Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Tõotus Rahuvürsti kohta

Tõotus Rahuvürsti kohta

Kümnes peatükk

Tõotus Rahuvürsti kohta

Jesaja 8:19—9:6

1. Mida on inimkond kogenud alates Kaini ajast?

UMBES kuus tuhat aastat tagasi sündis esimene inimlaps. Tema nimi oli Kain ja tema sünd oli väga eriline. Ei tema vanemad ega inglid ega isegi mitte Looja polnud varem inimlast näinud. See vastsündinu oleks võinud hukkamõistetud inimsoole lootust anda. Kui suurt pettumust see siis valmistas, kui ta üles kasvades mõrvariks sai! (1. Johannese 3:12.) Sellest ajast peale on inimkond olnud loendamatute mõrvade tunnistajaks. Olles kalduvad kurja tegema, ei ole inimestel rahu üksteise ega Jumalaga (1. Moosese 6:5; Jesaja 48:22).

2., 3. Millised väljavaated avas Jeesus Kristus ja mida peame meie tegema, et neid õnnistusi kogeda?

2 Kui Kaini sünnist oli möödunud umbes neli aastatuhandet, sündis üks teine laps. Tema nimi oli Jeesus ja ka tema sünd oli väga eriline. Ta sündis püha vaimu väel neitsist, mis on ainus taoline sünd ajaloos. Tema sünni ajal laulis hulk rõõmsaid ingleid Jumalale kiitust: ”Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!” (Luuka 2:13, 14). Kaugel sellest, et olla mõrvar, avas Jeesus inimestele hoopis võimaluse olla Jumalaga rahus ja saada igavene elu (Johannese 3:16; 1. Korintlastele 15:55).

3 Jesaja ennustas, et Jeesust hakatakse nimetama ”Rahuvürstiks” (Jesaja 9:5). Ta pidi andma inimkonna eest oma elu, tehes nii võimalikuks pattude andestamise (Jesaja 53:11). Tänapäeval võib saavutada Jumalaga rahu ja pattude andekssaamise usu alusel Jeesusesse Kristusesse. Kuid need õnnistused ei tule automaatselt (Koloslastele 1:21—23). Kes neist osa tahavad saada, peavad õppima kuuletuma Jehoova Jumalale. (1. Peetruse 3:11; võrdle Heebrealastele 5:8, 9.) Kuid Jesaja päevil teevad Iisrael ja Juuda täpselt vastupidi.

Pöördumine deemonite poole

4., 5. Milline on olukord Jesaja päevil ja kelle poole mõned pöörduvad?

4 Oma sõnakuulmatuse tõttu on Jesaja kaasaegsed kohutavas moraalses seisundis, täielikus vaimses pimeduses. Rahu pole isegi lõunapoolses Juuda kuningriigis, kus asub Jumala tempel. Juuda elanike ustavusetuse tõttu ähvardab neid assüürlaste kallaletung ja ees seisavad rasked ajad. Kelle poole nad abi otsides pöörduvad? Kurb küll, kuid paljud pöörduvad Saatana, mitte Jehoova poole. Ei, nad ei pöördu Saatana poole nimepidi. Nad tegelevad hoopis spiritismiga nagu kuningas Saul, otsides vastuseid oma probleemidele sel teel, et üritavad suhelda surnutega (1. Saamueli 28:1—20).

5 Mõned koguni propageerivad seda tegevust. Jesaja osutab sellisele ärataganemisele, kui ta ütleb: ”Kui teile öeldakse: küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat? Kas tuleb elavate pärast küsitleda surnuid?” (Jesaja 8:19). Vaimumeediumid oskavad tüssata inimesi oma ’sosistamise ja pomisemisega’. Selliseid hääli võib elav meedium tekitada kõhurääkimise abil ja jätta mulje, nagu kuuluksid need surnute vaimudele. Kuid mõnikord võivad deemonid otseselt tegevusse asuda ja esineda mõne surnu vaimuna, nagu see ilmselt juhtus siis, kui Saul küsitles Een-Doori nõida (1. Saamueli 28:8—19).

