Kahekümne teine peatükk

Õiglus võrsub Siionis

Jesaja 61:1—11

1., 2. Milline muutus on Iisraelil ees ja kes selle teoks teeb?

KUULUTATAGU vabadust! Jehoova on otsustanud vabastada oma rahva ja tuua selle tagasi esivanemate maale. Otsekui seeme, mis pärast õrna vihma idanema hakkab, nii ilmub taas nähtavale õige jumalateenistus. Kui see päev saabub, taandub meeleheide rõõmsa ülistuse ees ja pead, mida varem kattis leinatuhk, kroonitakse jumaliku heakskiiduga.

² Kes põhjustab sellise imepärase muutuse? Seda võib teha üksnes Jehoova (Laul 9:20, 21; Jesaja 40:25). Prohvet Sefanja andis prohvetliku käsu: ”Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmutse ja rõkata kõigest südamest, Jeruusalemma tütar! Jehoova on võtnud tagasi kohtuotsuse sinu kohta” (Sefanja 3:14, 15). Milline rõõmus aeg see saab olema! Kui Jehoova toob taaskogutud jäägi aastal 537 e.m.a Babülonist tagasi, tekitab see tunde, nagu muutuks unenägu tegelikkuseks (Laul 126:1).

3. Millised täitumised on Jesaja 61. peatüki prohvetlikel sõnadel?

³ Seda taaskogumist ennustatakse Jesaja 61. peatükis. Kuigi see ennustus täitus ilmselgelt korra juba aastal 537 e.m.a, täitub see üksikasjalikumalt hilisemal ajal. Selle üksikasjalikuma täitumisega on seotud Jeesus ja tema järelkäijad 1. sajandil ning Jehoova rahvas nüüdisajal. Kui tähendusrikkad on seega need inspireeritud sõnad!

 ”Heatahtlikkuse aasta”

4. Kellele tehakse ülesandeks kuulutada rõõmusõnumit Jesaja 61:1 esmase täitumise puhul ja kellele teise täitumise ajal?

⁴ Jesaja kirjutab: ”Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi” (Jesaja 61:1). Kes on see, kellele tehakse ülesandeks rääkida rõõmusõnumit? Tõenäoliselt on see esmalt Jesaja, keda Jumal inspireerib kirjutama häid sõnumeid Babüloni vangidele. Kuid Jeesus osutas selle tähtsaimale täitumisele, kui ta kohaldas Jesaja sõnu endale (Luuka 4:16—21). Jah, Jeesus saadeti selleks, et rääkida rõõmusõnumit alandlikele, ja selleks võiti ta ristimise ajal püha vaimuga (Matteuse 3:16, 17).

5. Kes on umbes 2000 aasta jooksul head sõnumit kuulutanud?

⁵ Lisaks sellele õpetas Jeesus oma järelkäijaid olema evangeeliumi ehk hea sõnumi kuulutajad. Nelipüha ajal aastal 33 m.a.j võiti umbes 120 neist püha vaimuga ja nad said Jumala vaimseteks poegadeks (Apostlite teod 2:1—4, 14—42; Roomlastele 8:14—16). Ka neile tehti ülesandeks kuulutada rõõmusõnumit alandlikele ja masendunutele. Need 120 olid esimesed 144000 hulgast, kes said sel viisil võitud. Selle grupi viimased liikmed tegutsevad praegu ikka veel maa peal. Seega on Jeesuse võitud järelkäijad juba umbes 2000 aasta jooksul andnud tunnistust ”pöördumisest Jumala poole ja usust meie Issandasse Jeesusesse” (Apostlite teod 20:21).

