Kahekümne neljas peatükk

Jehoova teeb endale aulise nime

Jesaja 63:1—14

1., 2. a) Miks on kristlased isiklikult huvitatud Jehoova päeva saabumisest? b) Milline ülev eesmärk on seotud Jehoova päeva saabumisega?

PEAAEGU kaks tuhat aastat on kristlased ’oodanud ja igatsenud Jumala päeva tulekut’ (2. Peetruse 3:12; Tiitusele 2:13). Arusaadavalt on nad väga soovinud selle päeva saabumist. Tähendab see neile ju selle aja algust, mil nad hakkavad vabanema ebatäiuslikkusega kaasnevatest vaevadest (Roomlastele 8:22). See tähendab ka lõppu sellele survele, mida nad peavad taluma neil ”rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1).

² Ent kuigi Jehoova päev toob kergendust õiglastele, tähendab see samas hävingut ”neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile” (2. Tessalooniklastele 1:7, 8). Sellele mõtlemine mõjub kainestavalt. Kas Jumal tõesti hävitab kurjad lihtsalt selleks, et vabastada oma rahvas raskustest? Jesaja 63. peatükk näitab, et sellega on seotud palju ülevam eesmärk, nimelt Jumala nime pühitsemine.

Võiduka sõdalase marss

3., 4. a) Millist olukorda käsitleb Jesaja 63. peatüki prohvetiennustus? b) Keda näeb Jesaja tulemas Jeruusalemma poole ja kelleks on mõned õpetlased teda pidanud?

³ Jesaja 62. peatükist me lugesime juutide vabanemise  kohta Babüloonia vangipõlvest ja nende tagasitulekust kodumaale. Loomulikult tekib küsimus, kas taaskogutud juutide jäägil tuleb karta, et vaenulikud rahvad laastavad neid edaspidigi? Jesaja nägemusest on palju abi nende kartuse hajutamisel. See ettekuulutus algab: ”Kes see on, kes tuleb Edomist, eredate riietega Bosrast, see silmapaistva kuuega, kes sammub oma jõukülluses?” (Jesaja 63:1a).

⁴ Jesaja näeb energilist ja võidukat sõdalast tulemas Jeruusalemma poole. Tema suurejooneline rõivastus näitab, et ta on väga kõrge positsiooniga. Ta tuleb Edomi tähtsaima linna Bosra poolt, millest võib järeldada, et ta on selle vaenuliku maa üle suure võidu saavutanud. Kes see sõdalane võib olla? Mõned õpetlased samastavad ta Jeesus Kristusega. Teised usuvad, et ta on juudi väejuht Juudas Makabeus. Kuid see sõdalane annab ise mõista, kes ta on, kui ta vastab eelnevale küsimusele: ”See olen mina, õigluse kuulutaja, võimas päästma!” (Jesaja 63:1b).

5. Kes on Jesaja nähtud sõdalane ja miks sa nii vastad?

⁵ Pole mingit kahtlust, et see sõdalane on Jehoova Jumal ise. Mujal on tema kohta öeldud, et tal on ”suur vägi” ja ta ’kõneleb õigust’ (Jesaja 40:26, EP 97; 45:19, 23). Sõdalase suursugused rõivad meenutavad lauliku sõnu: ”Jehoova, mu Jumal, sina oled üpris suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud!” (Laul 104:1). Kuigi Jehoova on armastuse Jumal, näitab Piibel, et vajaduse korral riietub ta sõdalase mantliga. (Jesaja 34:2; 1. Johannese 4:16.)

6. Miks tuleb Jehoova lahingust Edomis?

⁶ Kuid miks tuleb Jehoova lahingust Edomis? Edomlased,  kelle vihavaen on saanud alguse nende esiisast Eesavist, on Jumala lepingurahva igipõlised vaenlased (1. Moosese 25:24—34; 4. Moosese 20:14—21). Edomi suur viha Juuda vastu ilmnes eriti selgelt siis, kui Babüloonia sõdurid laastasid Jeruusalemma ja edomlased neid seejuures ergutasid (Laul 137:7). Jehoova peab sellist vaenulikkust tema enda vastu suunatuks. Pole midagi imestada, et ta otsustas tõsta Edomi vastu oma kättemaksumõõga! (Jesaja 34:5—15; Jeremija 49:7—22.)

