Jehoova käsi pole lühikeseks jäänud
Kahekümnes peatükk
Jehoova käsi pole lühikeseks jäänud
1. Milline on olukord Juudas ja mille pärast paljud muret tunnevad?
JUUDA rahvas väidab end olevat Jehoovaga lepingusuhetes. Kuid kõikjal on häda. Õiglus on haruldane, valitseb ohjeldamatu kuritegevus ja rõhumine ning pole lootustki, et olukord võiks paraneda. Miski on täiesti viltu. Paljud tunnevad muret selle pärast, kas Jehoova hakkab üldse kunagi korda looma. Selline on olukord Jesaja päevil. Kuid Jesaja ülestähendus selle aja kohta on rohkem kui vaid muistne ajalugu. Tema sõnad sisaldavad prohvetlikke hoiatusi igaühele, kes väidab end kummardavat Jumalat, kuid eirab tema seadusi. Jesaja 59. peatüki inspireeritud ettekuulutus pakub südamlikku julgustust kõigile, kes püüavad teenida Jehoovat, kuigi elavad rasketel ja ohtlikel aegadel.
Lahus tõelisest Jumalast
2., 3. Miks ei kaitse Jehoova Juudat?
2 Kujutle vaid — Jehoova lepingurahvas on ära taganenud! Nad on oma Valmistajale selja keeranud ja sellega lahkunud tema kaitsva käe alt. Seetõttu on nad suures hädas. Kas nad ehk süüdistavad oma raskustes Jehoovat? Jesaja ütleb neile: ”Vaata, Jehoova käsi ei ole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt, vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema palge teie eest, sellepärast ta ei kuule!” (Jesaja 59:1, 2).
3 Need sõnad on otsekohesed, kuid õiged. Jehoova on ikka veel Jumal, kes päästab. Palve kuuljana ta kuulab oma ustavate teenijate palveid (Laul 65:3). Kuid ta ei õnnista pahategijaid. Rahvas ise on vastutav Jehoovast võõrdumise eest. Nende endi kurjuse tõttu on ta peitnud oma näo nende eest.
4. Milliseid süüdistusi esitatakse Juuda vastu?
4 Tõde on see, et Juuda elanikud on käitunud äärmiselt halvasti. Jesaja prohvetikuulutuses tuuakse välja mõned nende vastu esitatud süüdistused: ”Sest teie käed on rüvetatud verega ja teie sõrmed süüga, teie huuled väidavad valet, teie keel kõneleb kõverust!” (Jesaja 59:3). Rahvas valetab ja räägib väärust. Viide verega rüvetatud kätele näitab, et mõned on koguni mõrvu toime pannud. Kui häbistav on see Jumalale, kelle Seadus mitte üksnes ei luba mõrvata, vaid koguni keelab ’vihata südames oma venda’! (3. Moosese 19:17.) Juuda elanike ohjeldamatu patusus ja selle paratamatud tagajärjed peaksid meile kõigile tänapäeval meelde tuletama, et meil tuleb patuseid mõtteid ja tundeid kontrolli all hoida. Vastasel korral me võime hakata tegema kurje tegusid, mis lahutavad meid Jumalast (Roomlastele 12:9; Galaatlastele 5:15; Jakoobuse 1:14, 15).
5. Kui kaugele on Juuda rikutus läinud?
5 Patt on otsekui haigus, mis on nakatanud kogu rahva. Prohvetikuulutuses öeldakse: ”Ükski ei süüdista õiglaselt ja ükski ei lähe kohtusse tõe nimel: loodetakse tühja peale ja räägitakse ilmaaegu, ollakse rasedad vaevast ja sünnitatakse nurjatust!” (Jesaja 59:4). Mitte keegi ei räägi õigust. Isegi kohtus leiab harva kedagi, kes on usaldusväärne ja tõele ustav. Juuda on keeranud Jehoovale selja ning loodab oma liidule rahvastega, koguni elututele ebajumalatele. Need kõik on tühised ja neil pole mingit väärtust (Jesaja 40:17, 23; 41:29). Seetõttu on küll palju juttu, kuid see kõik on asjatu. Tehakse plaane, kuid need toovad häda ja viletsust.