6. Kellele tõi muistsel ajal kuulutatud hea sõnum kergendust ja kuidas on sellega lood nüüdsel ajal?

⁶ Jesajale inspiratsiooni kaudu antud sõnum oli  kergenduseks neile Babülonis olevatele juutidele, kes kahetsesid. Jeesuse ja tema jüngrite päevil pakkus see kergendust neile juutidele, kes olid Iisraeli kurjuse tõttu murest murtud ning virelesid 1. sajandi judaismi valede religioossete traditsioonide vangistuses (Matteuse 15:3—6). Tänapäeval on miljonid sattunud ristiusu kiriku paganlike tavade ja Jumalat häbistavate pärimuste võrku ning nad ”ohkavad ja ägavad” nende jäleduste pärast, mida tehakse selles religioonisüsteemis (Hesekiel 9:4). Need, kes head sõnumit kuulda võtavad, vabanevad sellest haletsusväärsest olukorrast (Matteuse 9:35—38). Nende arusaamise silmad lähevad täiesti lahti, kui nad õpivad kummardama Jehoovat ”vaimus ja tões” (Johannese 4:24).

7., 8. a) Millised on kaks ”heatahtlikkuse aastat”? b) Mis on Jehoova ’kättemaksu päevad’?

⁷ Hea sõnumi kuulutamiseks on olemas ajakava. Jeesusele ja tema järelkäijatele anti ülesanne, et nad peavad ”kuulutama Jehoova meelepärast [”heatahtlikkuse”, UM] aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid” (Jesaja 61:2). Aasta on pikk aeg, kuid sellel on algus ja lõpp. Jehoova ”heatahtlikkuse aasta” on ajajärk, mille jooksul ta annab alandlikele võimaluse kuulda võtta tema vabadusekuulutust.

⁸ Esimesel sajandil algas see heatahtlikkuse aasta juudi rahvale aastal 29 m.a.j, mil Jeesus alustas oma maist teenistust. Ta ütles juutidele: ”Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Matteuse 4:17). See Jehoova heatahtlikkuse aasta kestis kuni tema ”kättemaksu päevani”, mis saavutas haripunkti aastal 70 m.a.j, mil Jehoova lasi Rooma vägedel hävitada Jeruusalemma ja sealse templi (Matteuse 24:3—22). Praegu me elame järgmisel heatahtlikkuse  aastal, mis algas Jumala taevase Kuningriigi rajamisega aastal 1914. See heatahtlikkuse aasta lõpeb järgmise, palju ulatuslikuma kättemaksupäevaga, mil Jehoova hävitab ”suure viletsuse” käigus kogu praeguse maailma asjade süsteemi (Matteuse 24:21).

9. Kellele tuleb Jehoova heatahtlikkuse aasta tänapäeval kasuks?

⁹ Kellele tuleb Jumala heatahtlikkuse aasta tänapäeval kasuks? Neile, kes võtavad selle sõnumi vastu, ilmutavad alandlikkust ja toetavad innukalt Jumala Kuningriigi kuulutamist ”kõigile rahvaile” (Markuse 13:10). Sellistele inimestele pakub hea sõnum tõelist lohutust. Kuid need, kes selle sõnumi tagasi lükkavad ja keelduvad Jehoova heatahtlikkuse aastal vajalikke samme astumast, peavad varsti tema kättemaksu päeva reaalsusega silmitsi seisma (2. Tessalooniklastele 1:6—9).

Vaimne vili, mis austab Jumalat

10. Kuidas mõjutab Babülonist tagasipöörduvaid juute see suur tegu, mille Jehoova teeb nende heaks?

¹⁰ Juudid, kes Babülonist tagasi pöörduvad, mõistavad, et Jehoova on nende heaks suure teo teinud. Nende vangipõlveaegne lein pöördub juubelduseks ja ülistuseks, sest nad on lõpuks ometi vabad. Sellega täidab Jesaja oma prohvetliku ülesande, mille kohaselt ta pidi ”tasuma Siioni leinajaile, andes neile laubaehte tuha asemele, rõõmuõli leina asemele, ülistusrüü kustuva vaimu asemele, et neid nimetataks ”õigluse tammedeks”, ”Jehoova istanduseks”, millega ta ennast ehib” (Jesaja 61:3).

