Kolmekümnes peatükk

”Trööstige minu rahvast”

Jesaja 40:1—31

1. Milline on üks viis, kuidas Jehoova meid lohutab?

JEHOOVA on ”troosti Jumal”. Üks viis, kuidas ta meid lohutab, on tõotuste kaudu, mis ta oma Sõnasse on lasknud kirja panna (Roomlastele 15:4, 5). Mis võiks näiteks olla mõne lähedase inimese surma korral lohutavam kui teadmine, et armastatu äratatakse ellu Jumala uues maailmas? (Johannese 5:28, 29.) Ja mida öelda Jehoova tõotuse kohta, et ta teeb varsti lõpu kurjusele ning muudab maa paradiisiks? Kas pole lohutav mõelda väljavaatele jääda ellu ja jõuda sellesse tulevasse paradiisi ning mitte kunagi surra? (Laul 37:9—11, 29; Ilmutuse 21:3—5.)

2. Miks me võime Jumala tõotusi usaldada?

² Kas me võime Jumala tõotusi tõesti usaldada? Tõepoolest võime! Tema, kes need tõotused andis, on täiesti usaldusväärne. Ta nii suudab kui ka tahab oma sõna teoks teha (Jesaja 55:10, 11). See ilmnes jõuliselt seoses Jehoova ütlusega prohvet Jesaja kaudu, et ta taastab Jeruusalemmas puhta jumalateenistuse. Vaadelgem seda ennustust, mis on kirjas Jesaja 40. peatükis, sest see võib tugevdada meie usku tõotuste Täideviijasse Jehoovasse.

Lohutav tõotus

3., 4. a) Millised Jumala rahvale hilisemal ajal vajaminevad lohutussõnad paneb kirja Jesaja? b) Miks küüditatakse Juuda ja Jeruusalemma elanikud Babüloni ning kui kaua kestab nende orjapõli?

³ Kaheksandal sajandil e.m.a. paneb prohvet Jesaja kirja  lohutavad sõnad, mida Jehoova rahvas vajab hilisemal ajal. Kohe pärast seda, kui Jesaja on teatanud kuningas Hiskijale Jeruusalemma lähenevast hävingust ja sellest, et juudi rahvas küüditatakse Babüloni, annab ta teada sõnad, millega Jehoova tõotab vabanemist: ”Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal! Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Jehoova käest kahekordselt kõigi oma pattude eest!” (Jesaja 40:1, 2).

⁴ Jesaja 40. peatüki esimene sõna ”trööstige” ilmestab hästi seda valguse ja lootuse sõnumit, mida sisaldab Jesaja raamatu ülejäänud osa. Ärataganemise tõttu küüditatakse Juuda ja Jeruusalemma elanikud aastal 607 e.m.a. Babüloni. Kuid need juudi vangid ei jää babüloonlasi igavesti teenima. Ei, nende orjapõli kestab vaid seni, kuni nende süü saab ”lepitatud”. Kui pikk aeg see on? Prohvet Jeremija ütluse kohaselt 70 aastat (Jeremija 25:11, 12). Pärast seda viib Jehoova kahetseva jäänuse Babülonist tagasi Jeruusalemma. Kui lohutav küll on vangidel Juuda laastatuse 70. aastal mõista, et neile tõotatud vabanemise aeg on kätte jõudnud! (Taaniel 9:1, 2.)

5., 6. a) Miks ei takista pikk teekond Babülonist Jeruusalemma Jumala tõotuse täitumist? b) Millist mõju avaldab teistele rahvastele juutide tagasipöördumine oma kodumaale?

⁵ Rännak Babülonist Jeruusalemma on 800 kuni 1600 kilomeetrit pikk, olenevalt valitud marsruudist. Kas see pikk teekond takistab Jumala tõotuste täitumist? Muidugi mitte! Jesaja kirjutab: ”Hüüdja hääl: ”Valmistage kõrbes Jehoova teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning  künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja konarlik siledaks maaks! Siis ilmub Jehoova au ja kõik liha näeb seda üheskoos! Jah, Jehoova suu on rääkinud!”” (Jesaja 40:3—5).

