Looda Jehoova juhtimisele ja kaitsele
Kuueteistkümnes peatükk
Looda Jehoova juhtimisele ja kaitsele
1., 2. Millise ohuga seisab Jumala rahvas silmitsi 8. sajandil e.m.a. ja kelle käest kalduvad neist paljud kaitset otsima?
NAGU nägime selle raamatu eelmistes peatükkides, satub Jumala rahvas 8. sajandil e.m.a. silmitsi kohutava ohuga. Verejanulised assüürlased rüüstavad ühe maa teise järel ja on vaid aja küsimus, millal nad ründavad lõunapoolset Juuda kuningriiki. Kelle poole pöörduvad selle maa elanikud kaitset otsides? Nad on lepingusuhetes Jehoovaga ja peaksid lootma tema abile (2. Moosese 19:5, 6). Just nii toimis kuningas Taavet. Ta tunnistas: ”Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja!” (2. Saamueli 22:2). Ent ilmselt ei pane paljud 8. sajandil e.m.a. lootust Jehoovale kui oma kindlusele. Nad kalduvad toetuma rohkem Egiptusele ja Etioopiale, lootes, et need kaks riiki pakuvad kaitset assüürlaste ähvardava kallaletungi eest. Nad eksivad.
2 Jehoova hoiatab prohvet Jesaja kaudu, et varjupaiga otsimine Egiptusest või Etioopiast toob kaasa katastroofilised tagajärjed. Sõnad, mida prohvet edastab inspiratsiooni kaudu, annavad tema kaasaegsetele kasuliku õppetunni ja sisaldavad ka meie jaoks hinnalist õpetust selle kohta, kui tähtis on usaldada Jehoovat.
Veresüüga maa
3. Kirjelda, millist rõhku pani Assüüria sõjalisele võimsusele.
3 Assüürlased olid tuntud oma sõjalise võimsuse poolest. Raamat ”Ancient Cities” märgib: ”Nad jumaldasid jõudu ja esitasid oma palveid ainult kolossaalsetele kivist jumalakujudele, lõvidele ja sõnnidele, kelle massiivsed jäsemed, kotkatiivad ja inimpead sümboliseerisid jõudu, julgust ja võitu. Sõdimine oli rahvuslik tegevus ja preestrid olid väsimatud sõjaõhutajad.” Piibli prohvetil Nahumil oli tõesti põhjust nimetada Assüüria pealinna Niinivet ”veresüüga linnaks” (Nahum 3:1).
4. Millega külvasid assüürlased teiste rahvaste hulgas õudust?
4 Assüürlaste sõjataktika oli ebatavaliselt julm. Tollest ajast säilinud reljeefidel kujutatakse Assüüria sõdureid, kes veavad vange ninast või huulest läbi torgatud konksude abil. Mõnel vangil torkasid nad piigiga silmad välja. Üks raidkiri jutustab vallutusretkest, mille käigus Assüüria sõjavägi raius vangid tükkideks ning kuhjas väljapoole linna kaks hunnikut — ühe peadest ja teise ihuliikmetest. Vallutatute lapsed põletati tulega. Hirm, mida taoline julmus tekitas, tuli assüürlastele ilmselt sõjalises mõttes kasuks, kuna selle tõttu ei julgenud neile vastupanu osutada need, kes nende vägede teele ette jäid.
Sõda Asdodi vastu
5. Kes oli vägev Assüüria valitseja Jesaja päevil ja kuidas osutusid õigeks Piibli ülestähendused tema kohta?
5 Jesaja päevil sai Assüüria impeerium kuningas Sargoni juhtimisel enneolematult võimsaks. * Palju aastaid kahtlesid kriitikud, kas see valitseja on üldse olemas olnud, kuna nende teada ei leidunud ilmalikes allikates tema kohta ainsatki vihjet. Kuid aja jooksul tõid arheoloogid päevavalgele Sargoni palee varemed, millega mõisteti Piibli ülestähendused õigeks.
6., 7. a) Mis põhjusel tõenäoliselt käsib Sargon Asdodit rünnata? b) Kuidas mõjutab Asdodi langemine vilistite naabreid?