11. Kellel oli 1. sajandil häid põhjusi ülistada Jehoovat tema suure teo eest?

¹¹ Juudid, kes lasid end 1. sajandil valereligiooni köidikuist vabastada, kiitsid samuti Jumalat selle suure teo eest, mille ta oli nende heaks teinud. Nende kustuv vaim  asendati ”ülistusrüüga”, kui nad päästeti vaimselt surnud rahva hulgast. Sellist muutust kogesid Jeesuse jüngrid esmalt siis, kui nende lein tema surma pärast pöördus rõõmuks selle üle, et nende ülestõusnud Issand võidis neid püha vaimuga. Varsti pärast seda kogesid samasugust muutust 3000 alandlikku inimest, kes võtsid kuulda nende äsjavõitud kristlaste kuulutatud sõnumit ja lasid end ristida nelipüha ajal aastal 33 m.a.j (Apostlite teod 2:41). Kui hea oli olla kindel Jehoova õnnistuses! Selle asemel et Siionit taga leinata, said nad püha vaimu ja neid kosutati ”rõõmuõliga”, mis sümboliseerib nende rõõmu, keda Jehoova rikkalikult õnnistab (Heebrealastele 1:9).

12., 13. a) Kes olid ”õigluse tammed” aastal 537 e.m.a tagasipöördunud juutide hulgas? b) Kes on olnud ”õigluse tammed” alates nelipühast aastal 33 m.a.j?

¹² Jehoova õnnistab oma rahvast ”õigluse tammedega”. Kes need on? Pärast aastat 537 e.m.a olid nendeks isikud, kes uurisid Jumala Sõna ja mõtisklesid selle üle ning elasid Jehoova õiglaste normide järgi. (Laul 1:1—3; Jesaja 44:2—4; Jeremija 17:7, 8.) Sellised mehed nagu Esra, Haggai, Sakarja ja ülempreester Joosua olid silmapaistvad ”tammed” — vankumatud tõe eest seisjad ja vaimse rikutuse vastu võitlejad rahva hulgas.

¹³ Alates nelipühast aastal 33 m.a.j istutas Jumal samasuguseid ”õigluse tammesid” — vapraid võitud kristlasi — oma uue rahva, ”Jumala Iisraeli” vaimsetesse valdustesse (Galaatlastele 6:16). Sajandite jooksul on neid ”tammesid” saanud kokku 144000 ja nad on kandnud õigluse vilja, millega nad on ehtinud Jehoova Jumalat ehk toonud talle au (Ilmutuse 14:3). Viimased neist väärikaist ”tammedest” on kasvanud jõudsalt pärast aastat 1919, mil Jehoova taaselustas Jumala Iisraeli järelejäänud  liikmed nende ajutisest tegevusetusest. Andes neile külluslikult vaimset vett, on Jehoova pannud kasvama terve metsa õiglasi, viljakandvaid puid (Jesaja 27:6).

14., 15. Milliste ettevõtmiste kallale asusid Jehoova vabanenud kummardajad aastal a) 537 e.m.a? b) 33 m.a.j? c) 1919?

¹⁴ Tõstes esile nende ”tammede” tööd, jätkab Jesaja: ”Nad ehitavad üles muistsed varemed, taastavad esivanemate laastatud paigad ja uuendavad hävitatud linnad, mis põlvede jooksul on olnud laastatud!” (Jesaja 61:4). Pärsia kuninga Kyrose määruse kohaselt ehitasid Babülonist tagasi tulnud ustavad juudid üles Jeruusalemma ja sealse templi, mis olid nii kauaks varemeisse jäänud. Taastamistööd iseloomustasid ka aegu, mis järgnesid aastatele 33 m.a.j ja 1919.

¹⁵ Aastal 33 m.a.j said jüngrid väga kurvaks, kui Jeesus arreteeriti, tema üle kohut mõisteti ja ta hukati (Matteuse 26:31). Kuid nende olukord muutus, kui ta ilmus neile pärast ülestõusmist. Ja kui püha vaim nende peale välja valati, asusid nad hoolega kuulutama head sõnumit ”Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani” (Apostlite teod 1:8). Nii hakkasid nad puhast jumalateenistust taastama. Samuti pani Jeesus Kristus alates aastast 1919 oma võitud vendade jäägi taastama paiku, mis ”põlvede jooksul on olnud laastatud”. Sajandeid ei andnud ristiusu kiriku vaimulikud inimestele teadmisi Jehoovast ning asendasid need väljamõeldud pärimuste ja mittepiibliliste õpetustega. Võitud kristlased puhastasid oma kogudused valereligiooni rikutud tavadest, et õige jumalateenistuse taastamine võiks jätkuda. Ja nad tegid algust kuulutamishoogtööga, mis on osutunud maailma suurimaks (Markuse 13:10).

