Muistne prohvet ajakohase sõnumiga
Esimene peatükk
Muistne prohvet ajakohase sõnumiga
1., 2. a) Millist kurba olukorda me praegu maailmas näeme? b) Kuidas väljendas üks USA senaator muret ühiskonna allakäigu pärast?
KES ei igatseks vabaneda inimkonna ees seisvatest probleemidest? Ent kui sageli küll jäävad meie igatsused täitumata! Me unistame rahust, kuid meid vaevab sõda. Me armastame seadust ja korda, kuid ei suuda tõkestada kasvavat röövimiste, vägistamiste ja mõrvade tulva. Me tahame usaldada oma naabreid, kuid peame lukustama uksi, et end kaitsta. Me armastame oma lapsi ja püüame neis häid väärtushinnanguid kasvatada, kuid liigagi sageli tuleb meil abitult pealt vaadata, kuidas nad oma eakaaslaste halva mõju alla satuvad.
2 Me võime olla nõus Iiobiga, kes ütles, et inimene kogeb oma lühikese elu jooksul ”palju tüli” (Iiob 14:1). Eriti tundub see paika pidavat praegusel ajal, kuna ühiskond on alla käimas ennenägematus ulatuses. Üks USA senaator märkis: ”Külm sõda on küll möödas, kuid on traagiline, et maailm on nüüd muutunud etnilise, suguharudevahelise ning usulise kättemaksu ja metsikuse kasvulavaks. [— — —] Me oleme heitnud kõrvale oma moraalinormid, mistõttu paljud meie noored on segaduses, masenduses ja suures hädas. Me lõikame vilja, milleks on lapsevanemate hoolimatus, abielulahutused, laste ahistamine, teismeliste rasedused, koolitee poolelijätmine, narkootikumid, tänavad täis vägivalda. See on umbes nii, nagu oleks meie maja jäänud terveks suures maavärinas, mida me nimetame külmaks sõjaks, kuid nüüd söövad termiidid selle ära.”
3. Milline Piibli raamat pakub eriliselt lootust tulevikuks?
3 Kuid meid pole jäetud ilma lootuseta. Umbes 2700 aastat tagasi inspireeris Jumal Lähis-Idas ühte meest esitama rea prohvetikuulutusi, millel on eriline tähendus seoses meie ajaga. Need sõnumid on kirjas Piibli ühes raamatus, mis kannab selle prohveti nime — Jesaja. Kes oli Jesaja ja miks me võime öelda, et tema ettekuulutus, mis pandi kirja peaaegu kolme aastatuhande eest, on tänapäeval valguseks kogu inimkonnale?
Õiglane mees tormilistel aegadel
4. Kes oli Jesaja ja millal ta tegutses Jehoova prohvetina?
4 Oma raamatu esimeses salmis tutvustab Jesaja ennast kui ”Aamotsi poega” * ja ütleb, et ta teenis Jumala prohvetina ”Juuda kuningate Ussija, Jootami, Ahase ja Hiskija päevil” (Jesaja 1:1). See tähendaks, et Jesaja tegutses Jumala prohvetina Juuda rahva heaks mitte vähem kui 46 aastat, tõenäoliselt alates Ussija valitsusaja lõpust umbes aastal 778 e.m.a.
5., 6. Mida on ilmselt õige öelda Jesaja perekonnaelu kohta ja miks?
5 Võrreldes sellega, mida on teada mõne muu prohveti kohta, teame Jesaja isiklikust elust vähe. Me teame, et ta oli abielumees ja et ta nimetas oma abikaasat ”naisprohvetiks” (Jesaja 8:3, SP *). McClintocki ja Strongi teose ”Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature” järgi näitab see sõna, et Jesaja abielu ”polnud mitte üksnes kooskõlas tema ametiga, vaid et see oli sellega tihedalt põimunud”. Võib vabalt olla, et sarnaselt teiste muistses Iisraelis elanud jumalakartlike naistega oli ka Jesaja naisel oma prohvetlik ülesanne (Kohtumõistjate 4:4; 2. Kuningate 22:14).