6. Kuidas sarnanevad ristiusu kiriku tegemised Juuda omadega?
6 Juuda ebaõiglusel ja vägivallal on rabav paralleel ristiusu kirikus toimuvaga. (Vaata lk 294 ”Ärataganenud Jeruusalemm — ristiusu kiriku võrdkuju”.) On peetud kaks hirmsat maailmasõda, milles osalesid niinimetatud kristlikud rahvad. Praeguse ajani on ristiusk olnud võimetu peatama oma liikmeskonna hulgas etnilist puhastust ja suguharudevahelist verevalamist (2. Timoteosele 3:5). Kuigi Jeesus õpetas oma järelkäijaid lootma Jumala Kuningriigile, toetuvad ristiusumaailma rahvad turvalisuse tagamiseks endiselt relvaarsenalidele ja poliitilistele liitudele (Matteuse 6:10). Tõepoolest, enamik maailma peamisi relvatootjaid kuulub ristiusumaailma rahvaste hulka! Jah, kui ristiusu kirik loodab turvalise tuleviku tagamisel inimeste pingutustele ja ettevõtmistele, loodab ka tema ”tühjusele”.
Kibeda vilja lõikamine
7. Miks toovad juutide sepitsused üksnes halbu tagajärgi?
7 Ebajumalakummardamine ja ebaausus ei või edendada elutervet ühiskonda. Selliste teguviiside tõttu lõikavad ustavusetud juudid nüüd häda, mille nad ise on külvanud. Nende kohta öeldakse: ”Nad hauvad mürkmao mune ja koovad ämblikuvõrku; kes sööb nende mune, see sureb, ja katkivajutatust poeb välja rästik!” (Jesaja 59:5). Alates ideedest kuni nende teostamiseni ei anna juutide sepitsused mingit märgatavat tulemust. Nende vale mõttelaad toob ainult halba, nagu mürkmao munadest kooruvad üksnes mürkmaod. Seetõttu kannatab kogu rahvas.
8. Mis tõendab, et Juuda mõtteviis on vildakas?
8 Mõned Juuda elanikud võtavad enda kaitseks appi ehk vägivalla, kuid nad ei saavuta sellega midagi. Füüsiline jõud ei või kaitse leidmisel asendada lootust Jehoovale ja õiglastele tegudele, nii nagu ämblikuvõrk ei saa asendada riiet ega paku kaitset halva ilma eest. Jesaja kuulutab: ”Nende lõngad [”võrgud”, PR] ei kõlba riideks ja nad ei saa endid katta oma tegudega; nende teod on nurjatud teod ja neil on kätes vägivallatöö! Nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad valama vaga verd; nende mõtted on nurjatud mõtted, nende teedel on rüüstamine ja hävitus!” (Jesaja 59:6, 7). Juuda mõtteviis on vildakas. Oma probleemide lahendamiseks vägivalda appi võttes tõendab ta oma jumalakartmatut hoiakut. Talle läheb vähe korda see, et paljud tema ohvrid on süütud ja et mõned neist on tõelised Jumala teenijad.
9. Miks on tõeline rahu ristiusu kiriku juhtidele kättesaamatu?
9 Need inspireeritud sõnad toovad meelde ristiusu kiriku verise ajaloo. Kindlasti nõuab Jehoova temalt aru selle eest, kui kohutavalt ta on moonutanud kristlust! Nagu juudid Jesaja päevil, nii on ka ristiusu kirik tegutsenud moraalselt väärastunud moel, kuna selle juhid usuvad, et see on ainus otstarbekas teguviis. Samal ajal kui nad räägivad rahust, tegutsevad nad ebaõiglaselt. Milline valskus! Kuna ristiusu kiriku juhid jätkavad sellise taktika kasutamist, jääb tõeline rahu neile kättesaamatuks. Prohvetikuulutus jätkab nende olukorra kirjeldamist: ”Rahu teed nad ei tunne ja õigust ei ole nende jälgedes; nad teevad oma teerajad kõveraiks, ükski, kes käib nende peal, ei tunne rahu!” (Jesaja 59:8).