⁶ Idamaised valitsejad saatsid enne teeleasumist sageli välja mehed, et need valmistaksid teed — kõrvaldaksid suured kivid ning ehitaksid koguni teetammisid ja tasandaksid künkaid. Tagasipöörduvate juutide puhul on Jumal ise otsekui liikumas nende eel ja eemaldamas võimalikke takistusi. On see ju Jehoova nime kandev rahvas, ja kui Ta viib täide oma tõotuse tuua juudid tagasi nende kodumaale, saab tema aulisus selle kaudu ilmseks kõigile rahvastele. Meeldib see neile või mitte, kuid need rahvad on sunnitud nägema, et Jehoova on oma tõotuste Täideviija.

7., 8. a) Kuidas täitusid Jesaja 40:3 sõnad 1. sajandil m.a.j.? b) Kuidas täitus Jesaja ennustus suuremal määral aastal 1919?

⁷ Juutide tagasipöördumine kodumaale 6. sajandil e.m.a. polnud selle ennustuse ainus täitumine. See täitus veel ka 1. sajandil m.a.j. Ristija Johannes oli ’hüüdja hääl kõrbes’ ja viis täide Jesaja 40:3 sõnad (Luuka 3:1—6). Inspiratsiooni kaudu kohaldas Johannes Jesaja sõnu endale (Johannese 1:19—23). Alates aastast 29 m.a.j. hakkas Johannes Jeesusele Kristusele teed valmistama. * Johannese eelnev kuulutustegevus ergutas inimesi otsima tõotatud Messiat, et nad seejärel võiksid kuulata ja järgida teda (Luuka 1:13—17, 76). Jeesuse kaudu  viib Jehoova kahetsevad inimesed vabadusse, mida võib pakkuda üksnes Jumala Kuningriik — vabadusse patu ja surma ahelatest (Johannese 1:29; 8:32). Jesaja sõnadel oli veel üks suurem täitumine seoses vaimse Iisraeli jäänuse vabanemisega Suurest Baabülonist aastal 1919 ja puhta jumalateenistuse taastamisega.

⁸ Ent kuidas on lugu nendega, kelle puhul täitub see ettekuulutus esmalt — juudi vangidega Babülonis? Kas nad võivad tõesti usaldada Jehoova tõotust, et ta viib nad tagasi nende armsale kodumaale? Jah, tõepoolest võivad! Värvikate sõnade ja igapäevasest elust võetud näidetega esitab Jesaja mõjuvaid põhjusi, miks nad võivad olla täiesti kindlad, et Jehoova laseb oma sõnal teoks saada.

Jumal, kelle sõna püsib igavesti

9., 10. Kuidas vastandab Jesaja inimese üürikest elu Jumala jääva ”sõnaga”?

⁹ Esiteks, selle taastamistõotuse Andja sõna püsib igavesti. Jesaja kirjutab: ”Hääl ütleb: ”Kuuluta!” Ja teine kostab: ”Mida ma pean kuulutama?” ”Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal! Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Jehoova tuul puhub selle peale! Tõesti, rahvas on nagu rohi! Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!”” (Jesaja 40:6—8).

¹⁰ Iisraellased teavad hästi, et rohi ei püsi igavesti. Kuival aastaajal kõrvetab päikese kuumus rohelise rohu pruuniks. Mõnes mõttes sarnaneb inimese elu rohuga — see on samamoodi ajutine (Laul 103:15, 16; Jakoobuse 1:10, 11). Jesaja vastandab inimese üürikest  elu Jumala jääva ”sõna” ehk avaldatud eesmärgiga. Jah, ”meie Jumala sõna püsib igavesti”. Kui Jumal on rääkinud, ei saa mitte miski tühistada tema sõnu ega takistada neid täitumast (Joosua 23:14).