6 Jesajal ja ta naisel oli vähemalt kaks poega ning neile mõlemale pandi prohvetliku tähendusega nimi. Esmasündinu Sear-Jaasub oli koos Jesajaga ajal, mil see kurjale kuningale Ahasele Jumala sõnumid edasi andis (Jesaja 7:3). On ilmne, et Jesaja ja ta naine seadsid Jumala teenimise oma perekondlikuks tegevuseks — see on hea eeskuju tänapäeval elavatele abielupaaridele!
7. Kirjelda tingimusi, mis valitsesid Juudas Jesaja päevil.
7 Jesaja ja ta pere elasid ühel Juudamaa ajaloo tormilisel perioodil. Poliitiline segadus oli tavaline, korruptsioon oli laostanud õukonna ja silmakirjatsemine õõnestas ühiskonna religioosseid alustugesid. Küngaste tipud olid kaetud ebajumalate altaritega. Koguni mõned kuningad edendasid paganlikku religiooni. Näiteks Ahas, kes lisaks sellele, et ta sallis oma alluvate hulgas ebajumalateenistust, osales selles ka ise, lastes omaenda järeltulijal ”käia läbi tule” Kaanani jumalale Moolokile korraldatud rituaalsel ohvritalitusel. * (2. Kuningate 16:3, 4; 2. Ajaraamat 28:3, 4.) Ja see kõik toimus rahva hulgas, kes oli lepingusuhetes Jehoovaga! (2. Moosese 19:5—8.)
8. a) Millist eeskuju andsid kuningad Ussija ja Jootam ning kas rahvas järgnes nende eestvedamisele? b) Kuidas ilmutas Jesaja julgust mässulise rahva hulgas?
8 Kiiduväärt on see, et mõned Jesaja kaasaegsed, sealhulgas mõningad valitsejad, püüdsid edendada õiget jumalateenistust. Nende seas oli kuningas Ussija, kes ”tegi, mis õige oli Jehoova silmis”. Siiski tema valitsusajal ”rahvas ohverdas ja suitsutas veelgi ohvriküngastel” (2. Kuningate 15:3, 4). Ka kuningas Jootam ”tegi, mis õige oli Jehoova silmis”. Ent ”rahvas talitas veelgi kõlvatult” (2. Ajaraamat 27:2). Jah, suure osa Jesaja prohvetliku teenistuse ajast oli Juuda kuningriik kahetsusväärses vaimses ja moraalses seisundis. Enamasti ei hoolinud rahva liikmed mingistki positiivsest mõjust, mida avaldasid nende kuningad. On arusaadav, et Jumala sõnumite teatavaks tegemine sellele kangekaelsele rahvale polnud kerge ülesanne. Siiski, kui Jehoova esitas küsimuse: ”Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?”, ei kõhelnud Jesaja. Ta hüüdis: ”Siin ma olen, läkita mind!” (Jesaja 6:8).
Päästesõnum
9. Mis on Jesaja nime tähendus ja kuidas see on seotud tema raamatu teemaga?
9 Jesaja nimi tähendab ”Jehoova pääste” ja seda võiks sama hästi nimetada ka tema sõnumi teemaks. Tõsi küll, mõningad Jesaja prohvetikuulutused puudutavad kohtumõistmist. Kuid sellegipoolest kõlab päästeteema sellest valjult ja selgelt üle. Korduvalt rääkis Jesaja sellest, kuidas Jehoova vabastab iisraellased õigel ajal Babüloni vangistusest ning laseb järelejäänutel Siionisse tagasi pöörduda ja taastab maal selle endise hiilguse. Kahtlemata valmistas Jesajale suurimat rõõmu eesõigus rääkida ja kirjutada ettekuulutusi talle kalli Jeruusalemma taastamise kohta!
10., 11. a) Miks pakub Jesaja raamat huvi meile tänapäeval? b) Kuidas juhib Jesaja raamat tähelepanu Messiale?