6. Miks on eriti laiduväärsed need iisraellased, kes on hakanud tegelema spiritismiga?

6 See kõik toimub Juudas hoolimata sellest, et Jehoova on keelanud tegelda spiritismiga. Moosese Seaduse järgi on see surmaga karistatav süütegu (3. Moosese 19:31; 20:6, 27; 5. Moosese 18:9—12). Miks sooritab rahvas, kes eriliselt Jehoovale kuulub, nii raske üleastumise? Sest nad on pööranud selja Jehoova Seadusele ja nõuannetele ning on ’paadunud patu pettusest’ (Heebrealastele 3:13). ”Nende süda on tuim nagu rasv” ja nad on võõrdunud oma Jumalast (Laul 119:70). *

7. Kuidas jäljendavad tänapäeval paljud Jesaja päevil elanud iisraellasi, ja mis neid tulevikus ees ootab, kui nad seda ei kahetse?

7 Arvatavasti mõtlevad nad, et mis kasu on Jehoova Seadusest, kui peagi ähvardab neid nagunii assüürlaste kallaletung. Nad tahavad oma kehvale olukorrale kiiret ja kerget lahendust ning ei soovi oodata, kuni Jehoova oma tahte teoks teeb. Ka meie päevil ignoreerivad paljud Jehoova seadust ning otsivad üles vaimumeediumid, uurivad horoskoope ja tegelevad muude okultismi vormidega, et lahendada oma probleeme. Ent see, kui elavad otsivad vastuseid surnutelt, on tänapäeval täpselt sama naeruväärne, nagu see oli tol ajal. Igaüht, kes kahetsematult tegeleb selliste asjadega, ootab ees samasugune lõpp ”tapjate ja hoorajate .. ja ebajumalateenijate ja kõigi valelikega”. Neil pole mingit tulevase elu väljavaadet (Ilmutuse 21:8).

Jumala ”õpetus ja tunnistus”

8. Mis on ”seadus” ja ”tunnistus”, millest me peaksime juhatust otsima?

8 Jehoova seadus, mis keelab spiritismi, ja teisedki käsud pole Juudas kuhugi peidetud. See on säilinud kirjapanduna. Tänapäeval on tema Sõna kirjapanduna täismahus kättesaadav. See on Piibel, kus lisaks jumalike seaduste ja määruste kogule on kirjas ka ülestähendus sellest, kuidas Jumal on tegelnud oma rahvaga. Piibli ülestähendus Jehoova tegudest on tunnistuseks, mille kaudu me võime Jehoova iseloomu ja omadusi tundma õppida. Kuhu peaksid iisraellased juhatuse saamiseks pöörduma, selle asemel et küsitleda surnuid? Jesaja vastab: ”Õpetuse ja tunnistuse juurde!” (Jesaja 8:20a). Jah, need, kes otsivad tõelist valgustatust, peaksid pöörduma Jumala kirjapandud Sõna poole.

9. Kas mittekahetsevatel patustajatel on mingit kasu sellest, kui nad aeg-ajalt Piiblit tsiteerivad?

9 Mõned iisraellased, kes tegelevad spiritismiga, võivad küll väita, et nad peavad lugu Jumala kirjapandud Sõnast. Kuid taolised väited on õõnsad ja silmakirjalikud. Jesaja ütleb: ”Kindlasti räägivad selle ütluse kohaselt need, kellel ei ole koiduvalgust” (Jesaja 8:20b, UM). Millist ütlust Jesaja siin mõtleb? Võimalik et ütlust: ”Õpetuse ja tunnistuse juurde!” Ehk viitavad mõned ärataganenud iisraellased Jumala Sõnale, nagu ärataganejad ja teised võivad tänapäevalgi Pühakirja tsiteerida. Kuid need on vaid sõnad. Pühakirja tsiteerimine ei vii mingil juhul ”koiduvalguse” ehk Jehoovalt tuleva valgustatuse juurde, kui sellega pole ühendatud Jehoova tahte täitmine ja ebapuhastest teguviisidest hoidumine. *

’Nälg mitte leiva järele’