6 Jesaja kirjeldab põgusalt ühte Sargoni sõjakäiku: ”Väejuht, kelle Assuri kuningas Sargon läkitas, tuli Asdodi ja taples Asdodi vastu ning vallutas selle” (Jesaja 20:1). * Miks käsib Sargon rünnata vilistite linna Asdodit? Üks põhjus on selles, et vilistid on Egiptuse liitlased ja Asdod sealse Daagoni templiga paikneb tee ääres, mis kulgeb rannikut mööda Egiptusest läbi Palestiina. Seega asetseb see linn strateegiliselt tähtsas kohas. Selle alistamist võib pidada Egiptuse vallutamise eelmänguks. Lisaks sellele annavad Assüüria ülestähendused teada, et Asdodi kuningas Azuri kavatses Assüüriale vastu hakata. Seetõttu laseb Sargon selle mässulise kuninga kõrvaldada ning tõstab tema asemel troonile tema noorema venna Ahimiti. Kuid seegi ei lahenda olukorda. Puhkeb järgmine vastuhakk ja seekord võtab Sargon tarvitusele jõulisemad abinõud. Ta käsib rünnata Asdodi, mis piiratakse ümber ja vallutatakse. Arvatavasti viitab Jesaja 20:1 sellele sündmusele.
7 Asdodi langedes muutub süngeks ka tema naabrite, eriti Juuda olukord. Jehoova teab, et tema rahval on kalduvus loota ”lihasele käsivarrele”, nagu seda on näiteks lõunas asuvad Egiptus või Etioopia. Seepärast teeb ta Jesajale ülesandeks anda näitlikult edasi kohutav hoiatus. (2. Ajaraamat 32:7, 8.)
”Alasti ja paljajalu”
8. Millise inspireeritud prohvetliku teo teeb Jesaja?
8 Jehoova ütleb Jesajale: ”Mine päästa kotiriie oma niudeilt valla ja võta kingad jalast!” Jesaja täidab Jehoova käsu. ”Ta tegi nõnda: käis alasti ja paljajalu!” (Jesaja 20:2.) Kotiriie on kare ihukate, mida tihti kannavad prohvetid, näiteks mõnikord hoiatussõnumite kuulutamise ajal. Seda kantakse ka kriisiaegadel või kui on saadud kuulda teateid õnnetustest (2. Kuningate 19:2; Laul 35:13; Taaniel 9:3). Kas Jesaja käib tõesti ringi alasti selles mõttes, et ta ei kanna üldse mingit kehakatet? Mitte ilmtingimata. Heebrea sõna, mille tõlkevaste on ”alasti”, võib viidata ka sellele, kui keegi on riietatud osaliselt või napilt (1. Saamueli 19:24, UM allmärkus). Seega võis Jesaja võtta seljast vaid pealisrõiva ning jätta selga lühikese tuunika, mida tavaliselt kanti ihu peal. Assüüria skulptuurid kujutavad meesvange sageli selliselt.
9. Milline prohvetlik tähendus on Jesaja tegevusel?
9 Jesaja ebatavalise teo tähenduse suhtes pole jäetud mingit kahtlust: ”Siis ütles Jehoova: ”Otsekui mu sulane Jesaja on kolm aastat käinud alasti ja paljajalu, märgiks ja endeks Egiptusele ja Etioopiale, nõnda ajab Assuri kuningas Egiptuse vange ja Etioopia asumisele saadetuid, noori ja vanu, alasti ja paljajalu, istmik, egiptlaste häbe, paljas!”” (Jesaja 20:3, 4). Jah, varsti viiakse egiptlased ja etiooplased vangi. Mitte keegi ei pääse. Isegi ”noored ja vanad” jäetakse ilma kogu oma varast ning küüditatakse. Sellist masendavat kujundikeelt kasutades hoiatab Jehoova Juuda elanikke, et neil pole mõtet panna oma lootust Egiptusele ja Etioopiale. Nende riikide langedes jäävad nad ”paljaks” — neid tabab äärmine alandus!
Lootus kustub, ilu kaob
10., 11. a) Kuidas reageerivad juudalased sellele, kui nad mõistavad, et Egiptus ja Etioopia on Assüüria ees jõuetud? b) Miks ehk kalduvad Juuda elanikud lootma Egiptusele ja Etioopiale?
10 Edasi kirjeldab Jehoova prohvetlikult oma rahva reageeringut, kui juudalased mõistavad, et nende loodetud varjupaik Egiptus ja Etioopia on assüürlaste ees jõuetuks osutunud. ”Nad ehmuvad ja häbenevad Etioopia pärast, kes oli nende lootus, ja Egiptuse pärast, kes oli nende uhkus [”ilu”, SP]! Ja sel päeval ütlevad selle ranna elanikud: ”Vaata, nõnda oli lugu meie lootusega, kuhu me põgenesime abi saama, et pääseda Assuri kuninga eest! Kuidas me nüüd pääseme?”” (Jesaja 20:5, 6.)