16. Kes on aidanud võitud kristlasi nende taastamistöö juures ja milliseid ülesandeid on neile usaldatud?

 ¹⁶ See oli tohutu ülesanne. Kuidas võisid suhteliselt vähesed Jumala Iisraelist järelejäänud selle tööga hakkama saada? Jehoova lasi Jesajal inspiratsiooni kaudu öelda: ”Võõrad seisavad ning hoiavad teie karja, muulased on teie põllu- ja viinamäeharijad!” (Jesaja 61:5). Nendeks sümboolseteks võõrasteks ja muulasteks on osutunud ”suur hulk” Jeesuse ”teisi lambaid”. * (Ilmutuse 7:9; Johannese 10:11, 16.) Neid pole võitud püha vaimuga ja neil pole pärandit taevas. Neil on hoopis lootus elada igavesti paradiisliku maa peal (Ilmutuse 21:3, 4). Siiski armastavad nad Jehoovat ja nende hoolde on usaldatud vaimne karjasetöö, põllutöö ja viinamarjakasvatus. Need pole sugugi alandavad tööd. Jumala Iisraeli järelejäänud liikmete juhtimise all aitavad need töötajad inimesi karjatada, toita ja koguda (Luuka 10:2; Apostlite teod 20:28; 1. Peetruse 5:2; Ilmutuse 14:15, 16).

17. a) Kelleks nimetatakse Jumala Iisraeli liikmeid? b) Milline on ainus pattude andestamiseks vajalik ohver?

¹⁷ Kuidas on lugu Jumala Iisraeliga? Jehoova ütleb sellele Jesaja kaudu: ”Aga teid nimetatakse Jehoova preestriteks, teist räägitakse kui meie Jumala teenritest; te toitute rahvaste rikkustest ja võite kiidelda nende varandusega!” (Jesaja 61:6). Muistses Iisraelis seadis Jehoova leviitidest preesterkonna tooma ohvreid nii preestrite endi kui ka teiste iisraellaste eest. Kuid aastal 33 m.a.j lakkas Jehoova kasutamast leviitpreesterkonda ja tegi algust parema korraldusega. Ta võttis inimkonna pattude eest ohvrina vastu Jeesuse täiusliku elu. Sellest ajast peale pole enam  mingit muud ohvrit vaja olnud. Jeesuse ohver jääb kehtima alatiseks (Johannese 14:6; Koloslastele 2:13, 14; Heebrealastele 9:11—14, 24).

18. Millise preesterkonna moodustab Jumala Iisrael ja milline ülesanne on sellele antud?

¹⁸ Mis mõttes siis on Jumala Iisraeli liikmed ”Jehoova preestrid”? Võitud kaaskristlastele kirjutades ütles apostel Peetrus: ”Teie aga olete ”valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema aulisi tegusid”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde” (1. Peetruse 2:9). Seega moodustavad võitud kristlased grupina preesterkonna, kellel on selge ülesanne: kuulutada rahvaile Jehoova auhiilgust. Nad peavad olema tema tunnistajad (Jesaja 43:10—12). Viimseil päevil on võitud kristlased seda tähtsat ülesannet alati ustavalt täitnud. Selle tulemusena annavad nüüd miljonid koos nendega tunnistust Jehoova Kuningriigist.

