”Ärge lootke õilsate peale”
Üheteistkümnes peatükk
”Ärge lootke õilsate peale”
1., 2. a) Millist inspireeritud nõuannet juudid tähele ei pane ja milleni see viib? b) Miks küsib Jehoova, kus on lahutuskiri?
”ÄRGE lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi! [—] Õnnis see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale, kes on teinud taeva ja maa” (Laul 146:3—6). Kui Jesaja päevil elanud juudid vaid teeksid nii, nagu laulukirjutaja soovitas! Kui nad vaid loodaksid ”Jaakobi Jumala”, mitte Egiptuse ega ühegi teise paganliku rahva peale! Sel juhul astuks Jehoova Juuda kaitseks välja, kui vaenlased sellele kallale tulevad. Kuid Juuda on keeldunud otsimast abi Jehoovalt. Seetõttu laseb Jehoova hävitada Jeruusalemma ja Juuda elanikud Babüloni vangi viia.
2 Juudal pole kedagi süüdistada peale iseenda. Tal pole alust väita, et häving tabas teda selle tõttu, et Jehoova on tema vastu ustavusetu olnud või unustanud oma lepingu selle rahvaga. Looja pole lepingurikkuja (Jeremija 31:32; Taaniel 9:27, EP 97; Ilmutuse 15:4, UM). Seda fakti rõhutades küsib Jehoova juutidelt: ”Kus on teie ema lahutuskiri, millega ma tema olen ära saatnud?” (Jesaja 50:1a). Moosese Seaduse järgi pidi mees, kes ennast naisest lahutab, andma talle lahutustunnistuse. Seejärel on naine vaba abielluma teise mehega (5. Moosese 24:1, 2). Piltlikus mõttes on Jehoova andnud sellise tunnistuse Juuda sõsarkuningriigile Iisraelile, kuid seda pole ta teinud Juudaga. * Jehoova on ikka veel tema ”isand” (Jeremija 3:8, 14, SP). Juuda pole kindlasti vaba käima läbi paganlike rahvastega. Tema suhted Jehoovaga kestavad seni, kuni ”tuleb Siilo” ehk Messias (1. Moosese 49:10, EP 97).
3. Mis põhjusel ’müüb’ Jehoova oma rahva?
3 Veel küsib Jehoova Juudalt: ”Kellele oma võlausaldajaist ma olen teid müünud?” (Jesaja 50:1b). Juute ei saadeta Babüloni vangipõlve mitte selleks, et katta mingit väidetavat võlga, millesse Jehoova on sattunud. Jehoova pole nagu vaene iisraellane, kes peab võlgade katteks müüma oma lapsed võlausaldajale (2. Moosese 21:7). Jehoova toob hoopis välja tõelise põhjuse, miks tema rahvas orjastatakse: ”Vaata, te olete müüdud oma süütegude pärast, ja teie üleastumiste pärast on teie ema ära saadetud!” (Jesaja 50:1c). Juudid on need, kes hülgasid Jehoova; tema pole neid maha jätnud.
4., 5. Kuidas ilmutab Jehoova armastust oma rahva vastu, ent kuidas Juuda sellele reageerib?
4 Jehoova järgmine küsimus toonitab selgelt tema armastust oma rahva vastu: ”Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin?” (Jesaja 50:2a). Oma sulaste prohvetite kaudu on Jehoova nii-öelda tulnud oma rahva juurde, et paluda sellel kogu südamega tema juurde tagasi pöörduda. Kuid vastuseks on vaikus. Juudid eelistavad otsida toetust maistelt inimestelt ja mõnikord pöörduvad koguni Egiptuse poole (Jesaja 30:2; 31:1—3; Jeremija 37:5—7).