11. Miks me võime Jehoovat usaldada, et ta täidab oma kirjapandud Sõnas leiduvad tõotused?

¹¹ Tänapäeval on Jehoova avaldatud eesmärk kirjalikul kujul Piiblis. Piiblit on sajandite jooksul vihaselt vaenatud, kuid kartmatud tõlkijad ja teised on selle säilitamise nimel eluga riskinud. Kuid üksnes nende pingutused ei selgita, miks ta on siiani säilinud. Kogu au selle säilimise eest peab kuuluma Jehoovale, ”elavale ja püsivale Jumalale” ja oma Sõna Säilitajale (1. Peetruse 1:23—25, UM). Mõtle sellele: kuna Jehoova on säilitanud oma kirjapandud Sõna, kas ei või me teda siis usaldada, et ta täidab ka selles leiduvad tõotused?

Tugev Jumal, kes hoolitseb hellalt oma lammaste eest

12., 13. a) Miks võib taastamistõotust usaldada? b) Milliseid häid sõnumeid on pagendatud juutidele ja miks nad võivad julged olla?

¹² Jesaja esitab teise põhjuse, miks taastamistõotust võib usaldada. Tema, kes esitab selle tõotuse, on tugev Jumal, kes oma rahva eest hellalt hoolitseb. Jesaja jätkab: ”Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: ”Vaata, teie Jumal!” Vaata, Issand Jehoova tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb! Vaata, temaga ühes on ta palk ja tema ees on ta töötasu! Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma  käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid!” (Jesaja 40:9—11).

¹³ Piibli aegadel oli naistel tavaks võidu puhul hüüda või laulda häid sõnumeid võidetud lahingutest või saabuvast vabanemisest (1. Saamueli 18:6, 7; Laul 68:12). Jesaja näitab prohvetlikult, et pagendatud juutidele on häid sõnumeid, mida võib kartmatult kuulutada kas või  mäetippudelt — Jehoova viib oma rahva tagasi nende armsasse Jeruusalemma! Nad võivad selles kindlad olla, sest Jehoova ”tuleb jõuliselt”. Seega ei saa mitte miski teda takistada täitmast oma tõotust.

14. a) Kuidas ilmestab Jesaja seda, kui hellalt Jehoova oma rahvast juhib? b) Milline näide selgitab ilmekalt, kui hellalt karjased hoolitsevad oma lammaste eest? (Vaata kasti lk. 405.)

¹⁴ Kuid see tugev Jumal on muu hulgas ka hell. Jesaja kirjeldab südamlikult, kuidas Jehoova viib oma rahva tagasi selle kodumaale. Jehoova on otsekui armastav karjane, kes kogub oma lambad kokku ja kannab neid ”süles”. Sõnaga ”süles” mõeldakse siin ilmselt rõiva ülemisi volte. Seal kannavad karjased mõnikord vastsündinud tallesid, kes ei suuda karjaga sammu pidada (2. Saamueli 12:3). Kahtlemata kinnitab selline liigutav karjaseeluga seotud vaatepilt pagenduses olevale Jehoova rahvale, et ta armastab neid ja hoolib neist. Kindlasti võib sellist tugevat, kuid hella Jumalat usaldada, et ta täidab selle, mida ta neile on tõotanud!

15. a) Millal tuli Jehoova ”jõuliselt” ja kes on ’tema käsivars’, kes valitseb? b) Millist head sõnumit tuleb kartmatult kuulutada?