10. Kuidas kannatavad juudid seetõttu, et nad on Jehoova maha jätnud?

10 Jehoovale mittekuuletumise tagajärjeks on mõistuse pimestatus (Efeslastele 4:17, 18). Vaimses mõttes on Juuda rahvas jäänud pimedaks, ilma arusaamiseta (1. Korintlastele 2:14). Jesaja kirjeldab nende olukorda: ”Seal nad siis uitavad, vaevatud ja näljased!” (Jesaja 8:21a). Rahva ustavusetuse tõttu — seda eriti kuningas Ahase valitsusajal — satub ohtu Juuda kui sõltumatu kuningriigi püsimine. Riiki ümbritsevad vaenlased. Assüüria armee ründab ühte Juuda linna teise järel. Vaenlane laastab viljakandvat maad, mistõttu toitu jääb napiks. Paljud on ”vaevatud ja näljased”. Kuid maad vaevab veel üks teistsugune nälg. Mõned aastakümned varem ennustas prohvet Aamos: ””Vaata, päevad tulevad,” ütleb Issand Jehoova, ”millal ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Jehoova sõnade kuulmise järele!”” (Aamos 8:11). Nüüd on Juuda just sellise vaimse näljahäda haardes!

11. Kas Juuda võtab õppust sellest, kui teda distsiplineeritakse?

11 Kas võtab Juuda sellest õppust ja tuleb Jehoova juurde tagasi? Kas see rahvas keerab selja spiritismile ja ebajumalateenistusele ning pöördub tagasi ”õpetuse ja tunnistuse juurde”? Jehoova näeb ette rahva reageeringut: ”Nälga tundes nad vihastuvad ja neavad oma kuningat ja Jumalat! Ja .. nad tõstavad pilgu üles” (Jesaja 8:21b). Jah, paljud süüdistavad oma kuningat selles, et tema on nad taolisse olukorda saatnud. Mõned süüdistavad oma õnnetuses rumalusest koguni Jehoovat! (Võrdle Jeremija 44:15—18.) Tänapäeval reageerivad paljud samamoodi ja süüdistavad Jumalat traagilistes sündmustes, mida on põhjustanud inimeste kurjus.

12. a) Milleni on Jumalast ära pöördumine Juuda viinud? b) Milliseid tähtsaid küsimusi see tõstatab?

12 Kas Jumala needmine toob Juuda elanikele rahu? Ei. Jesaja ennustab: ”[Nad] vaatavad maha, siis — ennäe kitsikust ja pimedust, ahistuse süngust! Ollakse tõugatud pilkasesse pimedusse!” (Jesaja 8:22). Pärast seda, kui nad oma silmad taeva poole on tõstnud, et süüdistada Jumalat, pööravad nad pilgu taas maa poole, tagasi oma lootusetule olukorrale. Seetõttu et nad Jumalast ära pöördusid, on nad sattunud õnnetusse (Õpetussõnad 19:3). Ent kuidas on lugu Jumala tõotustega Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile? (1. Moosese 22:15—18; 28:14, 15.) Kas Jehoova jätab oma lubadused täitmata? Kas assüürlased või mõni muu militaarriik teeb lõpu kuninglikule liinile, mida tõotati Juudale ja Taavetile? (1. Moosese 49:8—10; 2. Saamueli 7:11—16.) Kas iisraellased on mõistetud igaveseks pimedusse?

Põlgusega koheldud maa

13. Mis on ”rahvaste Galilea” ja kuidas hakatakse seda ’kohtlema põlgusega’?

13 Nüüd viitab Jesaja ühele hirmsaimale katastroofile, mis tabab Aabrahami järeltulijaid: ”Hämarus ei jää selliseks nagu siis, kui maal oli ahistus, nagu endisel ajal, mil Sebuloni maad ja Naftali maad koheldi põlgusega ja kui seda hilisemal ajal austati — mereäärset teed Jordani piirkonnas, rahvaste Galilead” (Jesaja 9:1, UM [8:23, EP 88]). Galilea jääb Iisraeli põhjariigi territooriumile. Jesaja prohvetiennustuses hõlmab see ”Sebuloni maad ja Naftali maad” ning ka ”mereäärset teed”, muistset maanteed, mis viis Galilea järve äärest Vahemere äärde. Jesaja päevil nimetatakse seda paikkonda ”rahvaste Galileaks” arvatavasti seetõttu, et paljusid sealseid linnasid asustavad mitteiisraellased. * Mis mõttes seda ”maad koheldi põlgusega”? Paganlikud assüürlased vallutavad selle, küüditavad iisraellased ja asustavad kogu selle piirkonna paganatega, kes ei põlvne Aabrahamist. Nii kaob kümnest suguharust koosnev põhjapoolne kuningriik ajaloost! (2. Kuningate 17:5, 6, 18, 23, 24.)