Ekslevad vaimses pimeduses
10. Mida tunnistab Jesaja seoses Juuda süüga?
10 Jehoova ei või õnnistada Juuda kõverteid ja hävitavaid teguviise (Laul 11:5). Rääkides kogu rahva nimel, tunnistab Jesaja Juuda süüd: ”Sellepärast on õigus meist kaugel ja õiglus ei saa meid kätte; me ootame valgust, aga vaata, on pimedus, valgusekuma, aga me käime pilkases pimedas! Me kobame seina pimedate sarnaselt, kobame otsekui silmitud; keskpäevaajal me komistame nagu hämarikus, elujõuliste keskel oleme otsekui surnud! Me kõik mõmiseme nagu karud ja kudrutame tuvide sarnaselt” (Jesaja 59:9—11a). Juudid pole lasknud Jumala Sõnal olla lambiks oma jalgadele ega valguseks oma teerajal (Laul 119:105). Seetõttu paistab kõik sünge. Isegi keskpäeval kobavad nad ringi nagu öösel. Nad on otsekui surnud. Igatsedes kergendust, ägavad nad valjult otsekui näljased või haavatud karud. Mõned kudrutavad haledalt nagu üksildased tuvid.
11. Miks pole Juudal mõtet oodata õiglust ja päästet?
11 Jesaja teab vägagi hästi, et Juuda viletsa olukorra põhjuseks on selle vastuhakk Jumalale. Ta ütleb: ”Me ootame õigust, aga seda ei ole, päästet, aga see on meist kaugel! Sest meie üleastumisi sinu ees on palju ja meie patud tunnistavad meie vastu, sest meie üleastumised on meiega kaasas ja me tunneme oma süütegusid: vastuhakk ja Jehoova salgamine ning loobumine käimisest meie Jumala järel; kõne rõhumisest ja taganemisest, valelike sõnade väljamõtlemine ja südamest kuuldavale toomine!” (Jesaja 59:11b—13). Kuna Juuda elanikud pole kahetsenud, peetakse neid ikka veel vastutavaks oma pattude eest. Õiglus on lahkunud maalt, kuna rahvas on lahkunud Jehoovast. Nad on osutunud läbinisti valelikeks ja rõhuvad isegi oma vendi. Täiesti nagu ristiusu kirik tänapäeval! Paljud ei piirdu üksnes õigluse eiramisega, vaid nad koguni kiusavad aktiivselt taga Jehoova ustavaid tunnistajaid, kes püüavad täita Jumala tahet.
Jehoova viib kohtuotsuse täide
12. Millise suhtumisega on need, kes vastutavad Juudas õigusemõistmise eest?
12 Õigus, õiglus ja tõde paistavad Juudast kadunud olevat. ”Õigus on tagasi tõrjutud ja õiglus seisab kaugel, sest tõde komistab tänaval [”väljakul”, UM] ja otsekohesus ei saa sisse tulla!” (Jesaja 59:14). Juuda linnaväravate taga on väljakud, kus vanemad mehed kogunevad selleks, et kohtuasju arutada (Rutt 4:1, 2, 11). Need mehed peaksid mõistma kohut õiglaselt ja taotlema õigust, mitte võtma altkäemaksu (5. Moosese 16:18—20). Nemad seevastu mõistavad kohut omakasupüüdlike ideede järgi. Veelgi hullem on see, et nad peavad oma saagiks igaüht, kes püüab siiralt head teha. Me loeme: ”Nõnda on tõde kadunud ja kes loobub kurjast, laseb ennast paljaks riisuda!” (Jesaja 59:15a).
13. Mida teeb Jehoova, kuna Juuda kohtumõistjad on oma kohustused unarusse jätnud?
13 Need, kes moraalse väärastumise vastu julgelt välja ei astu, unustavad, et Jumal pole pime, rumal ega jõuetu. Jesaja kirjutab: ”Jehoova nägi seda ja see oli tema silmis paha, et õigust ei olnud! Tema nägi, et ei olnud ühtki meest, ja imestas, et ei olnud ühtki vaheleastujat! Siis aitas teda ta oma käsivars ja teda toetas tema õiglus!” (Jesaja 59:15b, 16). Kuna ametissemääratud kohtumõistjad on oma kohustuste täitmise unarusse jätnud, peab Jehoova asjasse sekkuma. Kui ta seda teeb, toimib ta õiglaselt ja jõuliselt.
