Esimene peatükk

Jumala prohvet toob inimkonnale valgust

1., 2. Millised olukorrad teevad praegu paljudele suurt muret?

ME ELAME ajal, mil peaaegu kõik paistab inimesele jõukohane olevat. Kosmoselennud, arvutitehnika, geenitehnoloogia ja muud teaduslikud saavutused on avanud inimsoole uusi võimalusi, mis äratavad parema — ehk isegi pikema — elu lootuse.

² Kas need edusammud on võimaldanud sul oma uste eest lukud ära võtta? Kas need on kõrvaldanud sõjaohu? Kas need on teinud lõpu haigustele või leinale, mida põhjustab lähedase inimese surm? Sugugi mitte! Kuigi inimkonna edusammud on märkimisväärsed, on need siiski piiratud. ”Me võime lennata kuu peale, oskame valmistada üha võimsamaid ränikiipe ja siirata inimese geene,” öeldakse Worldwatch Institute’i ülevaates. ”Kuid me pole veel suutnud varustada miljardit inimest puhta veega, takistada tuhandete liikide hävimist ega rahuldada oma energiavajadust, rikkumata atmosfääri tasakaalu.” On arusaadav, et paljud tunnevad tuleviku pärast muret, teadmata, kust leida lohutust ja lootust.

3. Milline olukord valitses Juudas 8. sajandil e.m.a?

³ Olukord, millega me tänapäeval silmitsi seisame, sarnaneb sellega, mida Jumala rahvas koges 8. sajandil e.m.a. Tol ajal tegi Jumal oma teenijale Jesajale ülesandeks kuulutada Juuda elanikele lohutussõnumit, kuna  just seda nad vajasid. Rahvast raputasid tormilised sündmused. Peagi ähvardab seda maad julm Assüüria impeerium, tekitades paljudes õudust. Kuhu võiks Jumala rahvas abi saamiseks pöörduda? Jehoova nimi oli nende huultel, kuid nad eelistasid loota inimestele (2. Kuningate 16:7; 18:21).

Valgus särab pimeduses

4. Millist kaheosalist sõnumit pidi Jesaja kuulutama?

⁴ Juuda mässumeelsuse tõttu pidi Jeruusalemm hävitatama ja Juuda elanikud vangidena Babüloni viidama. Jah, tulemas olid sünged ajad. Jehoova tegi oma prohvetile Jesajale ülesandeks ennustada seda kohutavat aega, kuid ta käskis tal ka häid sõnumeid kuulutada. Pärast 70 pagendusaasta möödumist vabastatakse juudid Babülonist! Rõõmus jääk tuleb Siionisse tagasi ja sellele avaneb võimalus taastada seal õige jumalateenistus. Selle rõõmustava sõnumiga lasi Jehoova oma prohveti kaudu paista valgust pimeduses.

5. Miks tegi Jehoova oma eesmärgid teatavaks nii pikka aega ette?

⁵ Juuda laastati alles rohkem kui sajand pärast seda, kui Jesaja pani kirja oma ennustused. Miks siis avaldas Jehoova oma eesmärgid nii pikka aega ette? Kas need, kes ise kuulsid Jesaja teadaandeid, polnud nende ennustuste täitumise ajaks ammu surnud? See on õige. Kuid tänu sellele, mida Jehoova oli Jesajale ilmutanud, oli neil, kes elasid Jeruusalemma hävingu ajal aastal 607 e.m.a, olemas Jesaja prohvetlike sõnumite kirjalik ülestähendus. See tõendas vaieldamatult, et Jehoova on see, ”kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud” (Jesaja 46:10; 55:10, 11).

6. Mille poolest ületab Jehoova kõik inimestest ennustajad?

⁶ Sellise väite võib põhjendatult esitada üksnes Jehoova.  Inimene võib prognoosida lähitulevikku selle põhjal, kuidas tema mõistab käesolevat poliitilist või ühiskondlikku olukorda. Kuid ainult Jehoova suudab absoluutse kindlusega näha ette seda, mis hakkab juhtuma ükskõik millisel ajahetkel isegi kauges tulevikus. Ta võib anda ka oma teenijatele võime ennustada sündmusi pikka aega enne nende toimumist. Piibel ütleb: ”Tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” (Aamos 3:7).

Kui palju ”Jesajasid”?