19. Millise teenistuseesõiguse saavad võitud kristlased?

¹⁹ Peale selle võivad Jumala Iisraeli liikmed teenida tulevikus preestritena veel ühel viisil. Pärast surma äratatakse nad vaimsele elule taevas, kus nad saavad surematuks. Seal ei teeni nad mitte ainult Jeesuse kaasvalitsejatena tema Kuningriigis, vaid ka Jumala preestritena (Ilmutuse 5:10, EP 97; 20:6). Selles ametis on neil eesõigus rakendada Jeesuse lunastusohvrist tulenevat kasu ustava inimkonna heaks maa peal. Apostel Johannese nägemuses, mis on kirjas Ilmutusraamatu 22. peatükis, nimetatakse neid jälle ’puudeks’. Kõiki 144000 ”puud” nähakse taevas kandmas ”vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed [tulevad] terviseks rahvastele” (Ilmutuse 22:1, 2). Kui imeline preestriteenistus see küll on!

 Pärast häbi ja alandust tuleb rõõm

20. Millised õnnistused ootavad ees kuninglikku preesterkonda, hoolimata vastupanust?

²⁰ Alates aastast 1914, mil algas Jehoova heatahtlikkuse aasta, pole see kuninglik preesterkond kogenud ristiusu vaimulike poolt muud kui vastupanu (Ilmutuse 12:17). Siiski on nurjunud kõik nende katsed peatada hea sõnumi kuulutamine. Jesaja ennustas seda, öeldes: ”Et nende häbi oli kahekordne ja nende osaks sõim ning sülg, siis nad pärivad kahekordselt oma maal, neil on igavene rõõm” (Jesaja 61:7).

21. Kuidas said võitud kristlastele osaks kahekordsed õnnistused?

²¹ Esimese maailmasõja ajal talus võitud jääk häbi ja alandust, mida põhjustas natsionalistlik ristiusu kirik. Vaimulikud olid nende hulgas, kes süüdistasid valelikult kaheksat ustavat Brooklynis asuva peakorteri venda mässuõhutamises. Need vennad vangistati ebaõiglaselt üheksaks kuuks. Lõpuks nad vabastati 1919. aasta kevadel ja hiljem tühistati kõik nende vastu esitatud süüdistused. Nii andsid sepitsused, millega taheti kuulutustööle lõpp teha, hoopis vastupidise tulemuse. Selle asemel et lubada oma kummardajaid pikalt häbistada, vabastas Jehoova nad ja taastas nende vaimsed valdused ehk ’nende maa’. Seal said neile osaks kahekordsed õnnistused. Jehoova õnnistus korvas nende kannatused rohkem kui küllaga. Neil oli tõesti põhjust rõõmust hõisata!

22., 23. Kuidas on võitud kristlased jäljendanud Jehoovat ja kuidas ta on neile tasunud?

²² Jehoova järgmised sõnad annavad tänapäeva kristlastele järgmise põhjuse tunda rõõmu: ”Mina, Jehoova,  armastan õigust, vihkan nurjatut röövimist! Ma annan neile ustavalt töötasu ja teen nendega igavese lepingu!” (Jesaja 61:8). Piiblit uurides on võitud jääk õppinud armastama õiglust ja vihkama kurjust (Õpetussõnad 6:12—19; 11:20). Nad õppisid ’oma mõõku sahkadeks taguma’, jäädes erapooletuks inimkonna sõdades ja poliitilistes pööretes (Jesaja 2:4). Samuti keerasid nad selja Jumalat teotavatele tegevustele, nagu seda on laimamine, abielurikkumine, varastamine ja purjutamine (Galaatlastele 5:19—21).

²³ Kuna võitud kristlased armastavad õiglust nagu nende Loojagi, on Jehoova andnud neile ”ustavalt töötasu”. Üks selline ’tasu’ on igavesti kestev leping — uus leping —, millest Jeesus teatas enda järelkäijatele ööl enne oma surma. Selle lepingu alusel said nad vaimseks rahvaks, Jumala eriliseks rahvaks (Jeremija 31:31—34; Luuka 22:20). Selle järgi teeb Jehoova nii võitutele kui ka kõigile teistele ustavatele inimestele kättesaadavaks kogu Jeesuse lunastusohvrist tuleneva kasu, kaasa arvatud pattude andestamise.