7. a) Kuidas täitus Edomi kohta käiv ennustus esmakordselt? b) Keda Edom sümboliseerib?

⁷ Jesaja nägemus on seega suureks julgustuseks Jeruusalemma tagasipöörduvatele juutidele. See kinnitab neile, et nad võivad oma uues kodus julgesti elada. Tõesti, prohvet Malakia päeviks oli Jumal teinud Edomi ”mäestiku lagedaks ja [jätnud] ta pärisosa kõrbe šaakalitele” (Malakia 1:3, EP 97). Kas see tähendab siis, et Jesaja ennustus oli lõplikult täitunud Malakia päeviks? Ei, sest laastatusest hoolimata oli Edom kindlalt otsustanud oma varemeis paigad üles ehitada ning veel Malakiagi nimetas Edomit ”süüteo maaks” ja ”rahvaks, keda Jehoova on neednud igaveseks”. * (Malakia 1:4, 5.) Kuid prohvetlikult tähendab Edom rohkemat kui vaid Eesavi järeltulijaid. Ta sümboliseerib kõiki rahvaid, kes osutuvad Jehoova kummardajate vaenlasteks. Ristiusumaailma rahvad on täitnud seda rolli eriti silmatorkavalt. Mis saab sellest nüüdisaegsest Edomist?

 Surutõrs

8., 9. a) Millise tegevusega on hõivatud Jesaja nähtud sõdalane? b) Millal ja kuidas sõtkutakse seda sümboolset surutõrt?

⁸ Jesaja küsib tagasitulevalt sõdalaselt: ”Miks on su kuub punane ja riided nagu surutõrresõtkujal?” Jehoova vastab: ”Mina sõtkusin surutõrt üksinda, rahvaste hulgast ei olnud ükski minuga; mina sõtkusin neid vihas ja tallasin raevus: nende verejoad pritsisid mu riiete peale ja ma määrisin kogu oma kuue!” (Jesaja 63:2, 3).

⁹ Need kujukad sõnad kirjeldavad veresauna. Koguni Jumala uhked rõivad on määrdunud nagu surutõrresõtkuja riided! Surutõrs on tabav sümbol, kujutamaks väljapääsmatut olukorda, millest Jehoova Jumala vaenlased end leiavad, kui ta asub neid hävitama. Millal ta hakkab seda sümboolset surutõrt sõtkuma? Joeli ja apostel Johannese ennustused räägivad samuti sümboolsest surutõrrest. Neis ettekuulutustes mainitud surutõrt sõtkutakse siis, kui Jehoova hävitab Harmagedoonis oma vaenlasi (Joel 4:13; Ilmutuse 14:18—20; 16:16). Jesaja prohvetiennustus surutõrrest osutab sellelesamale tulevasele ajale.

10. Miks ütleb Jehoova, et ta sõtkus surutõrt üksinda?

¹⁰ Kuid miks ütleb Jehoova, et ta sõtkus seda surutõrt üksinda ja et rahvaste hulgast polnud koos temaga mitte ühtegi inimest? Kas mitte Jeesus Kristus kui Jumala esindaja pole see, kes juhib surutõrre sõtkumist? (Ilmutuse 19:11—16.) Jah, kuid Jehoova räägib inimestest, mitte vaimolenditest. Ta ütleb, et mitte ühelegi inimesele pole jõukohane vabastada maa Saatana järelkäijatest (Jesaja 59:15, 16). Ülesanne sõtkuda neid oma  vihas kuni täieliku purustamiseni jääb Kõikvõimsale Jumalale.

11. a) Miks kutsub Jehoova esile ”kättemaksupäeva”? b) Kes olid need ”tagasiostetud” vanal ajal ja kes on nad tänapäeval?