7. Kuidas on paljud õpetlased seadnud kahtluse alla Jesaja raamatu kirjutaja ja miks?

⁷ Ennustamine on üks probleem, mille tõttu paljud õpetlased peavad küsitavaks, kas Jesaja kirjutas selle raamatu. Need kriitikud on veendunud, et raamatu lõpuosa pidi kirjutama keegi, kes elas 6. sajandil e.m.a kas Babüloni vangipõlve ajal või pärast seda. Nende sõnul pandi Juuda laastamise kohta käivad prohvetikuulutused kirja pärast sündmuste toimumist ja seega polnud need üldsegi mitte ennustused. Need kriitikud märgivad ka seda, et pärast 40. peatükki räägib Jesaja raamat Babülonist nii, nagu oleks see juba suurvõim ja iisraellased seal vangis. Seega arvavad nad, et kes iganes Jesaja raamatu lõpuosa ka kirjutas, pidi ta seda tegema sel ajajärgul — 6. sajandil e.m.a. Kas sellisel arutluskäigul on kindlat alust? Mitte vähimatki!

8. Millal hakati kahtlema selles, kes kirjutas Jesaja raamatu, ja kuidas see skeptitsism levis?

⁸ Jesaja raamatu kirjutaja suhtes hakati küsimusi tõstatama alles 12. sajandil m.a.j. Seda tegi juudi rahvusest kommentaator Abraham Ibn Ezra. ”Encyclopaedia Judaica” sõnul ”väidab [Abraham Ibn Ezra] oma  kommentaaris Jesaja raamatu kohta, et selle teise poole, alates 40. peatükist, on kirjutanud prohvet, kes elas Babüloonia vangipõlve kestel ja Siionisse tagasipöördumise algusajal”. 18. ja 19. sajandil võttis Ibn Ezra vaated omaks hulk õpetlasi, nende hulgas ka saksa teoloog Johann Christoph Döderlein, kes avaldas aastal 1775 oma eksegeetilise, Jesaja raamatut käsitleva teose, mille teine trükk ilmus aastal 1789. ”New Century Bible Commentary” märgib: ”Kõik peale väga konservatiivsete õpetlaste tunnustavad nüüd Döderleini esitatud hüpoteesi .., et Jesaja raamatu peatükkides 40—66 leiduvaid ennustusi pole pannud kirja 8. sajandil elanud prohvet Jesaja, vaid need on pärit hilisemast ajast.”

9. a) Kuidas on Jesaja raamatut tükeldatud? b) Kuidas võtab üks Piibli kommentaator kokku poleemika Jesaja raamatu kirjutaja üle?

⁹ Kuid sellega ei lõppenud Jesaja raamatu kirjutajaga seotud küsimused. Teooria teisest Jesajast — ehk Deuterojesajast — sünnitas arvamuse, et asjaga peab seotud olema veel kolmaski kirjutaja. * Seejärel jätkati Jesaja raamatu hakkimist, nii et üks õpetlane omistab peatükid 15 ja 16 tundmatule prohvetile ning teine paneb kahtluse alla peatükkide 23 kuni 27 kirjutaja. Kolmas ütleb, et Jesaja ei saanud kirjutada 34. ja 35. peatüki sõnu. Miks? Sellepärast, et see materjal sarnaneb väga sellega, mis leidub peatükkides 40 kuni 66, ent need olid juba omistatud kellelegi teisele kui 8. sajandil elanud Jesajale! Piibli kommentaator Charles C. Torrey võtab selle mõttekäigu tulemused lühidalt kokku. Ta ütleb, et ”kunagisest suurest ”vangipõlve prohvetist” on jäänud järele väga kõhetu kuju, kes on peaaegu mattunud fragmentide segadusse”.  Kuid mitte kõik õpetlased pole nõus Jesaja raamatu sellise tükeldamisega.

Tõendid ühe kirjutaja kohta

10. Too näide selle kohta, kuidas väljendusviisi järjepidevus tõendab, et Jesaja raamatul on üks kirjutaja.

¹⁰ On mõjuvaid põhjusi olla veendunud, et Jesaja raamat on vaid ühe kirjutaja töö. Üks tõestusliin on seotud väljendusviisi järjepidevusega. Näiteks fraas ”Iisraeli Püha” esineb 12 korda Jesaja raamatu peatükkides 1 kuni 39 ning 13 korda peatükkides 40 kuni 66, kusjuures seda Jehoova tiitlit leidub vaid 6 korda ülejäänud Heebrea Kirjades. Selle mujal nii harva esineva väljendi  korduv kasutamine räägib selle poolt, et Jesaja raamatu kirjutas üks isik.

11. Milliseid sarnasusi on Jesaja raamatu peatükkide 1 kuni 39 ja 40 kuni 66 vahel?

¹¹ Jesaja raamatu peatükkide 1 kuni 39 ning 40 kuni 66 vahel on veel muidki sarnasusi. Mõlemas osas tulevad sageli ette samad iseloomulikud kõnekujundid, näiteks sünnivaludes naine ja ”tee” või ”maantee”. * Korduvalt viidatakse ka ”Siionile”, mida kohtame 29 korda peatükkides 1 kuni 39 ning 18 korda peatükkides 40 kuni 66. Tegelikult viidatakse Jesaja raamatus Siionile rohkem kui üheski teises Piibli raamatus! ”The International Standard Bible Encyclopedia” märgib, et taolised tõendid ”annavad sellele raamatule isikupära, mida oleks raske selgitada”, kui selle oleksid pannud kirja kaks, kolm või rohkem kirjutajat.