Rõõm, mida toovad Jehoova õnnistused

24. Kes on rahvaste hulgas see õnnistatud ”sugu” ja kuidas nad selleks ”sooks” on saanud?

²⁴ Rahvaste hulgas on neid, kes on märganud, kuidas Jehoova õnnistab oma rahvast. Jehoova ennustas seda oma tõotusega: ”Nende sugu saab tuntuks paganate juures ja nende järglaskond rahvaste keskel; kõik, kes neid näevad, tunnevad ära, et need on see Jehoova õnnistatud sugu!” (Jesaja 61:9). Jumala Iisraeli liikmed, võitud kristlased, on tegutsenud rahvaste seas Jehoova heatahtlikkuse aastal. Tänapäeval on juba miljoneid, kes osutavad nende teenistusele soodsat vastukaja. Tehes Jumala  Iisraeliga tihedalt koostööd, saavad need, kes on tulnud rahvaste hulgast, eesõiguse olla ”Jehoova õnnistatud sugu”. Nende õnnelik olukord on nähtav kogu inimkonnale.

25., 26. Kuidas kajastuvad kõigi kristlaste puhul mõtted, mida väljendatakse Jesaja 61:10?

²⁵ Kõik kristlased, nii võitud kui teised lambad, tunnevad juba ette rõõmu sellest, et võivad ülistada Jehoovat igavesti. Nad on kogu südamest nõus prohvet Jesajaga, kes ütleb inspiratsiooni all: ”Mina rõõmutsen väga Jehoovas, mu hing ilutseb mu Jumalas, sest ta on mind riietanud päästeriietega, katnud õigusekuuega, otsekui oleks peigmees enesele pähe pannud mähise või pruut ennast kaunistanud ehetega!” (Jesaja 61:10).

²⁶ Riietatuna ”õigusekuuega”, on võitud kristlased kindlalt otsustanud jääda Jehoova silmis puhtaks ja rikkumatuks (2. Korintlastele 11:1, 2). Kuna Jehoova on nad õiglaseks kuulutanud ja neil on lootus pärida taevane elu, ei pöördu nad mitte kunagi tagasi kõleda Suure Baabüloni juurde, kust neid on vabastatud (Roomlastele 5:9; 8:30). Nad peavad päästeriideid kallihinnaliseks. Nende kaaslased teised lambad on samuti kindlalt otsustanud pidada kinni Jehoova Jumala kõrgetest puhta kummardamise normidest. Kuna nad on ”oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres”, on nad kuulutatud õiglaseks ja jäävad ellu ”suures viletsuses” (Ilmutuse 7:14; Jakoobuse 2:23, 25). Selle ajani jäljendavad nad oma võitud kaaslasi, hoidudes igasugusest reostusest, mis lähtub Suurest Baabülonist.

27. a) Mis hakkab tuhandeaastase valitsuse ajal märkimisväärselt ’võrsuma’? b) Kuidas võrsub õiglus inimkonna hulgas juba praegu?

²⁷ Tänapäeval on Jehoova kummardajad rõõmsad selle  üle, et võivad olla vaimses paradiisis. Varsti võivad nad tunda rõõmu elust ka füüsilises paradiisis. Me ootame kogu südamest seda aega, mida kirjeldatakse elavalt Jesaja 61. peatüki viimaste sõnadega: ”Nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jehoova võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees!” (Jesaja 61:11). Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal hakkab maa peal ’võrsuma õigus’. Siis hõiskavad inimesed võidurõõmust ja õiglus levib maa äärteni (Jesaja 26:9). Kuid me ei pea ootama selle aulise päevani, et ülistada Jumalat kõigi rahvaste ees. Õiglus võrsub juba praegu miljonite inimeste hulgas, kes austavad taeva Jumalat ja kuulutavad head sõnumit tema Kuningriigist. Isegi praegu on meil oma usu ja lootuse tõttu küllalt põhjusi tunda rõõmu meie Jumala õnnistuste üle.

[Allmärkus]

[Küsimused]

 [Pilt lk 323]

Jesajal on vangistatud juutidele häid sõnumeid

 [Pilt lk 331]

Alates aastast 33 m.a.j on Jehoova pannud kasvama 144000 ”õigluse tamme”

[Pilt lk 334]

Maa peal hakkab võrsuma õiglus