14. a) Milline suhtumine on paljudel tänapäeval? b) Kuidas valmistub Jehoova tegevuseks?
14 Tänapäeval valitseb samasugune olukord. Me elame maailmas, kus paljud on ”kaotanud kogu moraalitaju” (Efeslastele 4:19, UM). Vähesed usuvad, et Jehoova üldse kunagi tegutsema hakkab ja maa peal kurjusele lõpu teeb. Kuid Jesaja prohvetikuulutus näitab, et Jehoova jälgib inimtegevust hoolikalt. Ta langetab kohtuotsuseid ja omal ajal asub ta nende otsuste kohaselt ka tegutsema. Kas tema kohtuotsused on õiglased? Jesaja näitab, et seda nad on. Seoses Juuda rahvaga ta kirjutab: ”[Jehoova] pani enesele selga õiguse, otsekui soomusrüü, ja päästekiivri pähe; ta riietus kättemaksuriietesse ja kattis ennast püha vihaga [”innukusega”, UM], otsekui ülikuuega!” (Jesaja 59:17). Need prohvetlikud sõnad kujutavad Jehoovat sõdalasena, kes valmistub lahinguks. Ta on otsustanud päästa oma eesmärgi. Ta on kindel omaenda absoluutses ja kõigutamatus õigluses. Ta asub kartmatu innuga oma kohtuotsuseid täitma. Pole kahtlustki, et õiglus võidab.
15. a) Kuidas tegutsevad tõelised kristlased siis, kui Jehoova hakkab oma kohtuotsuseid täide viima? b) Mida võib öelda Jehoova kohtuotsuste kohta?
15 Tänapäeval üritavad mõned tõe vaenlased takistada Jehoova teenijate tööd, levitades valesid ja tehes laimupropagandat. Tõelised kristlased ei kõhkle tõe eest välja astumast, kuid nad ei ürita kunagi ise kätte maksta (Roomlastele 12:19). Isegi kui Jehoova hakkab klaarima arveid ärataganenud ristiusu kirikuga, ei võta tema maapealsed kummardajad osa selle hävitamisest. Nad teavad, et Jehoova on jätnud kättemaksmise üksnes enda hooleks ja ta astub vajalikke samme siis, kui saabub õige aeg. Prohvetikuulutus kinnitab meile: ”Missugused on teod, niisugune on tasu: viha oma vastaste vastu, kättemaks oma vaenlastele, ta maksab saartele kätte!” (Jesaja 59:18). Nagu Jesaja päevil, nii ka tulevikus on Jumala kohtuotsused õiglased ja lõplikud. Need ulatuvad isegi ”saartele” ehk maa kaugete paikadeni. Mitte keegi pole nii kaugel või eraldatud, et Jehoova kohtuotsused temani ei ulatuks.
16. Kes jäävad ellu Jehoova kohtumõistmise ajal ja mida nad oma ellujäämisest õpivad?
16 Jehoova on kohtumõistmisel õiglane nende vastu, kes pingutavad endid selleks, et teha seda, mis on õige. Jesaja ennustab, et ühest maa äärest teiseni — üle kogu maakera — on neid, kes jäävad ellu. Nende austust ja lugupidamist Jehoova vastu kasvatab tohutult see, kui nad kogevad tema kaitset (Malakia 1:11). Me loeme: ”Siis kardetakse õhtu pool Jehoova nime ja päikesetõusu pool tema auhiilgust, sest ta tuleb otsekui paisutatud jõgi, mida Jehoova tuul edasi ajab!” (Jesaja 59:19). Nagu võimas tormituul, mis lükkab enda ees hävitavat veevalli ja pühib kõik oma teelt, nii kõrvaldab Jehoova vaim kõik tõkked, mis takistavad tema tahte täitumist. Tema vaim on võimsam igasugusest inimeste käsutuses olevast jõust. Kui ta kasutab seda selleks, et viia täide oma kohtuotsus inimeste ja rahvaste üle, saavutab ta kindlasti täieliku edu.