12., 13. Kuidas näitavad Kristlikud Kreeka Kirjad, et Jesaja raamat on ühe kirjutaja töö?

¹² Tugevaimad tõendid selle kohta, et Jesaja raamatul on vaid üks kirjutaja, leiduvad inspireeritud Kristlikes Kreeka Kirjades. Need näitavad selgelt, et 1. sajandi kristlased uskusid, et Jesaja raamat on ühe kirjutaja töö. Näiteks Luukas räägib Etioopia ametnikust, kes luges materjali, mille praegu võib leida Jesaja raamatu 53. peatükist, just sellest osast, mille nüüdisaegsed kriitikud omistavad Deuterojesajale. Kuid Luukas ütleb, et see etiooplane ”luges prohvet Jesaja raamatut” (Apostlite teod 8:26—28).

¹³ Järgmiseks pane tähele evangeeliumikirjutajat Matteust, kes selgitab, kuidas Ristija Johannese teenistus viis  täide prohvetlikud sõnad, mida me praegu võime lugeda Jesaja 40:3—st. Kellele Matteus selle ennustuse omistab? Kas tundmatule Deuterojesajale? Ei, ta ütleb selle kirjutaja kohta lihtsalt, et see on ”prohvet Jesaja”. * (Matteuse 3:1—3.) Ühel teisel juhtumil luges Jeesus kirjarullist sõnad, mis praegu asuvad Jesaja 61:1, 2. Sellest sündmusest rääkides ütleb Luukas: ”Tema kätte anti prohvet Jesaja raamat” (Luuka 4:17). Kirjas roomlastele viitab Paulus nii varasematele kui hilisematele Jesaja raamatu osadele,  kuid mitte kunagi ta isegi ei vihja, et nende kirjutaja võis olla keegi muu kui üks ja sama isik — Jesaja (Roomlastele 10:16, 20; 15:12). On selge, et 1. sajandi kristlased ei uskunud, et Jesaja raamat on kahe, kolme või enama kirjamehe töö.

14. Kuidas heidavad Surnumere kirjarullid valgust Jesaja raamatu kirjutaja probleemile?

¹⁴ Mõtle ka sellele, mida tunnistavad Surnumere kirjarullid — muistsed dokumendid, millest paljud on pärit Jeesusele eelnenud ajast. Üks Jesaja raamatu käsikiri, mida tuntakse Jesaja kirjarullina, on pärit 2. sajandist  e.m.a ja see lükkab ümber kriitikute väited, et keegi Deuterojesaja jätkas kirjutamist alates 40. peatükist. Kuidas? Selles muistses tekstis algab meie praeguse jaotuse järgi 40. peatükk veeru viimaselt realt ja selle esimene lause lõpeb järgmises veerus. On selge, et ümberkirjutaja ei teadnud midagi väidetavast autori vahetusest ega raamatu jaotusest selles kohas.

15. Mida on 1. sajandil elanud juudi ajaloolasel Josephus Flaviusel öelda Jesaja ennustuste kohta, mis puudutavad Kyrost?

¹⁵ Lõpuks pane tähele 1. sajandil elanud juudi ajaloolase Josephus Flaviuse tunnistust. Ta ei näita mitte üksnes  seda, et Kyrose kohta käivad Jesaja ennustused olid kirjutatud 8. sajandil e.m.a, vaid väidab ka, et Kyros oli neist ennustustest teadlik. ”Seda teadis Kyros,” kirjutab Josephus, ”kuna ta oli lugenud ennustuseraamatut, mille Jesaja jättis endast maha kakssada ja kümme aastat varem.” Josephuse ütluse kohaselt võis nende ennustuste teadmine koguni kasvatada Kyrose soovi saata juudid oma kodumaale tagasi, kuna Josephus kirjutab, et Kyrost ”haaras tugev soov ja ambitsioon teha seda, mida oli kirjutatud”. (”Juudi muinsused”, XI raamat, 1. peatükk, 2. lõik.)

16. Mida võib öelda kriitikute väite kohta, et Babüloni iseloomustatakse Jesaja raamatu lõpuosas kui valitsevat suurvõimu?