¹⁵ Jesaja sõnadel on sügav prohvetlik tähendus seoses meie ajaga. Aastal 1914 tuli Jehoova ”jõuliselt” ja rajas taevas oma Kuningriigi. ’Tema käsivars’, kes valitseb, on tema Poeg Jeesus Kristus, kelle Jehoova on seadnud oma taevasele troonile. Aastal 1919 vabastas Jehoova oma võitud teenijad maa peal Suure Baabüloni ahelaist ning asus täielikult taastama elava ja tõelise Jumala puhast teenistust. See on hea sõnum, mida peab kartmatult kuulutama, otsekui mäetippudelt hüüdma, et see teade kostaks kõikjale. Tõstkem siis oma hääled ja teatagem teistele julgelt, et Jehoova Jumal on taastanud siin maa peal oma puhta teenistuse!

16. Kuidas juhib Jehoova oma rahvast tänapäeval ja millist eeskuju ta sellega annab?

 ¹⁶ Jesaja 40:10, 11 sõnadel on meie jaoks tänapäeval veel muuski mõttes praktiline väärtus. On lohutav panna tähele, kui hellalt Jehoova juhib oma rahvast. Nii nagu karjane mõistab iga lamba vajadusi — isegi tallekeste vajadusi, kes ei jõua teistele järele —, mõistab ka Jehoova iga oma ustava teenija piiratust. Peale selle annab Jehoova kui hell Karjane eeskuju kristlikele karjastele. Vanemad peavad kohtlema karja hellalt, jäljendades seda armastust ja hoolt, mida ilmutab Jehoova. Nad peavad alati arvestama sellega, mida Jehoova tunneb iga liikme vastu karjas, ”mille ta ostis omaenda Poja verega” (Apostlite teod 20:28, UM).

Kõikvõimas ja kõikteadja

17., 18. a) Miks võivad pagendatud juudid taastamistõotuses kindlad olla? b) Milliseid aukartustäratavaid küsimusi esitab Jesaja?

¹⁷ Pagendatud juudid võivad taastamistõotuses kindlad olla seetõttu, et Jumal on kõikvõimas ja kõikteadja. Jesaja ütleb: ”Kes on mõõtnud pihuga vee? Või määranud vaksaga taeva? Või kogunud vakaga maa põrmu? Või vaaginud margapuuga mäed ja kaalukaussidega künkad? Kes on juhatanud Jehoova vaimu või teda õpetanud tema nõuandjana? Kellega on ta nõu pidanud, et see annaks temale arusaamise ja õpetaks õiguse rada, õpetaks temale tarkust ja teeks teatavaks mõistuse tee?” (Jesaja 40:12—14).

¹⁸ Need on aukartustäratavad küsimused, mille üle pagendatud juutidel tuleb mõtiskleda. Kas suudavad tühipaljad inimesed peatada võimsate merevete tulva? Muidugi mitte! Kuid Jehoovale on maakera katvad mered  otsekui veepiisk peopesal. * Kas suudavad armetud inimesed mõõta ääretut tähistaevast või kaaluda maakera mägesid ja künkaid? Ei. Kuid Jehoova mõõdab taevaid sama kergelt, nagu inimene võib mõõta mõnda eset vaksaga — see on vahemaa väljasirutatud pöidla otsast väikse sõrme otsani. Jumal võib põhimõtteliselt kaaluga mägesid ja künkaid kaaluda. Kas oskaksid isegi kõige targemad inimesed anda Jumalale mingit nõu selle kohta, mida praeguses olukorras ette võtta või mida teha tulevikus? Kindlasti mitte!

19., 20. Milliseid ilmekaid kõnekujundeid kasutab Jesaja selleks, et rõhutada Jehoova suurust?

¹⁹ Kuidas on lood vägevate riikidega maa peal — kas nemad suudavad takistada Jumalal täitmast oma tõotusesõna? Jesaja vastab sellega, et kirjeldab rahvaid järgnevalt: ”Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel! Vaata, ta tõstab saared üles tolmuna! Ja Liibanonist ei jätku tulepuudeks ega selle loomadest põletusohvriks! Kõik rahvad on tema ees nagu ei midagi, ta peab neid olematuks ja tühjuseks!” (Jesaja 40:15—17).