5 Kas Egiptus on usaldusväärsem päästja kui Jehoova? Need ustavusetud juudid on nähtavasti unustanud sündmused, mis viisid nende rahva sünnini sajandeid varem. Jehoova küsib neilt: ”Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks või ei ole mul jõudu päästmiseks? Vaata, oma sõitlusega ma kuivatan mere, teen jõed kõrbeks, vee puudusel hakkavad kalad haisema — nad surevad janusse! Ma riietan taevad pimedusega ja annan neile kotiriide katteks!” (Jesaja 50:2b, 3).
6., 7. Kuidas näitas Jehoova, et tal on jõudu päästa, hoolimata ohust, mida kujutasid endast egiptlased?
6 Aastal 1513 e.m.a oli Egiptus Jumala rahva rõhuja, mitte loodetud vabastaja. Iisraellased olid orjad sel paganlikul maal. Kuid Jehoova vabastas nad ja milline võimas vabanemine see küll oli! Kõigepealt saatis ta sellele maale kümme nuhtlust. Pärast eriti kohutavat kümnendat nuhtlust käis Egiptuse vaarao iisraellastele peale, et nad maalt lahkuksid (2. Moosese 7:14—12:31). Kuid varsti pärast nende lahkumist muutis vaarao meelt. Ta kutsus kokku oma väehulgad ja asus teele, et sundida iisraellased Egiptusse tagasi tulema (2. Moosese 14:5—9). Iisraellased, kelle kannul oli hulk Egiptuse sõdureid, sattusid nende ja ees laiuva Punase mere vahele lõksu! Kuid Jehoova võitles seal nende eest.
7 Jehoova peatas egiptlaste pealetungi, pannes pilvesamba nende ja iisraellaste vahele. Egiptlaste poolel põhjustas pilv pimedust, iisraellaste poolel aga oli valgus (2. Moosese 14:19, 20). Samal ajal kui Jehoova Egiptuse vägesid kinni hoidis, laskis ta ”mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks” (2. Moosese 14:21). Kui vesi kaheks jagunes, võis kogu rahvas — mehed, naised ja lapsed — läbi Punase mere ohu eest põgeneda. Kui tema rahvas hakkas juba vastaskaldale jõudma, tõstis Jehoova pilve üles. Jälitamistuhinas egiptlased tormasid arutult merepõhja. Kui Jehoova rahvas oli turvaliselt kaldale jõudnud, lasi Jumal vee lahti ja uputas vaarao koos tema sõjaväega. Nii võitles Jehoova oma rahva eest. Kui julgustav on see kristlastele tänapäeval! (2. Moosese 14:23—28.)
8. Milliste hoiatuste eiramise tõttu satuvad Juuda elanikud lõpuks pagendusse?
8 Jesaja ajaks on seitsesada aastat möödunud sellest jumalikust võidust. Juuda on nüüd täiesti arvestatav riik. Mõnikord alustab ta diplomaatilisi läbirääkimisi teiste riikide, näiteks Assüüria või Egiptuse valitsusega. Kuid nende paganlike rahvaste juhte ei saa usaldada. Nende jaoks on isiklikud huvid alati tähtsamad igasugustest lepingutest, mida nad sõlmivad Juudaga. Rääkides Jehoova nimel, hoiatavad prohvetid rahvast, et see ei paneks lootust sellistele inimestele, kuid prohvetite sõnad kohtavad vaid kurte kõrvu. Lõpuks pagendatakse juudid Babüloni, kus nad peavad 70 aastat orjuses veetma (Jeremija 25:11). Kuid Jehoova ei unusta oma rahvast, ka ei heida ta seda jäädavalt kõrvale. Määratud ajal peab ta neid meeles ja avab neile tee kodumaale tagasipöördumiseks, et nad taastaksid seal puhta jumalateenistuse. Mis eesmärgil? Selleks, et teha ettevalmistusi Siilo tulekuks, kellele kõik inimesed peaksid kuuletuma!