14. Mis mõttes on Juuda ”hämarus” tulevikus väiksem kui kümnest suguharust koosneva kuningriigi oma?

14 Ka Juuda on assüürlaste surve all. Kas vajub temagi jäädavasse ”hämarusse”, nagu see juhtus kümnest suguharust koosneva kuningriigiga, mida esindasid Sebulon ja Naftali? Ei. ”Hilisemal ajal” saadab Jehoova õnnistusi Juuda lõunariigi aladele ja koguni maale, mida varem valitses põhjapoolne kuningriik. Kuidas?

15., 16. a) Millisel ”hilisemal ajal” muutub ”Sebuloni ja Naftali alade” olukord? b) Kuidas sai põlgusega koheldud maa austuse osaliseks?

15 Apostel Matteus vastab sellele küsimusele oma inspireeritud ülestähenduses, mis käsitleb Jeesuse maist teenistust. Kirjeldades selle teenistuse algusaega, ütleb Matteus: ”Jättes maha Naatsareti tuli [Jeesus] ja asus Kapernauma, mis on mererannas Sebuloni ja Naftali aladel, et läheks täide, mis on öeldud prohvet Jesaja kaudu: ”Sebulonimaa ja Naftalimaa; mereäärne tee, maa sealpool Jordanit, paganate Galilea — rahvas, kes istub pimeduses, näeb suurt valgust, ja surma maal ja varjus istujaile, neile tõuseb valgus!”” (Matteuse 4:13—16).

16 Jah, Jesaja ennustatud ”hilisem aeg” on Kristuse maise teenistuse aeg. Suurema osa oma maisest elust veetis Jeesus Galileas. Just Galilea piirkonnas alustas ta oma teenistust ja hakkas teatama: ”Taevariik on lähedal!” (Matteuse 4:17). Galileas pidas ta oma kuulsa mäejutluse, valis endale apostlid, tegi oma esimese ime ja ilmus umbes 500 järelkäijale pärast ülestõusmist (Matteuse 5:1—7:27; 28:16—20; Markuse 3:13, 14; Johannese 2:8—11; 1. Korintlastele 15:6). Sellega täitis Jeesus Jesaja prohvetiennustuse, austades ”Sebuloni maad ja Naftali maad”. Muidugi ei piirdunud Jeesus vaid Galilea rahva teenimisega. Kuulutades head sõnumit kogu sellel maal, austas Jeesus kogu Iisraeli rahvast, kaasa arvatud Juudat.

”Suur valgus”

17. Kuidas särab Galileas ”suur valgus”?

17 Kuidas on aga lugu Matteuse mainitud ”suure valgusega” Galileas? Ka see oli tsitaat Jesaja prohvetiennustusest. Jesaja kirjutas: ”Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus!” (Jesaja 9:1). Esimeseks sajandiks m.a.j. olid paganlikud valed varjutanud tõevalguse. Juudi usujuhid tegid probleemi keerulisemaks sellega, et järgisid oma usulisi pärimusi, millega nad olid ”Jumala sõna tühjaks teinud” (Matteuse 15:6). Alandlikud inimesed olid rõhutud ja segaduses, kuna nad järgisid ”sõgedaid teejuhte” (Matteuse 23:2—4, 16). Kui ilmus Messias Jeesus, avanesid imeliselt paljude alandlike inimeste silmad (Johannese 1:9, 12). Jeesuse maapealset tööd ja tema ohvrist tulenevaid õnnistusi iseloomustab Jesaja prohvetiennustus tabavalt kui ”suurt valgust”. (Johannese 8:12.)

18., 19. Mis valmistas rohket rõõmu neile, kes valguse vastu võtsid?