²⁰ Jehoovale on terved rahvad otsekui ämbrist kukkuv veetilk. Neil pole suuremat mõju kui peenikesel tolmul, mis koguneb kaalukausile. * Kujutle, et keegi ehitab hiigelsuure altari ja põletab selle peal tulepuudena kõik puud, mis katavad Liibanoni mägesid. Seejärel  kujutle, et ta toob ohvriks kõik loomad, kes neil mägedel uitavad. Isegi selline ohver poleks Jehoova vääriline. Otsekui sellest kujutluspildist veel ei piisaks, võtab Jesaja appi veelgi jõulisema ütluse — kõik rahvad on Jehoova silmis ”vähem kui olematus” (Jesaja 40:17, EP 97).

21., 22. a) Kuidas rõhutab Jesaja, et Jehoova on võrreldamatu? b) Millisele järeldusele viivad meid Jesaja värvikad kirjeldused? c) Millise teaduslikult paikapidava väite paneb kirja prohvet Jesaja? (Vaata kasti lk. 412.)

²¹ Et Jehoova võrreldamatust veelgi rohkem rõhutada, näitab Jesaja nende rumalust, kes teevad kullast, hõbedast või puust ebajumalaid. Kui totter oleks arvata, et ükski selline kuju võiks olla kohane kujutama teda, ”kes istub maasõõri kohal” ja kes valitseb selle elanike üle! (Loe Jesaja 40:18—24.)

²² Kõik need värvikad kirjeldused viivad meid ühele järeldusele — mitte miski ei või takistada kõikvõimast, kõiketeadvat ja võrreldamatut Jehoovat viimast täide oma tõotust. Kui suureks lohutuseks ja kinnituseks küll olid Jesaja sõnad Babüloni pagendatud juutidele, kes igatsesid oma kodumaale tagasi pöörduda! Ka meie võime tänapäeval kindlad olla, et Jehoova tõotused meie tuleviku kohta saavad tegelikkuseks.

”Kes on loonud need seal?”

23. Mis põhjusel võivad pagendatud juudid julged olla ja mida rõhutab Jehoova nüüd seoses endaga?

²³ On veel üks põhjus, miks pagendatud juudid võivad julged olla. Tema, kes tõotab vabanemist, on kõigi asjade Looja ja kogu dünaamilise energia Allikas. Rõhutamaks oma hämmastavaid võimeid, juhib Jehoova  tähelepanu sellele, kuidas tema jõud ilmneb looduses: ”Kellega te siis võrdlete mind ja kelle sarnane ma olen? ütleb see, kes on Püha. Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jesaja 40:25, 26).

24. Kuidas näitab Jehoova enda eest rääkides, et keegi pole temaga võrdne?

²⁴ Iisraeli Püha räägib siin enda eest. Osutamaks sellele, et talle ei leidu võrdset, suunab Jehoova tähelepanu taevatähtedele. Nagu väejuht, kes oskab oma vägesid üles rivistada, nii hoiab Jehoova tähti kontrolli all. Kui ta nad üle loeks, ’ei puuduks neist ainustki’. Kuigi tähtede arv on tohutu, kutsub ta neist igaühte nimepidi, kas konkreetse nime või nimelaadse tähisega. Nad püsivad omal kohal ja alluvad seatud korrale otsekui kuulekad sõdurid, sest nende Juhil on tohutult ”suur võim” ja ”tugev jõud”. Seetõttu on pagendatud juutidel põhjust teda kindlalt usaldada. Loojal, kes käsutab tähti, on jõudu, et toetada oma teenijaid.