Siilo tuleb
9. Kes on Siilo ja milline õpetaja ta on?
9 Möödusid sajandid. ”Kui aeg täis sai”, ilmus maa peale see, keda nimetati Siiloks — Issand Jeesus Kristus (Galaatlastele 4:4; Heebrealastele 1:1, 2). Fakt, et Jehoova on saatnud oma lähima kaaslase enda Eesträäkijana juutide juurde, näitab, kui väga Jehoova armastab oma rahvast. Milliseks eesträäkijaks osutub Jeesus? Parimaks! Jeesus on rohkem kui eesträäkija, ta on õpetaja — Meisterõpetaja. See pole üllatav, sest temal endal on imeline Juhendaja — Jehoova Jumal ise (Johannese 5:30; 6:45; 7:15, 16, 46; 8:26). Seda kinnitab see, mida Jeesus ütleb prohvetlikult Jesaja kaudu: ”Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel” (Jesaja 50:4, EP 97). *
10. Kuidas peegeldab Jeesus Jehoova armastust tema rahva vastu ja kuidas Jeesus vastu võetakse?
10 Enne maa peale tulekut töötas Jeesus koos oma Isaga taevas. Neid Isa ja Poja vahelisi lähedasi suhteid kirjeldatakse poeetiliselt tekstis Õpetussõnad 8:30: ”Ma olin [Jehoova] kõrval kui meistertööline ja .. ma olin kogu aeg rõõmus tema ees.” (UM) Jeesusele valmistas oma Isa kuulamine suurt rõõmu. Ta tundis ”inimlaste” vastu samasugust armastust nagu tema Isagi (Õpetussõnad 8:31). Kui Jeesus maa peale tuleb, ’virgutab ta väsinut sõnaga’. Oma teenistuse alguses loeb ta Jesaja prohvetikuulutusest ette lohutava lõigu: ”Issanda Vaim on minu peal; seepärast on ta mind võidnud kuulutama evangeeliumi vaestele; .. laskma rõhutuid vabadusse” (Luuka 4:18; Jesaja 61:1). Hea sõnum vaestele! Kosutus kurnatutele! Millist rõõmu see teade peaks rahvale valmistama! Mõned tõesti rõõmustavad, kuid mitte kõik. Lõpuks keelduvad paljud tunnustamast Jeesuse kui Jehoova poolt õpetatu volitusi.
11. Kes tulevad ikke alla koos Jeesusega ja mida nad kogevad?
11 Kuid mõned tahavad rohkem kuulda. Nad võtavad rõõmuga vastu Jeesuse südantsoojendava kutse: ”Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele” (Matteuse 11:28, 29). Nende hulgas, kes püsivad Jeesuse lähedal, on mehed, kes saavad tema apostliteks. Nad teavad, et Jeesuse ikke alla tulemine tähendab nende jaoks kõva tööd. See töö seisneb muu hulgas Kuningriigi hea sõnumi kuulutamises maailma otsteni (Matteuse 24:14). Kui apostlid ja teised jüngrid hakkavad seda tööd tegema, leiavad nad, et see pakub nende hingele tõesti kosutust. Sedasama tööd teevad ustavad kristlased ka tänapäeval ja selles osalemine valmistab neile samasugust rõõmu.
Ta pole mässumeelne
12. Kuidas näitab Jeesus, et ta kuuletub oma taevasele Isale?
12 Jeesus ei kaota kunagi silmist seda eesmärki, miks ta maa peale tuli: täitma Jumala tahet. Tema meelelaadi kohta on ennustatud: ”Issand Jehoova avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole mitte taganenud!” (Jesaja 50:5). Jeesus kuuletub alati Jumalale. Ta läheb selles koguni nii kaugele, et ütleb: ”Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat!” (Johannese 5:19). Enne inimeseks saamist töötas Jeesus koos oma Isaga tõenäoliselt miljonite, isegi miljardite aastate jooksul. Pärast maa peale tulekut jätkab ta Jehoova juhendite järgimist. Kui palju enam peaksime meie, Kristuse ebatäiuslikud järelkäijad, kandma hoolt selle eest, et tegutseda Jehoova juhtnööride järgi!