18 Neil, kes selle valguse vastu võtsid, oli rõõmustamiseks palju põhjusi. Jesaja jätkas: ”Sina teed rohkeks rahva, ja valmistad talle suure rõõmu: nad rõõmustavad sinu ees otsekui lõikusajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse” (Jesaja 9:2, EP 97). Jeesuse ja tema järelkäijate kuulutustöö tõi esile ausa südamega inimesed, kes ilmutasid soovi kummardada Jehoovat vaimus ja tões (Johannese 4:24). Vähem kui nelja aastaga võtsid suured hulgad kristluse vastu. Kolm tuhat inimest ristiti 33. aasta nelipühapäeval. Varsti pärast seda ”meeste arv tõusis ligi viie tuhandeni” (Apostlite teod 2:41; 4:4). Kuna jüngrid peegeldasid innukalt seda valgust, siis ”jüngrite arv sai väga suureks Jeruusalemmas; ja suur hulk preestreid sai sõnakuulelikuks usule” (Apostlite teod 6:7).

19 Jeesuse järelkäijad rõõmustasid juurdekasvu üle nagu need, kes rõõmustavad rikkaliku lõikuse üle, või need, kes tunnevad heameelt väärtusliku saagi jagamisest pärast suurt sõjalist võitu (Apostlite teod 2:46, 47). Aja jooksul pani Jehoova valguse särama ka teiste rahvaste hulgas (Apostlite teod 14:27). Seetõttu rõõmustasid kõigist rassidest inimesed selle üle, et neile oli avatud võimalus läheneda Jehoovale (Apostlite teod 13:48).

”Nagu Midjani päevil”

20. a) Kuidas osutusid midjanlased Iisraeli vaenlasteks, ja kuidas tegi Jehoova lõpu sellele ohule, mida nad endast kujutasid? b) Kuidas teeb Jeesus tulevasil ”Midjani päevil” lõpu ohule, mida kujutavad endast Jumala rahva vaenlased?

20 Messia tegevuse tulemused on jäädavad, nagu näeme järgmistest Jesaja sõnadest: ”Tema koorma ikke ja tema õla kepi, tema sundija vitsa sa murrad nagu Midjani päevil!” (Jesaja 9:3). Sajandeid enne Jesaja päevi sepitsesid midjanlased koos moabiitidega plaani meelitada Iisrael pattu tegema (4. Moosese 25:1—9, 14—18; 31:15, 16). Hiljem terroriseerisid midjanlased iisraellasi sellega, et nad tegid röövretki ning rüüstasid nende külasid ja majapidamisi seitse aastat (Kohtumõistjate 6:1—6). Kuid siis andis Jehoova Midjani vägedele oma sulase Giideoni kaudu otsustava löögi. Pärast neid ”Midjani päevi” pole enam tõendeid selle kohta, et Jehoova rahvas oleks veel kunagi midjanlaste tõttu kannatama pidanud (Kohtumõistjate 6:7—16; 8:28). Lähitulevikus annab suurem Giideon Jeesus Kristus surmahoobi Jehoova rahva nüüdisaegsetele vaenlastele (Ilmutuse 17:14; 19:11—21). Siis, ”nagu Midjani päevil”, saavutatakse täielik ja jäädav võit, kuid seda mitte inimliku vahvuse abil, vaid Jehoova väega (Kohtumõistjate 7:2—22). Jumala rahvas ei pea enam mitte kunagi rõhuva ikke all kannatama!

21. Mida näitab Jesaja prohvetiennustus sõjapidamise tuleviku kohta?

21 Jumala jõuavalduste mõte pole sõja ülistamine. Ülesäratatud Jeesus on Rahuvürst, ja hävitades oma vaenlased, seab ta sisse igavese rahu. Nüüd räägib Jesaja sõjavarustuse täielikust hävitamisest tulega: ”Iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus põletatakse tuleroaks!” (Jesaja 9:4). Enam mitte kunagi pole kuulda müra, mida tekitavad marssivate sõdurite saapad. Enam ei nähta lahingus karmistunud sõdalaste veriseid mundreid. Siis pole enam sõda! (Laul 46:10.)