25. Kuidas me võime vastata jumalikule üleskutsele, mis on kirjas Jesaja 40:26, ja milline on selle mõju?

²⁵ Kes meist võiks panna vastu jumalikule üleskutsele, mis on kirjas tekstis Jesaja 40:26: ”Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake”? Tänapäeva astronoomide avastused on näidanud, et tähistaevas on veelgi aukartustäratavam, kui see paistis olevat Jesaja päevil. Astronoomid, kes uurivad taevast võimsate teleskoopidega, arvavad, et nähtavas universumis on kuni 125 miljardit galaktikat. Juba üksainuski neist — Linnutee — koosneb mõningate  hinnangute kohaselt rohkem kui 100 miljardist tähest! See teadmine peaks meie südames äratama aukartust meie Looja vastu ning täielikku usaldust tema tõotusesõna vastu.

26., 27. Kuidas kirjeldatakse Babülooniasse pagendatute tundeid ja mida nad peaksid teadma?

²⁶ Teades, et vangipõlves veedetud aastad nüristavad pagendatud juutide vaimu, inspireerib Jehoova Jesajat panema juba aegsasti kirja järgmisi julgustavaid sõnu: ”Mispärast ütled sina, Jaakob, ja räägid sina, Iisrael: ”Minu tee on varjul Jehoova eest ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?” Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste looja;  tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu!” (Jesaja 40:27, 28).

²⁷ Jesaja paneb kirja Jehoova sõnad, millega ta kirjeldab, mida pagendatud tunnevad Babüloonias, sadu kilomeetreid eemal oma kodumaast. Mõned arvavad, et nende Jumal ei näe või ei tea nende ”teed” — nende rasket elukäiku. Nad arvavad, et Jehoova on ükskõikne selle ebaõigluse suhtes, mida neil tuleb taluda. Neile tuletatakse meelde asju, mida nad peaksid teadma, ja kui mitte isiklikust kogemusest, siis vähemalt neile edasi antud teadmiste kaudu. Jehoova suudab ja tahab oma rahva vabastada. Ta on igavene Jumal ja kogu maa Looja. Seega on tal ikka veel olemas jõud, mida ta ilmutas loomise ajal, ning isegi võimas Babülon ei jää tema haardeulatusest välja. Selline Jumal ei saa väsida ega oma rahvale pettumust valmistada. Nad ei peaks arvama, et nad suudavad täielikult mõista Jehoova tegemisi, sest tema mõistuseni — ehk arusaamise, vahetegemis- ja tajumisvõimeni — nad ei küüni.

28., 29. a) Kuidas tuletab Jehoova oma rahvale meelde, et ta tuleb kurnatutele appi? b) Milline näide tuuakse selle ilmestamiseks, kuidas Jehoova annab oma teenijatele jõudu?

²⁸ Jesaja kaudu jätkab Jehoova masendunud küüditatute julgustamist: ”Tema annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu! Poisid väsivad ja tüdivad küll, noored mehed koguni komistavad, aga kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!” (Jesaja 40:29—31).

²⁹ Rääkides vajadusest anda väsinule jõudu, võib Jehoova pidada silmas seda vaevalist rännakut, mille  pagendatud peavad koju jõudmiseks ette võtma. Jehoova tuletab oma rahvale meelde, et talle on omane tulla appi kurnatutele, kes ootavad temalt toetust. Isegi need, kes energiast lausa pakatavad — ”poisid” ja ”noored mehed” —, võivad väsimusest nõrkeda ja kurnatusest komistada. Kuid Jehoova tõotab anda jõudu — raugematut jõudu jooksmiseks ja kõndimiseks — neile, kes loodavad temale. Võimas kotkas, kes võib tundide viisi näiliselt vähimagi pingutuseta taevas liuelda, tuuakse näiteks selle kohta, kuidas Jehoova annab oma teenijatele  jõudu. * Pagendatud juutidel, kes võivad loota sellisele jumalikule toetusele, pole mingit põhjust meelt heita.