13. Mis ootab Jeesust ees ja kuidas ta ilmutab vaprust?
13 Mõned, kes põlgavad Jehoova ainusündinud Poega, kiusavad teda taga, ja ka see on ette öeldud: ”Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest!” (Jesaja 50:6). Selle prohvetiennustuse kohaselt kogeb Messias oma vastaste käe läbi valu ja alandamist. Jeesus teab seda. Ja ta teab, kui kaugele see tagakiusamine läheb. Sellegipoolest ei tunne ta hirmu, kui tema aeg maa peal hakkab lõpule lähenema. Ränikivitaolise otsusekindlusega suundub ta Jeruusalemma, kus tema inimelu jõuab lõpule. Sinnapoole teel olles ütleb Jeesus oma jüngritele: ”Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad ta surma ja annavad ta paganate kätte. Ja need pilkavad teda ja sülitavad ta peale ja peksavad teda rooskadega ja tapavad tema, ja kolme päeva pärast tõuseb ta üles!” (Markuse 10:33, 34). Kogu see õel väärkohtlemine leiab aset nende meeste õhutusel, kes ise peaksid Messia kohta käivatest ennustustest kõige teadlikumad olema — need on ülempreestrid ja kirjatundjad.
14., 15. Kuidas täituvad Jesaja sõnad selle kohta, et Jeesust lüüakse ja alandatakse?
14 Jeesus on 14. niisani ööl aastal 33 m.a.j koos mõningate oma järelkäijatega Ketsemani aias. Ta palvetab. Äkitselt ilmub rahvajõuk ja võtab ta kinni. Kuid ta ei karda. Ta teab, et Jehoova on temaga. Jeesus kinnitab oma kohkunud apostlitele, et kui ta sooviks, võiks ta paluda oma Isal saata rohkem kui kaksteistkümmend leegioni ingleid, et need ta vabastaksid, ent ta lisab: ”Kuidas siis läheksid kirjad täide?” (Matteuse 26:36, 47, 53, 54).
15 Kõik, mida on ennustatud Messia katsumuste ja surma kohta, läheb täide. Pärast ebaausat kohtuprotsessi süneedriumi ees küsitleb Jeesust Pontius Pilaatus, kes laseb teda piitsadega peksta. Rooma sõdurid ”lõid teda pähe pillirooga ja sülitasid tema peale”. Sellega täituvad Jesaja sõnad (Markuse 14:65; 15:19; Matteuse 26:67, 68). Kuigi Piibel ei ütle, et Jeesuse habemekarvu sõnasõnaliselt välja kistakse — mis väljendab äärmist põlgust —, toimub kindlasti sedagi, nagu Jesaja ennustas. * (Nehemja 13:25.)
16. Kuidas Jeesus tohutust pingest hoolimata käitub ja miks ta häbi ei tunne?
16 Kui Jeesus seisab Pilaatuse ees, ei anu ta, et teda ellu jäetaks, vaid säilitab rahuliku väärikuse, teades, et Kirjade täitumiseks peab ta surema. Kui Rooma maavalitseja osutab sellele, et tal on võim Jeesus surma mõista või vabaks lasta, vastab Jeesus talle kartmatult: ”Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt” (Johannese 19:11). Pilaatuse sõdurid kohtlevad Jeesust ebainimlikult, kuid nad ei suuda teda häbistada. Miks peakski tal häbi olema? Teda ei karistata õigustatult mingi üleastumise eest. Vastupidi, teda kiusatakse taga õigluse pärast. Selles täituvad järgmised Jesaja prohvetlikud sõnad: ”Issand Jehoova aitab mind: seepärast ma ei tundnud häbi, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse” (Jesaja 50:7).