”Imeline Nõuandja”

22. Milline mitmeosaline prohvetlik nimi antakse Jeesusele Jesaja raamatus?

22 Kui ime kaudu sündis laps, kes pidi saama Messiaks, pandi talle nimeks Jeesus, mis tähendab ’Jehoova on pääste’. Kuid tal on teisigi nimesid, prohvetlikke nimesid, mis annavad ettekujutuse tema tähtsast rollist ja kõrgest positsioonist. Üks neist nimedest on Immaanuel, mis tähendab ’Jumal on meiega’ (Jesaja 7:14, EP 97 allmärkus). Nüüd kirjeldab Jesaja veel ühte prohvetlikku nime: ”Meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst!” (Jesaja 9:5). Mõtle selle mitmeosalise prohvetliku nime sügavale tähendusele.

23., 24. a) Mis mõttes on Jeesus ”Imeline Nõuandja”? b) Kuidas võivad kristlikud nõuandjad tänapäeval Jeesuse eeskuju järgida?

23 Kui Jeesus Kristus maa peal oli, andis ta imelist nõu. Piiblist võime lugeda, et ”rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest” (Matteuse 7:28). Ta on tark ja empaatiline Nõuandja, kes mõistab erakordselt hästi inimloomust. Tema nõuanded ei piirdu noomituste või hurjutamisega. Palju sagedamini esinevad need õpetuse ja armastavate soovitustena. Jeesuse nõuanded on imelised, sest need on alati targad, täiuslikud ja eksimatud. Nende järgimine viib igavesse ellu (Johannese 6:68).

24 Jeesuse nõuanded pole vaid tema särava mõistuse saavutus. Ta ütleb hoopis: ”Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud” (Johannese 7:16). Jehoova Jumal on Jeesuse tarkuse Allikas, nagu ta oli seda ka Saalomoni puhul (1. Kuningate 3:7—14; Matteuse 12:42). Jeesuse eeskuju peaks ajendama kristlikus koguduses olevaid õpetajaid ja nõuandjaid rajama oma õpetamise alati Jumala Sõnale (Õpetussõnad 21:30).

”Vägev Jumal” ja ”Igavene Isa”

25. Mida ütleb meile taevas oleva Jeesuse kohta nimi ”Vägev Jumal”?

25 Jeesus on ka ”Vägev Jumal” ja ”Igavene Isa”. See ei tähenda, et ta võtab endale autoriteedi ja positsiooni, mis kuulub Jehoovale, kes on ”Jumal, meie Isa” (2. Korintlastele 1:2). ”Ta [Jeesus] .. ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune” (Filiplastele 2:6). Teda nimetatakse Vägevaks Jumalaks, mitte Kõigeväeliseks Jumalaks. Jeesus ei pidanud ennast mitte kunagi Kõigeväeliseks Jumalaks, kuna ta rääkis oma Isast kui ”ainsast tõelisest Jumalast” ehk ainsast Jumalast, keda tuleks kummardada (Johannese 17:3; Ilmutuse 4:11). Pühakirjas võib sõna ”jumal” tähendada kedagi ”vägevat” või ”tugevat”. (2. Moosese 12:12; Laul 8:5, UM; 2. Korintlastele 4:4.) Enne seda, kui Jeesus maa peale tuli, oli ta ”jumal”, kes ”oli Jumala nägu”. Pärast ülestõusmist sai ta taevas veelgi kõrgema positsiooni (Johannese 1:1, UM; Filiplastele 2:6—11). Peale selle kannab määratlus ”jumal” endas veel ühte lisatähendust. Iisraelis nimetati kohtumõistjaid ”jumalateks” — kord tegi seda isegi Jeesus (Laul 82:6; Johannese 10:35). Jeesus on Jehoova määratud Kohtumõistja, ”kes mõistab kohut elavate ja surnute üle” (2. Timoteosele 4:1; Johannese 5:30). Niisiis on selge, et teda nimetatakse kohaselt Vägevaks Jumalaks.

