale kindlalt püsima.

21., 22. a) Mida ennustatakse seoses Sanheribiga? b) Kuidas ja millal täituvad Jehoova sõnad Sanheribi kohta?

21 Kuidas jääb ähvardustega, mida assüürlane on Jeruusalemmale esitanud? Jehoova vastab: ”Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli! Sedasama teed, mida mööda ta tuli, ta läheb tagasi ja sellesse linna ta ei tule” (Jesaja 37:33, 34). Assüüria ja Jeruusalemma vahel ei tule üldse mingit lahingut. Üllatav küll, kuid need, kes lahinguta kaotavad, on assüürlased, mitte juudid.

22 Kooskõlas oma sõnaga saadab Jehoova ingli, kes lööb maha Sanheribi vägede paremiku — 185000 meest. See toimub arvatavasti Libnas, ning Sanherib leiab ärgates, et tema armee juhid, pealikud ja vägevad mehed on surnud. Silmad häbi täis, pöördub ta Niinivesse tagasi, kuid hoolimata oma tohutust kaotusest jääb ta kangekaelselt andunuks oma ebajumalale Nisrokile. Mõni aasta hiljem mõrvavad Sanheribi kaks tema poega ajal, mil ta kummardab Nisroki templis. Elutu Nisrok osutub taas jõuetuks päästma. (Jesaja 37:35—38.)

Hiskija usk saab lisakinnitust

23. Millisesse kriitilisse olukorda satub Hiskija siis, kui Sanherib Juuda vastu tuleb, ja mis selle kriisiga seotud on?

23 Umbes ajal, mil Sanherib tuleb Juuda vastu, jääb Hiskija raskelt haigeks. Jesaja ütleb talle, et ta sureb. (Jesaja 38:1.) 39-aastane kuningas on meeleheitel. Ta pole mures mitte üksnes omaenda heaolu pärast, vaid ka rahva tuleviku pärast. Jeruusalemma ja Juudat ohustab assüürlaste kallaletung. Kui Hiskija sureb, kes siis võitlust juhib? Sel ajal pole Hiskijal poega, kes võiks valitsuse üle võtta. Südamlikus palves anub Hiskija, et Jehoova osutaks talle halastust. (Jesaja 38:2, 3.)

24., 25. a) Kui heldelt vastab Jehoova Hiskija palvele? b) Millise ime teeb Jehoova, nagu seda kirjeldatakse Jesaja 38:7, 8?

24 Jesaja pole palee õuest veel lahkuda jõudnud, kui Jehoova saadab ta tagasi rusutud kuninga voodi juurde järgmise sõnumiga: ”Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett! Vaata, ma lisan su elupäevadele viisteist aastat ja ma päästan sind ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna!” (Jesaja 38:4—6; 2. Kuningate 20:4, 5). Jehoova kinnitab oma tõotust ebatavalise märgiga: ”Ma lasen varju päikesekellal, mis Ahase päikesekellal ühes päikesega on laskunud, kümme pügalat tagasi minna!” (Jesaja 38:7, 8a).

25 Juudi ajaloolase Josephuse järgi oli kuninga palees trepp, mille lähedal asus arvatavasti sammas. Kui päike paistis, jättis see sammas trepi astmetele varju. Päeval oli võimalik aega arvestada selle järgi, kui kaugele see vari oli astmetel jõudnud. Nüüd teeb Jehoova ime. Kui vari on tavalisel kombel laskunud, liigub see kümme astet tagasi. Kes on eales midagi sellist kuulnud? Piibel ütleb: ”Ja päike läkski päikesekellal tagasi need kümme pügalat, mis ta oli laskunud!” (Jesaja 38:8b). Varsti pärast seda paraneb Hiskija oma haigusest. Uudis sellest levib isegi nii kaugele kui Babüloni. Kui Babüloonia kuningas sellest kuuleb, saadab ta käskjalad Jeruusalemma fakte koguma.

26. Milline on üks tulemus, mis kaasneb Hiskija elupäevade pikenemisega?

26 Umbes kolm aastat pärast Hiskija imelist tervenemist sünnib tema esimene poeg Manasse. Kui Manasse üles kasvab, ei ilmuta ta hindamist Jumala kaastunde vastu, ilma milleta ta poleks üldse sündinudki! Suurema osa oma eluajast teeb Manasse peamiselt hoopis seda, mis on Jehoova silmis halb (2. Ajaraamat 32:24; 33:1—6).

Ekslik otsus

27. Mil viisil ilmutab Hiskija hindamist Jehoova vastu?

27 Hiskija on samasugune usumees nagu tema esiisa Taavet. Ta hindab Jumala Sõna. Nagu näitab Õpetussõnad 25:1, korraldas tema selle materjali kogumise, mis on praegu kirjas Õpetussõnade peatükkides 25 kuni 29. Mõned arvavad, et ta koostas ka Laulu 119. Liigutav tänulaul, mille Hiskija koostab pärast haigusest paranemist, näitab, et ta on sügavate tunnetega mees. Ta järeldab, et kõige tähtsam elus on olla võimeline kiitma Jehoovat tema templis ”kõik oma elupäevad” (Jesaja 38:9—20). Olgu meil kõigil samasugune suhtumine puhtasse jumalateenistusse!