Lootus ja õnnistused neile, kes kahetsevad
17. Kes on Siioni Lunastaja ning millal ta Siioni vabaks ostab?
17 Moosese Seaduse järgi võis lunastaja osta vabaks iisraellase, kes oli ennast orjusse müünud. Jesaja prohvetiraamatus on Jehoovat varem iseloomustatud kui kahetsevate inimeste Lunastajat (Jesaja 48:17). Nüüd nimetatakse teda jälle kahetsenute Lunastajaks. Jesaja paneb kirja Jehoova lubaduse: ”Siionile tuleb lunastaja, üleastumisest pöördujaile Jaakobis, ütleb Jehoova!” (Jesaja 59:20). See julgustav tõotus täitub aastal 537 e.m.a. Kuid see täitub hiljemgi. Apostel Paulus tsiteeris neid sõnu Septuaginta tõlkest ja kohaldas need kristlastele. Ta kirjutas: ”Kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: ”Siionist tuleb päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse. Ja see on minu leping nendega, kui ma ära võtan nende patud!”” (Roomlastele 11:26, 27). Jesaja prohvetiennustusel on tõesti palju laiem tähendus — selline, mis ulatub meie päevini ja veel kaugemalegi. Kuidas nii?
18. Millal ja kuidas tõi Jehoova olemasollu ”Jumala Iisraeli”?
18 Esimesel sajandil võttis Iisraeli rahva väike jääk Jeesuse vastu kui Messia (Roomlastele 9:27; 11:5). Nelipühapäeval aastal 33 m.a.j valas Jehoova oma püha vaimu välja umbes 120 uskliku peale ja võttis nad uude lepingusse, mida vahendas Jeesus Kristus (Jeremija 31:31—33; Heebrealastele 9:15). Sel päeval tuli olemasollu ”Jumala Iisrael”, uus rahvas, mille liikmeid ei iseloomusta mitte põlvnemine Aabrahamist, vaid sündimine Jumala vaimust (Galaatlastele 6:16). Alates Korneeliusest kuulusid selle uue rahva hulka ka ümberlõikamata mittejuudid (Apostlite teod 10:24—48; Ilmutuse 5:9, 10). Seega Jehoova Jumal lapsendas nad ja neist said tema vaimsed lapsed, Jeesuse kaaspärijad (Roomlastele 8:16, 17).
19. Millise lepingu Jehoova teeb Jumala Iisraeliga?
19 Nüüd teeb Jehoova lepingu Jumala Iisraeliga. Me loeme: ”Ja niisugune on mu leping nendega, ütleb Jehoova: minu Vaim, mis on su peal, ja minu sõnad, mis ma olen pannud sulle suhu, ei lahku sinu suust ega sinu järglaste suust ega sinu järglaste järglaste suust, ütleb Jehoova, sellest ajast alates ja igavesti!” (Jesaja 59:21). Kas need sõnad käisid Jesaja enda kohta või mitte, täitusid need kindlasti Jeesuse puhul, kellele kinnitati, et ta ”saab näha oma järglasi” (Jesaja 53:10, UM). Jeesus rääkis sõnu, mida ta oli õppinud Jehoovalt, ja Jehoova vaim oli tema peal (Johannese 1:18; 7:16). On kohane, et ka tema vennad ja kaaspärijad, Jumala Iisraeli liikmed, saavad Jehoovalt püha vaimu ning kuulutavad sõnumit, mille nad on saanud teada oma taevaselt Isalt. Nad kõik on Jehoova poolt õpetatud (Jesaja 54:13, PR; Luuka 12:12; Apostlite teod 2:38). Kas Jesaja või Jeesuse kaudu, keda Jesaja prohvetlikult kujutab, teeb Jehoova nüüd lepingu selle kohta, et ta ei asenda neid mitte kunagi, vaid kasutab neid igavesti oma tunnistajatena (Jesaja 43:10). Ent kes on need nende ”järglased”, kellele see leping samuti kasuks tuleb?