26. Miks võib Jeesust ”Igaveseks Isaks” nimetada?

26 Tiitel ”Igavene Isa” viitab Messias-Kuninga väele ja võimule anda inimestele väljavaade elada igavesti maa peal (Johannese 11:25, 26). Meie esivanem Aadam pärandas meile surma. Viimne Aadam Jeesus ”sai vaimuks, kes elustab” (1. Korintlastele 15:22, 45; Roomlastele 5:12, 18). Nagu Igavene Isa Jeesus elab igavesti, nii saab ka sõnakuulelik inimkond tema isadusest igavesti kasu (Roomlastele 6:9).

”Rahuvürst”

27., 28. Milliseid imelisi hüvesid kogevad nii praegu kui ka tulevikus need, kes alluvad ”Rahuvürstile”?

27 Lisaks igavesele elule vajab inimene ka rahu nii Jumala kui ka oma kaasinimesega. Juba tänapäeval on need, kes alluvad ”Rahuvürsti” valitsusele, tagunud ”oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks” (Jesaja 2:2—4). Nad ei pea viha poliitiliste, territoriaalsete, rassiliste ega majanduslike erinevuste pärast. Neid ühendab ainsa tõelise Jumala Jehoova teenistus ja nad töötavad selle heaks, et hoida rahumeelseid suhteid oma ligimestega nii koguduses kui ka väljaspool seda (Galaatlastele 6:10; Efeslastele 4:2, 3; 2. Timoteosele 2:24).

28 Jumala määratud ajal kindlustab Kristus maa peale rahu, mis on ülemaailmne, kindlalt rajatud, jäädav (Apostlite teod 1:7). ”Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti!” (Jesaja 9:6a.) Rahuvürstina ei kasuta Jeesus oma võimu türanlikult. Tema alamaid ei jäeta ilma vabast tahtest ega allutata neid jõuga. Vastupidi, kõik, mida ta korda saadab, toimub ”kohtu ja õiglusega”. Milline kosutav muutus!

29. Mida me peaksime tegema, kui soovime kogeda igavesti kestva rahu õnnistusi?

29 Pidades silmas Jeesuse prohvetliku nime imelisi seoseid, lõpetab Jesaja selle osa oma prohvetikuulutusest tõesti vaimustavalt. Ta kirjutab: ”Vägede Jehoova püha viha [”innukus”, UM] teeb seda!” (Jesaja 9:6b). Jah, Jehoova tegutseb innukalt. Ta ei tee midagi ükskõikselt. Me võime kindlad olla, et mida iganes ta tõotab, selle viib ta ka lõpuni täide. Kui siis keegi igatseb igavesti kestvat rahu, teenigu ta Jehoovat kogu südamest. Nagu Jehoova Jumal ja Rahuvürst Jeesus, olgu ka kõik Jumala teenijad ’innukad headele tegudele’ (Tiitusele 2:14, EP 97).

[Allmärkused]

^ par. 6 Paljud usuvad, et Laulu 119 kirjutas Hiskija, enne kui ta sai kuningaks. Kui see paika peab, kirjutati see ajal, mil Jesaja tegutses prohvetina.

^ par. 9 Väljend ”see ütlus” tekstis Jesaja 8:20 võib viidata spiritismi kohta käivale ütlusele, mida mainitakse Jesaja 8:19. Kui see nii on, siis ütleb Jesaja, et spiritismi edendajad Juudas õhutavad teisi edaspidigi pöörduma vaimumeediumide poole, mistõttu nad ei saa Jehoovalt mingit valgust.

^ par. 13 Mõned on oletanud, et neid 20 Galilea linna, mida kuningas Saalomon pakkus Tüürose kuningale Hiiramile, asustasid mitteiisraellased (1. Kuningate 9:10—13).

[Küsimused]

[Kaart/pilt lk 122]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Korasin

Betsaida

Kapernaum

Gennesareti tasandik

Galilea järv

Magadan

Tibeeria

Jordani jõgi

GADARA

Gadara

[Pildid lk 119]

Nii Kaini kui Jeesuse sünd olid mõlemad väga erilised. Kuid ainult Jeesuse sünnil oli õnnelik lõpptulemus

[Pilt lk 121]

Tuleb näljahäda, mis on palju raskem kui puudus leiva järele ja janu vee järele

[Pilt lk 127]

Jeesus oli maal valguseks