¹¹ Edasi selgitab Jehoova, miks ta teeb seda tööd ise: ”Mul oli südames kättemaksupäev ja oli tulnud mu tasumiseaasta [”tagasiostetute aasta”, UM]!” (Jesaja 63:4). * Üksnes Jehooval on õigus maksta kätte neile, kes teevad halba tema rahvale (5. Moosese 32:35). Vanal ajal olid juudid need ”tagasiostetud”, kes said babüloonlaste käe läbi kannatada. (Jesaja 35:10; 43:1; 48:20.) Nüüdisajal on need järelejäänud võitud (Ilmutuse 12:17). Sarnaselt oma muistse võrdkujuga on nad ostetud tagasi religioossest vangistusest. Ja nagu need juudid, nii on ka võitud koos oma kaaslaste ”teiste lammastega” kogenud tagakiusamist ja vastupanu (Johannese 10:16). Seega kinnitab Jesaja prohvetikuulutus tänapäeva kristlastele, et Jumal astub määratud ajal nende kaitseks välja.

12., 13. a) Mis mõttes pole Jehooval ühtegi aitajat? b) Kuidas toob Jehoova käsivars pääste ja kuidas tema raev teda toetab?

¹² Jehoova jätkab: ”Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha! Oma vihas ma tallasin maha rahvad, purustasin nad raevus ja lasksin nende verejoad voolata maa peale!” (Jesaja 63:5, 6).

¹³ Mitte ükski inimene ei saa väita, et ta on Jehoovale  abiks tema suurel kättemaksupäeval. Ka ei vaja Jehoova inimestelt mingit abi oma tahte täitmiseks. * Tema mõõtmatult tugev käsivars saab selle tööga hästi hakkama (Laul 44:4; 98:1; Jeremija 27:5). Pealegi on talle toeks tema raev. Kuidas? Selles mõttes, et Jumala raev pole kontrollimatu emotsioon, vaid õiglane meelepaha. Kuna Jehoova tegutseb alati õiglaste põhimõtete järgi, on raev talle toeks ja motiveerib teda laskma ”voolata maa peale” oma vaenlaste ”verejoad”, neid alandades ja hävitades (Laul 75:9; Jesaja 25:10; 26:5).

Jumala heldus

14. Mida Jesaja nüüd kohaselt meelde tuletab?

¹⁴ Minevikus kaotasid juudid kiiresti hindamise selle vastu, mida Jehoova oli nende heaks teinud. Seega on kohane, et Jesaja tuletab neile meelde, miks Jehoova seda tegi. Jesaja kuulutab: ”Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust, kõige selle pärast, mida Issand meile on osutanud, ja suurt headust Iisraeli soo vastu, mida ta neile on osutanud oma halastuse ja suure helduse pärast. Sest ta ütles: Nemad on tõesti minu rahvas, lapsed, kes ei tee pettust. Ja ta tuli neile päästjaks. Kõigis nende ahistustes tundis ta ahistust ja tema palge [”isiklik”, UM] ingel päästis nad. Armastuse ja kaastunde pärast ta lunastas nad, tõstis nad üles ja kandis neid kõigil muistseil päevil” (Jesaja 63:7—9, EP 97).

15. Kuidas ja miks osutas Jehoova heldust Aabrahami järglastele Egiptuses?

 ¹⁵ Millist suurepärast eeskuju Jehoova küll annab helduse ehk lojaalse armastuse osutamises! (Laul 36:8; 62:13.) Jehoova ja Aabrahami vahel kujunes armastav kiindumus (Miika 7:20). Ta tõotas sellele patriarhile, et tema seemne ehk järglase kaudu õnnistavad endid kõik maa peal elavad rahvad (1. Moosese 22:17, 18, SP). Jehoova pidas seda lubadust, osutades suurt headust Iisraeli kojale. Tema lojaalsete tegude hulgas oli silmapaistval kohal see, et ta vabastas Aabrahami järglased Egiptuse orjusest (2. Moosese 14:30).

16. a) Kuidas Jehoova iisraellastesse suhtus, kui ta nendega lepingu tegi? b) Kuidas tegeleb Jumal oma rahvaga?