10 Kuid mis on meil nende kohtu- ja päästesõnumitega tegemist? Õnneks ei ennusta Jesaja vaid kahest suguharust koosneva Juuda kuningriigi heaks. Vastupidi, tema sõnumitel on eriline tähendus meie ajaks. Jesaja maalib hiilgava pildi sellest, kuidas Jumala Kuningriik toob varsti meie maa peale suurepäraseid õnnistusi. Seoses sellega koondab suur osa Jesaja kirjapandust tähelepanu ettekuulutatud Messiale, kes pidi hakkama valitsema Jumala Kuningriigi Kuningana (Taaniel 9:25; Johannese 12:41). Kindlasti pole see mingi juhuslik kokkusattumus, et nimed Jeesus ja Jesaja väljendavad sisuliselt ühte ja sama mõtet, kuna nimi Jeesus tähendab ”Jehoova on pääste”.
11 Muidugi sündis Jeesus alles ligi seitse sajandit pärast Jesaja päevi. Kuid Jesaja raamatu prohvetiennustused Messia kohta on niivõrd üksikasjalikud ja täpsed, nagu oleksid need pealtnägija jutustus Jeesuse elust maa peal. Ühes allikas märgiti, et seda silmas pidades on Jesaja raamatut mõnikord ”viiendaks evangeeliumiks” nimetatud. Seega pole sugugi üllatav, et Jeesus ja tema apostlid tsiteerisid Piibli raamatutest kõige sagedamini Jesajat, et näidata selgelt, kes on Messias.
12. Miks me asume innukalt uurima Jesaja raamatut?
12 Jesaja annab hiilgava kirjelduse ”uutest taevastest ja uuest maast”, kus ”kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu on kohus” (Jesaja 32:1, 2; 65:17, 18; 2. Peetruse 3:13). Sellega osutab Jesaja raamat südantsoojendavale lootusele, mida pakub Jumala Kuningriik, mille üle valitseb troonileseatud Kuningana Messias Jeesus Kristus. Kui julgustav on see küll meile, et võiksime elada iga päev ”[Jehoova] pääste” rõõmsas ootuses! (Jesaja 25:9; 40:28—31.) Uurigem siis innukalt Jesaja raamatu väärtuslikku sõnumit. Kui me seda teeme, muutub palju tugevamaks meie usk Jumala tõotustesse. Samuti aitab see meil kasvada veendumuses, et Jehoova on tõesti Jumal, kes meid päästab.
[Allmärkused]
^ par. 4 Jesaja isa Aamotsit ei tohiks ajada segamini Aamosega, kes ennustas Ussija valitsusaja algul ja kirjutas Piiblisse raamatu, mis kannab tema nime.
^ par. 5 Lühend SP viitab Suurele Piiblile, 1938—1940.
^ par. 7 Mõned ütlevad, et väljend ”käia läbi tule” võib tähistada lihtsalt mingit puhastustseremooniat. Kuid paistab, et selles kontekstis viitab see fraas sõnasõnalisele ohvrile. Pole kahtlustki, et kaananlased ja ärataganenud iisraellased ohverdasid lapsi (5. Moosese 12:31; Laul 106:37, 38).
[Küsimused]
[Kast/pilt lk 7]
Kes oli Jesaja?
NIME TÄHENDUS: ”Jehoova pääste”
PEREKOND: Abielus, vähemalt kaks poega
ELUKOHT: Jeruusalemm
TEENISTUSAASTAID: Vähemalt 46 aastat, alates umbes 778 e.m.a. kuni mingi ajani pärast aastat 732 e.m.a.
SAMAL AJAL ELANUD JUUDA KUNINGAD: Ussija, Jootam, Ahas, Hiskija
SAMAL AJAL ELANUD PROHVETID: Miika, Hoosea, Ooded
[Pilt lk 6]
Jesaja ja ta naine seadsid Jumala teenimise oma perekondlikuks tegevuseks