20. Kuidas täitus 1. sajandil Jehoova tõotus Aabrahamile?
20 Vanal ajal tõotas Jehoova Aabrahamile: ”Sinu soo nimel [”seemnes”, EP 97 allmärkus] õnnistavad endid kõik maailma rahvad” (1. Moosese 22:18). Kooskõlas sellega läks Messia vastu võtnud sünnipäraste iisraellaste väike jääk välja paljude rahvaste hulka, et kuulutada head sõnumit Kristusest. Alates Korneeliusest ’õnnistasid endid’ Aabrahami Seemne Jeesuse kaudu paljud ümberlõikamata mittejuudid. Nad hakkasid kuuluma Jumala Iisraeli hulka ja said Aabrahami seemne teisejärguliseks osaks. Nad on Jehoova ”püha rahva” liikmed, kellel on ülesanne ’kuulutada tema aulisi tegusid, kes [neid] on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde’ (1. Peetruse 2:9; Galaatlastele 3:7—9, 14, 26—29).
21. a) Milliseid ”järglasi” on Jumala Iisrael nüüdisajal esile toonud? b) Millist lohutust pakub neile ”järglastele” leping, mille Jehoova on teinud Jumala Iisraeliga?
21 Tänapäeval paistab, et Jumala Iisrael on täiearvuliselt kokku kogutud. Siiski õnnistatakse rahvaid ikka veel — ja seda suurel määral. Kuidas? Sellega, et Jumala Iisraelil on ”järglased” — Jeesuse jüngrid, kellel on lootus elada igavesti paradiisliku maa peal (Laul 37:11, 29). Ka neile ”järglastele” õpetab Jehoova oma teid (Jesaja 2:2—4). Kuigi nad pole ristitud püha vaimuga ega peeta neid uue lepingu osalisteks, annab Jehoova püha vaim neile jõudu, et ületada kõik takistused, mida Saatan teeb nende kuulutustööle (Jesaja 40:28—31). Nüüd ulatub nende arv miljonitesse ja see aina kasvab, kuna nemad toovad omakorda järglasi esile. Jehoova leping võitutega annab neile ”järglastele” kindla veendumuse, et Jehoova kasutab ka neid oma eesträäkijatena igavesti (Ilmutuse 21:3, 4, 7).
22. Milles me võime Jehoova puhul kindlad olla ja kuidas see peaks meid mõjutama?
22 Säilitagem siis kõik oma usk Jehoovasse. Ta soovib ja suudab meid päästa! Tema käsi pole mitte kunagi lühike; ta päästab oma ustava rahva alati. Kõigil, kes loodavad tema peale, on huulil tema head sõnad ”sellest ajast alates ja igavesti”.
[Küsimused]
[Kast lk 294]
Ärataganenud Jeruusalemm — ristiusu kiriku võrdkuju
Jeruusalemm, Jumala valitud rahva pealinn, kujutab Jumala taevaste vaimolendite organisatsiooni ja ka taevasse ülesäratatud võitud kristlaste hulka kui Kristuse pruuti (Galaatlastele 4:25, 26; Ilmutuse 21:2). Kuid sageli olid Jeruusalemma elanikud Jehoovale ustavusetud ja seda linna kirjeldati kui prostituuti ja abielurikkujat (Hesekiel 16:3, 15, 30—42). Sel juhul kujutas Jeruusalemm tabavalt ärataganenud ristiusu kirikut.
Jeesus ütles Jeruusalemma kohta, et see ’tapab prohvetid ja viskab kividega surnuks need, kes tema juurde on läkitatud’ (Luuka 13:34; Matteuse 16:21). Nagu ustavusetu Jeruusalemm, nii väidab ka ristiusu kirik end teenivat tõelist Jumalat, kuid on kaldunud täiesti kõrvale tema õiglastelt teedelt. Võime kindlad olla, et Jehoova mõistab ristiusu kiriku üle kohut nendesamade õiglaste normide järgi, mille alusel ta mõistis kohut ärataganenud Jeruusalemma üle.
[Pilt lk 296]
Kohtunik peab mõistma kohut õiglaselt, taotlema õigust ja keelduma altkäemaksust
[Pilt lk 298]
Jehoova kohtumõistmised on nagu üleujutav jõgi — need pühivad minema igasuguse tõkke, mis takistab tema tahte täitmist
[Pilt lk 302]
Jehoova kinnitab lepinguga, et tema rahvas ei kaota mitte kunagi eesõigust olla tema tunnistajad