17. Kuidas on Jehoova seisnud Jeesuse kõrval kogu tema teenistuse ajal?
17 Jeesuse vaprus tuleneb sellest, et ta loodab täielikult Jehoovale. Tema käitumine näitab, et ta toimib täielikus kooskõlas Jesaja sõnadega: ”Mu õigusemõistja on ligidal! Kes tahab minuga riielda? Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juurde! Vaata, Issand Jehoova aitab mind! Kes võib mind süüdi mõista? Vaata, nad kõik kuluvad nagu rüü, koi sööb nad!” (Jesaja 50:8, 9). Jeesuse ristimise päeval kuulutab Jehoova ta õiglaseks kui oma vaimse poja. Tegelikult on sel juhtumil kuulda koguni Jumala enda häält ütlemas: ”See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:17). Oma maise elu lõpu eel, kui Jeesus Ketsemani aias põlvili palvetab, ’ilmub temale ingel taevast ja kinnitab teda’ (Luuka 22:41—43). Sellest teab Jeesus, et Isa kiidab heaks tema maise elukäigu. See täiuslik Jumala Poeg pole teinud ainustki pattu (1. Peetruse 2:22). Tema vaenlased süüdistavad valelikult, et ta on hingamispäevarikkuja, joodik ja deemonite mõju all, kuid nende valed ei häbista Jeesust. Kui Jumal on temaga, siis kes võiks olla tema vastu? (Luuka 7:34; Johannese 5:18; 7:20; Roomlastele 8:31; Heebrealastele 12:3.)
18., 19. Mida on võitud kristlased kogenud sarnaselt Jeesusega?
18 Jeesus hoiatab oma jüngreid: ”On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga” (Johannese 15:20). Sündmuste areng näitab peagi, et see on õige. Nelipüha ajal aastal 33 m.a.j tuleb püha vaim Jeesuse ustavate jüngrite peale ja nii sünnib kristlik kogudus. Peaaegu kohe pärast seda üritavad usujuhid lämmatada kuulutustööd, mida teevad ustavad mehed ja naised, kes on nüüd liitunud Jeesusega osana ”Aabrahami seemnest” ja lapsendatud Jumala vaimseteks poegadeks (Galaatlastele 3:26, 29, UT; 4:5, 6). Esimesest sajandist kuni praeguse ajani on võitud kristlased pidanud astuma vastu valepropagandale ja õelale tagakiusamisele Jeesuse vaenlaste käe läbi, seistes kindlalt õigluse eest.
19 Siiski nad mäletavad Jeesuse julgustavaid sõnu: ”Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas” (Matteuse 5:11, 12). Seetõttu seisavad võitud kristlased püstipäi isegi kõige vihasemate rünnakute ajal. Ükskõik mida nende vaenlased ka ei ütle, teavad nad, et Jumal on nad õiglaseks kuulutanud. Tema silmis on nad ”veatud ja laitmatud” (Koloslastele 1:21, 22).
20. a) Kes toetavad võitud kristlasi ja mida on nad kogenud? b) Kuidas saavad võitud kristlased ja ”teised lambad” õpetatute keele?
20 Nüüdsel ajal toetab võitud kristlasi ”teistest lammastest” koosnev suur rahvahulk. Ka nemad astuvad välja õigluse eest. Seetõttu on nad pidanud kannatama koos oma võitud vendadega ning nad on ”oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres”. Jehoova on kuulutanud nad õiglaseks väljavaatega jääda ellu ”suures viletsuses” (Ilmutuse 7:9, 14, 15; Johannese 10:16; Jakoobuse 2:23). Isegi kui nende vastased näivad praegu tugevatena, ütleb Jesaja prohvetikuulutus, et Jumala määratud ajal saab selgeks, et nad on nagu koidest söödud riie, mis kõlbab ainult ära visata. Senikaua püsivad võitud kristlased ja ”teised lambad” tugevatena korrapäraste palvete, Jumala Sõna uurimise ja kristlikel koosolekutel käimise kaudu. Nii saavad nad Jehoovalt õpetust ja õpivad rääkima õpetatute keelega.