28. Millise eksliku otsuse teeb Hiskija millalgi pärast oma imelist tervenemist?

28 Kuigi Hiskija on ustav, on ta ebatäiuslik. Mõnda aega pärast seda, kui Jehoova on ta tervendanud, teeb ta otsustamisel tõsise vea. Jesaja selgitab: ”Sel ajal Paabeli kuningas Merodak-Baladan, Baladani poeg, läkitas saadikud kingitustega Hiskija juurde, kui ta oli kuulnud tema haigusest ning paranemisest. Ja Hiskija tundis neist rõõmu ja näitas neile oma varaaita, hõbedat ja kulda, kalleid rohte ja parimat õli ja kogu oma sõjariistade kambrit ning kõike, mis leidus ta varanduste hulgas; Hiskija ei jätnud neile midagi näitamata oma kojas ja kogu oma valdkonnas” (Jesaja 39:1, 2). *

29. a) Mis võib olla Hiskija ajend, kui ta näitab Babüloonia delegatsioonile oma rikkusi? b) Millised on Hiskija eksliku otsuse tagajärjed?

29 Isegi pärast hävitavat lüüasaamist Jehoova ingli käe läbi ohustab Assüüria ikka veel paljusid rahvaid, kaasa arvatud Babülooniat. Hiskija soovis ehk Babüloonia kuningale kui võimalikule tulevasele liitlasele muljet avaldada. Kuid Jehoova ei taha, et Juuda elanikud seltsivad oma vaenlastega; ta soovib, et nad usaldaksid teda! Prohvet Jesaja kaudu annab Jehoova Hiskijale teadmisi tulevikust: ”Päevad tulevad, mil kõik, mis su kojas on ja mis su vanemad tänapäevani on kogunud, viiakse ära Paabelisse. Mitte midagi ei jää järele .. Ja sinu poegadest, kes sinust põlvnevad, kes sulle sünnivad, võetakse mõned ja neist saavad kammerteenrid Paabeli kuninga palees!” (Jesaja 39:3—7). Jah, seesama rahvas, kellele Hiskija oli üritanud muljet avaldada, riisub kunagi Jeruusalemma varad ja viib selle elanikud orjusse. See, et Hiskija näitas babüloonlastele oma aardeid, äratab neis vaid ahnust.

30. Millega ilmutas Hiskija head hoiakut?

30 Viidates ilmselt vahejuhtumile, kui Hiskija näitas babüloonlastele oma aardeid, ütleb 2. Ajaraamat 32:26, et kuna ”Hiskija oma südame ülbuses ennast alandas, tema ja Jeruusalemma elanikud, siis ei tabanud Jehoova viha neid Hiskija päevil”.

31. Milliseks kujunes Hiskija olukord ja mida me võime sellest õppida?

31 Oma ebatäiuslikkusest hoolimata oli Hiskija usumees. Ta teadis, et tema Jumal Jehoova on reaalne isik, kellel on tunded. Pinge all olles palus Hiskija südamest Jehoovat ja Jehoova vastas talle. Jehoova Jumal andis talle rahu kõigil tema ülejäänud päevil ja Hiskija oli selle eest tänulik. (Jesaja 39:8.) Jehoova peaks olema niisama reaalne meile tänapäeval. Kui tekib raskusi, olgem nagu Hiskija ning otsigem tarkust ja väljapääsu Jehoovalt, ”kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid” (Jakoobuse 1:5). Kui me jätkuvalt vastu peame ja ilmutame usku Jehoovasse, võime olla kindlad, et ta ”annab palga neile, kes teda otsivad”, nüüd ja tulevikus (Heebrealastele 11:6).

[Allmärkused]

^ par. 4 Selle väärtus tänapäevastes hindades on rohkem kui 9,5 miljonit USA dollarit.

^ par. 28 Pärast Sanheribi lüüasaamist tõid ümberkaudsed rahvad Hiskijale kingituseks kulda, hõbedat ja muid väärisesemeid. 2. Ajaraamat 32:22, 23, 27 öeldakse, et ”Hiskijal oli väga palju rikkust ning au” ja et ”ta tõusis pärast seda kõigi rahvaste silmis”. Nende kingituste abil võis ta taastada oma aardekambri, mille ta oli assüürlastele tribuuti makstes tühjendanud.

[Küsimused]

[Pilt lk 383]

Seistes silmitsi Assüüria vägevusega, loodab kuningas Hiskija Jehoovale

[Lehekülje suurune pilt lk 384]

[Pilt lk 389]

Kuningas läkitab Jesaja juurde oma saadikud, et kuulda Jehoova nõuannet

[Pilt lk 390]

Hiskija palub, et Jehoova nimi saaks Assüüria lüüasaamise kaudu austatud

[Pilt lk 393]

Jehoova ingel lööb maha 185000 assüürlast