¹⁶ Nagu varem mainitud, osutavad paljud kriitikud sellele, et Jesaja 40. peatükist alates iseloomustatakse Babüloni kui suurvõimu ja iisraellastest räägitakse, nagu oleksid nad juba pagenduses. Kas ei näita see, et kirjutaja elas 6. sajandil e.m.a? Mitte tingimata. Fakt on see, et juba enne 40. peatükki räägib Jesaja raamat Babülonist mõnikord kui maailma suurvõimust. Näiteks öeldakse Jesaja 13:19—s, et Babülon on ”kuningriikide ehe” või Today’s English Version’i järgi ”kõige kaunim kuningriik”. Need sõnad on selgelt prohvetlikud, kuna Babülon ei saanud maailmavõimuks enne kui alles sajand hiljem. Üks kriitik ”lahendab” selle niinimetatud probleemi selliselt, et heidab Jesaja 13. peatüki lihtsalt kõrvale kui mõne muu kirjutaja valmistatu! Kuid tegelikult on Piibli ennustuste puhul üsna tavaline, et tulevastest sündmustest räägitakse, nagu oleksid need juba toimunud. See kirjanduslik võte rõhutab tõhusalt ennustuse kindlat täitumist. (Ilmutuse 21:5, 6.) Tõesti, üksnes tõeliste prohvetikuulutuste Jumal võib esitada väite: ”Ma kuulutan uusi [sündmusi]; enne kui need hakkavad arenema, teen ma need teile teatavaks!” (Jesaja 42:9).

 Usaldusväärsete prohvetikuulutuste raamat

17. Kuidas võib selgitada, miks muutub Jesaja raamatu stiil alates 40. peatükist?

¹⁷ Millisele järeldusele viivad siis tõendid? Sellisele, et Jesaja raamatu on inspiratsiooni kaudu koostanud üks kirjutaja. Tervet seda raamatut on sajandeid antud edasi üheainsa teosena, mitte kahe või enamana. Tõsi küll, mõned võivad öelda, et Jesaja raamatu stiil muutub mõningal määral pärast 40. peatükki. Kuid pea meeles, et Jesaja teenis Jumala prohvetina vähemalt 46 aastat. On ootuspärane, et selle aja jooksul võib muutuda tema sõnumi sisu ja koos sellega ka väljenduslaad. Tõepoolest, Jumal ei teinud Jesajale ülesandeks kuulutada üksnes karme hoiatusi kohtumõistmise eest. Ta pidi andma edasi ka Jehoova sõnad: ”Trööstige, trööstige minu rahvast” (Jesaja 40:1). Jumala lepingurahvale pakkus tõelist lohutust tema tõotus, et pärast 70 aasta pikkust pagendust saadetakse juudid oma kodumaale jälle tagasi.

18. Millist Jesaja raamatu teemat hakatakse arutama käesolevas väljaandes?

¹⁸ Juutide vabanemine Babüloni vangistusest on paljude selles raamatus käsitletavate Jesaja raamatu peatükkide teema. * Mitmed neist ennustustest täituvad nüüdsel ajal, nagu peagi näeme. Lisaks sellele leiame Jesaja raamatust vaimustavaid prohvetiennustusi, mis täitusid Jumala ainusündinud Poja elu — ja ka surma — kaudu. Kindlasti tuleb Jesaja raamatus leiduvate oluliste ennustuste uurimine kasuks nii Jumala teenijatele kui ka teistele kogu maailmas. Need prohvetikuulutused on tõesti valguseks kogu inimkonnale.

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Kast lk 9]

Tõendid, mis ilmnevad diakroonilisest analüüsist

Diakroonilised uurimused — mille eesmärk on jälgida muudatusi, mis toimuvad keeles vähehaaval paljude aastate jooksul — pakuvad lisatõendeid selle kohta, et Jesaja raamat on ühe kirjutaja töö. Kui üks osa Jesaja raamatust kirjutati 8. sajandil e.m.a ja teine osa 200 aastat hiljem, peaksid kummagi osa heebrea keeles ilmnema erinevused. Kuid nagu näitab uurimus, mille avaldas ”Westminster Theological Journal”, ”toetavad diakroonilise analüüsi käigus leitud tõendid valdavalt Jesaja peatükkide 40—66 dateerimist eksiilieelsesse aega”. Selle uurimuse autor teeb järelduse: ”Kui kriitilised õpetlased edaspidigi väidavad, et Jesaja raamat tuleks dateerida eksiiliaega või selle järele, lähevad nad vastuollu tõenditega, mis on tulnud esile diakroonilise analüüsi käigus.”

[Pilt lk 11]

Osa Jesaja raamatu Surnumere kirjarullist. Nool näitab 39. peatüki lõppu

[Pildid lk 12, 13]

Jesaja kuulutab juutidele vabanemist umbes 200 aastat ette