11 Suurriikide Egiptuse ja Etioopiaga võrreldes näib Juuda kõigest rannaribana. Arvatavasti on mõned ”selle ranna” elanikud armunud Egiptuse ilusse — sealsetesse muljetavaldavatesse püramiididesse, kõrguvatesse templitesse ja avaratesse villadesse, mida ümbritsevad aiad, pargid ja tiigid. Egiptuse suurejooneline arhitektuur näib tõendavat tema stabiilsust ja jäävust. Seda maad pole kindlasti võimalik laastata! Tõenäoliselt on juudid vaimustatud ka Etioopia vibuküttidest, sõjavankritest ja ratsanikest.
12. Kellele peaks Juuda lootma?
12 Jesaja näitlikult esitatud hoiatus ja Jehoova prohvetlikud sõnad annavad tõsist mõtlemisainet igaühele, kes väidab end kuuluvat Jumala rahva hulka, kuid kaldub lootma Egiptusele ja Etioopiale. Kui palju parem on küll loota Jehoovale, mitte maisele inimesele! (Laul 25:2; 40:5.) Sündmused arenevadki nii, et Juuda saab Assüüria kuninga käe läbi kohutavalt kannatada ning hiljem näevad juudalased, kuidas Babüloonia hävitab nende templi ja pealinna. Kuid ”kümnes osa”, ”püha seeme”, jääb järele otsekui suure puu känd (Jesaja 6:13). Kui see aeg kätte jõuab, tugevdab Jesaja sõnum võimsalt selle väikese grupi usku, kes loodab jätkuvalt Jehoovale!
Looda Jehoovale
13. Mis rusub tänapäeval meid kõiki — nii usklikke kui uskmatuid?
13 Jesaja raamatus leiduv hoiatus selle kohta, kui asjatu on loota Egiptusele ja Etioopiale, pole vaid surnud ajalugu. Sellel on praktiline väärtus ka meie päevil. Me elame ”rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Finantskrahhid, laialdane vaesus, poliitiline ebastabiilsus, rahvarahutused ning väikesed ja suured sõjad avaldavad hävitavat mõju — seda mitte üksnes neile, kes Jumala valitsuse põlgusega tagasi lükkavad, vaid ka neile, kes kummardavad Jehoovat. Igaühel tuleb vastata küsimusele: kellelt otsin mina abi?
14. Miks me peaksime vaid Jehoovale lootma?
14 Mõni võib olla vaimustuses praegustest finantsgurudest, poliitikutest ja teadlastest, kes räägivad inimkonna probleemide lahendamisest inimese nutikuse ja tehnika abil. Kuid Piibel ütleb selgelt: ”Parem on pelgupaika otsida Jehoova juures kui loota õilsate peale!” (Laul 118:9). Kõik inimkonna plaanid rahu ja julgeoleku saavutamiseks lähevad tühja sel põhjusel, mille tõi tabavalt välja prohvet Jeremija: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23).
15. Ainult kellele võib vaevatud inimkond loota?
15 Seetõttu on väga oluline, et Jumala teenijad ei satuks liigselt vaimustusse ühestki selle maailma jõu või tarkuse ilmingust (Laul 33:10; 1. Korintlastele 3:19, 20). Vaevatud inimkond võib loota ainult Loojale Jehoovale. Need, kes loodavad tema peale, pääsevad. Nagu kirjutas inspiratsiooni all apostel Johannes, ”maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17).
[Allmärkused]
^ par. 5 Ajaloolased viitavad sellele kuningale kui Sargon II-le. Ühte varasemat Babüloonia, mitte Assüüria kuningat, nimetatakse Sargon I-ks.
^ par. 6 Mõnes tõlkes esineb siin ”väejuhi” asemel ”tartan”. See pole nimi, vaid on tiitel, mis tähistab Assüüria vägede ülemjuhatajat, kes on tõenäoliselt impeeriumis võimu poolest teine isik.
[Küsimused]
[Pilt lk 209]
Assüürlastel oli tavaks mõned oma vangid pimedaks torgata
[Pildid lk 213]
On neid, keda võivad vaimustada inimese saavutused, kuid parem on loota Jehoovale