Looda Jehoova nime peale
21. a) Kes on need, kes käivad valguses, ja mis neid ees ootab? b) Mis saab neist, kes käivad pimeduses?
21 Nüüd pane tähele rabavat kontrasti: ”Kes teist kardab Jehoovat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses ja kel puudub valgusekuma, see lootku Jehoova nime peale ja toetugu tema Jumalale!” (Jesaja 50:10). Need, kes kuulavad Jumala Sulase Jeesus Kristuse häält, käivad valguses (Johannese 3:21). Peale selle, et nad kasutavad Jumala nime Jehoova, nad ka loodavad temale, kes seda nime kannab. Isegi kui nad kunagi käisid pimeduses, siis nüüd ei karda nad enam inimesi. Nad toetuvad Jumalale. Ent need, kes pimeduses visalt edasi käivad, on inimeste kartuse haardes. Seda on ka Pontius Pilaatus. Kuigi see Rooma ametnik teab, et Jeesus on süütu neis asjades, milles teda valelikult süüdistatakse, ei lase hirm tal Jeesust vabastada. Rooma sõdurid tapavad Jumala Poja, kuid Jehoova äratab ta ellu ning ümbritseb ta au ja hiilgusega. Mis sai Pilaatusest? Juudi ajaloolase Josephus Flaviuse sõnul vaid neli aastat pärast Jeesuse surma vahetati Pilaatus Rooma maavalitsejana välja ning tal kästi naasta Rooma andma vastust raskete süütegude pärast, milles teda süüdistati. Mis sai juutidest, kes põhjustasid Jeesuse surma? Vähem kui neli aastakümmet hiljem hävitasid Rooma väed Jeruusalemma ning tapsid ja viisid orjusse selle elanikud. Neil, kes eelistavad pimedust, ei ole oodata midagi helget! (Johannese 3:19.)
22. Miks on inimestelt pääste ootamine rumaluse tipp?
22 Oodata päästet inimestelt on rumaluse tipp. Jesaja prohvetikuulutus selgitab, miks: ”Vaata, teie kõik, kes läidate tule, süütate tuliseid nooli [”sädemeid”, UM], käige oma tule leekidesse ja tuliste noolte keskele, mis te olete süüdanud! Minu käest tuleb see teile, et peate lamama piinades!” (Jesaja 50:11). Inimjuhid tulevad ja lähevad. Mõni karismaatiline isiksus võib mõnda aega inimeste meeli köita. Kuid isegi kõige siiram inimene võib saavutada vaid piiratud tulemusi. Selle asemel et läita lõõmavat tuld, nagu loodavad tema toetajad, võib tal õnnestuda süüdata vaid mõned ”sädemed”, mis annavad vähesel määral valgust ja soojust ning kustuvad peagi. Teisest küljest aga need, kes panevad oma lootuse Siilole, Jumala tõotatud Messiale, ei pea mitte kunagi pettuma.
[Allmärkused]
^ par. 2 Jesaja 50. peatüki esimeses kolmes salmis kirjeldab Jehoova Juuda rahvast kollektiivselt kui oma naist ja selle üksikuid elanikke kui tema lapsi.
^ par. 9 Salmist 4 kuni peatüki lõpuni paistab kirjutaja rääkivat iseendast. Jesaja võis kogeda mõningaid katsumusi, mida ta mainib neis salmides. Kuid kõige täielikumalt täitub see prohvetikuulutus Jeesus Kristuse puhul.
^ par. 15 Huvitaval kombel ütleb Septuaginta tekstis Jesaja 50:6: ”Ma andsin oma selja piitsadele ja oma põsed hoopidele.”
[Küsimused]
[Pilt lk 155]
Juudid loodavad pigem inimvalitsejatele kui Jehoovale
[Pilt lk 156, 157]
Punase mere ääres kaitses Jehoova oma rahvast, pannes pilvesamba nende ja egiptlaste vahele