30. Kuidas võivad tõelised kristlased tänapäeval Jesaja 40. peatüki viimastest salmidest lohutust ammutada?

³⁰ Jesaja 40. peatüki viimastes salmides on lohutussõnu tõelistele kristlastele, kes elavad selle kurja maailmaajastu viimseil päevil. Kui tuleb ette nii palju pingeid ja probleeme, et need kipuvad meilt julgust röövima, on rahustav teada, et need raskused, mida me talume, ja ebaõiglus, mida me kannatame, ei jää meie Jumalale märkamata. Võime olla kindlad, et kõigi asjade Looja, kelle ”mõistus on määratu”, teeb omal ajal ja omal viisil heaks kogu ebaõigluse (Laul 147:5, 6). Seni aga ei tule meil oma jõuga vastu pidada. Jehoova, kelle jõuvarud on ammendamatud, võib anda oma teenijatele katsumuste ajal jõudu — koguni ”üliväga suurt väge” (2. Korintlastele 4:7).

31. Milline valgusetõotus leidus Jesaja prohvetikuulutuses juudi vangide jaoks Babülonis, ja milles võime meie täiesti kindlad olla?

³¹ Mõtle neile juudi vangidele Babülonis 6. sajandil e.m.a. Sadu kilomeetreid eemal on nende armas Jeruusalemm rusudes ja tempel varemeis. Nende jaoks leidus Jesaja prohvetikuulutuses lohutav valguse ja lootuse tõotus — Jehoova viib nad tagasi nende kodumaale! Aastal 537 e.m.a. viis Jehoova oma rahva koju ja tõestas sellega, et ta on tõotuste Täideviija. Ka meie võime täiesti kindlalt loota Jehoovale. Tema Kuningriigiga seotud tõotused, mida Jesaja prohvetikuulutuses nii kaunilt väljendatakse, saavad tegelikkuseks. See on tõesti hea sõnum — valgusesõnum kogu inimkonnale!

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Kast/pilt lk 404, 405]

 Jehoova, armastav Karjane

Jesaja võrdleb Jehoovat armastava karjasega, kes kannab oma tallekesi süles (Jesaja 40:10, 11). Jesaja rajab selle südamliku võrdluse ilmselt sellele, kuidas karjased tegelikus elus toimivad. Üks vaatleja, kes nüüdsel ajal Lähis-Idas Hermoni mäe nõlvadel karjaseid jälgis, märgib: ”Iga karjane jälgis oma karja hoolega, et näha, kuidas sellel läheb. Kui ta leidis vastsündinud talle, tõstis ta selle oma .. suure mantli voltide vahele, kuna see oli liiga väeti, et emale järgneda. Kui tema põu oli täis, võttis ta talled oma õlgadele ja hoidis neil jalgadest kinni või pani nad eesli seljas olevasse kotti või korvi seniks, kuni väiksekesed ise ema järel käia suutsid.” Kas pole lohutav teada, et me teenime Jumalat, kes oma rahva eest sama hellalt hoolt kannab?

 [Kast/pilt lk 412]

Milline on Maa kuju?

Vanal ajal uskusid inimesed üldiselt, et maa on lame. Kuid juba 6. sajandil e.m.a. teoretiseeris Kreeka filosoof Pythagoras, et maa peab olema kera. Ent kaks sajandit enne seda, kui Pythagoras formuleeris oma teooria, ütles prohvet Jesaja erakordse selguse ja kindlusega: ”See on tema, kes istub maasõõri kohal” (Jesaja 40:22, meie kursiiv). Heebrea sõna ḥug, mis on siin tõlgitud sõnaga ”sõõr”, võib anda edasi ka vastega ”kera”. On huvitav, et üksnes kerakujuline objekt paistab igast küljest sõõri ehk ringina. * Niisiis, oma ajast kaugel ees olles pani prohvet Jesaja kirja ütluse, mis on teaduslikult korrektne ja mõjutamata muistsetest müütidest.

[Allmärkus]

 [Pilt lk 403]

Ristija Johannes oli ’hüüdja hääl kõrbes’