¹⁶ Pärast iisraellaste väljarändamist Egiptusest tõi Jehoova nad Siinai mäe juurde ja andis järgmise tõotuse: ”Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand .. Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks!” (2. Moosese 19:5, 6). Kas Jehoova pettis neid, kui ta selle lubaduse andis? Ei, sest Jesaja näitab, mida Jehoova ütles endale: ”Nemad on tõesti [”kindlasti”, UM] minu rahvas, lapsed, kes ei tee pettust.” Üks õpetlane märgib: ”Sõna ”kindlasti” pole siin suveräänse tahte või etteteadmise väljendus — sellest ilmneb armastusest ajendatud lootus ja usaldus.” Jah, Jehoova tegi oma rahvaga lepingu heas usus, soovides siiralt, et neil läheks hästi. Ilmsetest puudustest hoolimata usaldas ta neid. Kui imeline on kummardada Jumalat, kes oma teenijaid sel määral usaldab! Kogudusevanemad teevad tänapäeval palju selleks, et tugevdada neid, kes on usaldatud nende hoole alla, kui nad ilmutavad samasugust  veendumust, et Jumala rahvas on üldiselt hea (2. Tessalooniklastele 3:4; Heebrealastele 6:9, 10).

17. a) Milliseid tõendeid andis Jehoova selle kohta, et ta armastas iisraellasi? b) Milles võime meie tänapäeval kindlad olla?

¹⁷ Siiski on laulikul põhjust öelda iisraellaste kohta: ”Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses” (Laul 106:21). Oma sõnakuulmatu, kangekaelse hoiaku tõttu sattusid nad kohutavasse olukorda (5. Moosese 9:6). Kas Jehoova loobus neile heldust osutamast? Vastupidi, Jesaja jutustab, et ”kõigis nende ahistustes tundis ta ahistust”. Kui kaastundlik on küll Jehoova! Nagu igal armastaval isal, nii oli ka Jumalal valus näha oma lapsi kannatamas, kuigi nad kannatasid omaenda rumaluse tõttu. Nagu ennustatud ja ka tõendina oma armastuse kohta, saatis ta neid Tõotatud Maale juhatama oma ”isikliku ingli”, tõenäoliselt Jeesuse, kes sai hiljem inimeseks (2. Moosese 23:20). Nii tõstis Jehoova oma rahva üles ja kandis seda ”nagu mees, kes kannab oma poega” (5. Moosese 1:31; Laul 106:10). Me võime kindlad olla, et ka tänapäeval on Jehoova sama teadlik meie kannatustest ning tunneb meile kaasa, kui meil on kitsas käes. Me võime kindlustundega ’heita kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt meie eest’ (1. Peetruse 5:7).

Jumal saab vaenlaseks

18. Miks sai Jehoova oma rahva vaenlaseks?

¹⁸ Kuid me ei tohiks mitte kunagi Jumala heldust kuritarvitada. Jesaja jätkab: ”Nad tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu!” (Jesaja 63:10). Jehoova  hoiatas, et kuigi ta on halastaja ja armuline Jumal, ”siiski [ta] ei jäta süüdlast karistamata” (2. Moosese 34:6, 7). Iisraellased tõmbasid ise karistuse enda peale, kui mässamine sai neile harjumuspäraseks. ”Ära unusta, kuidas sa kõrbes vihastasid Jehoovat, oma Jumalat,” meenutas Mooses. ”Sellest päevast alates, mil sa väljusid Egiptusemaalt, kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Jehoovale.” (5. Moosese 9:7.) Seistes vastu Jumala vaimu ülesehitavale mõjule, on nad seda kurvastanud (Efeslastele 4:30). Nad on sundinud Jehoovat saama nende vaenlaseks (3. Moosese 26:17; 5. Moosese 28:63).

19., 20. Mida juudid meenutavad ja miks?

¹⁹ Hädas olles hakkavad mõned juudid mineviku üle mõtisklema. Jesaja ütleb: ”Siis nad meenutasid muistseid päevi, tema sulast Moosest: ”Kus on see, kes tõi veest välja oma lammaste karjase [”tõi nad merest välja koos oma lammaste karjastega”, UM]? Kus on see, kes pani tema sisse oma Püha Vaimu, kes oma aulist käsivart laskis käia Moosese paremal pool, kes lõhestas nende ees veed, et teha enesele igavest nime, kes talutas neid sügavustest läbi, otsekui hobust kõrbes, et nad ei komistaks? Otsekui karja, kes läheb alla orgu, viis Jehoova Vaim nad puhkepaika.”” (Jesaja 63:11—14a).

²⁰ Jah, kannatades sõnakuulmatuse tagajärgede tõttu, igatsevad juudid tagasi neid päevi, mil Jehoova oli nende Päästja, mitte vaenlane. Nad tuletavad meelde, kuidas nende ”karjased” Mooses ja Aaron viisid neid turvaliselt läbi Punase mere (Laul 77:21; Jesaja 51:10). Nad meenutavad aega, mil nad, selle asemel et Jumala vaimu kurvastada, lasid sel ennast juhtida, alludes  Moosese ja teiste vaimu kaudu määratud vanemate meeste juhatusele (4. Moosese 11:16, 17). Neile meenub ka see, kuidas nad nägid Jehoova ”aulist käsivart”, jõudu, mida ta kasutas nende heaks Moosese kaudu! Saabus aeg, mil ta viis nad välja suurest ja hirmuäratavast kõrbest ning tõi nad maale, mis voolas piima ja mett — rahupaika (5. Moosese 1:19; Joosua 5:6; 22:4). Kuid nüüd kannatavad iisraellased seetõttu, et nad on kaotanud oma head suhted Jumalaga!

”Et teha enesele aulist nime”

21. a) Millise suurepärase eesõiguse oleks Iisrael võinud saada seoses Jumala nimega? b) Mis oli peamine põhjus, miks Jumal vabastas Aabrahami järglased Egiptusest?

²¹ Kuid iisraellaste materiaalne kaotus lausa kahvatub, võrreldes sellega, millise eesõiguse nad on kõrvale heitnud — nimelt võimaluse osaleda Jumala nime austamises. Mooses tõotas iisraellastele: ”Jehoova ülendab sind enesele pühitsetud rahvaks, nagu ta sulle on vandega tõotanud, kui sa pead Jehoova, oma Jumala käske ja käid tema teedel! Ja kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Jehoova nimi, ja nad kardavad sind!” (5. Moosese 28:9, 10). Kui Jehoova astus välja Aabrahami järglaste kaitseks ja vabastas nad Egiptuse orjusest, ei teinud ta seda lihtsalt selleks, et muuta nende elu mugavamaks ja meeldivamaks. Ta tegutses millegi hoopis tähtsama, oma nime pärast. Jah, ta kandis hoolt selle eest, et ”teha kuulsaks oma nime kogu maailmas” (2. Moosese 9:15, 16). Ja kui Jumal osutas iisraellastele halastust pärast nende mässamist kõrbes, polnud selle põhjuseks tühipaljas härdameelsus.  Jehoova ise ütles: ”Ma talitasin oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate silmis” (Hesekiel 20:8—10).

22. a) Miks hakkab Jumal tulevikus jälle oma rahva eest võitlema? b) Kuidas mõjutab meie tegusid armastus Jumala nime vastu?

²² Kui võimsalt lõpetab Jesaja nüüd selle prohvetikuulutuse! Ta ütleb: ”Nõnda juhtisid sa oma rahvast, et teha enesele aulist nime!” (Jesaja 63:14b). Nüüd on selgelt näha, miks võitleb Jehoova nii vägevalt oma rahva huvide eest. Ta teeb seda selleks, et teha oma nimi auliseks. Jesaja prohvetikuulutus on seega jõuliseks meeldetuletuseks, et Jehoova nime kandmine on tohutu eesõigus, kuid sellega kaasneb ka suur vastutus. Tõelised kristlased armastavad tänapäeval Jehoova nime rohkem kui omaenda elu (Jesaja 56:6; Heebrealastele 6:10). Neile on vastumeelne kõik, mis võiks teha häbi sellele pühale nimele. Nad vastavad Jumala lojaalsele armastusele sellega, et jäävad talle lojaalseks. Ja kuna nad armastavad Jehoova aulist nime, ootavad nad igatsusega seda päeva, mil ta hakkab sõtkuma oma vaenlasi oma viha surutõrres. Nad ei oota seda üksnes seepärast, et sellest on neile endile kasu, vaid kuna see teeb au nende armastusväärse Jumala nimele (Matteuse 6:9).

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 359]

Jehooval olid oma rahva suhtes suured lootused