Lohutus Jumala rahvale
Kaheteistkümnes peatükk
Lohutus Jumala rahvale
1. Milline tume tulevik on Jeruusalemmal ja selle elanikel, kuid mis lootus siiski jääb?
SEITSEKÜMMEND aastat — inimese tavalise eluea pikkuse — peab Juuda rahvas veetma Babüloni vangistuses (Laul 90:10; Jeremija 25:11; 29:10). Enamik vangi viidud iisraellasi jääb vanaks ja sureb Babülonis. Mõtle, kuidas vaenlaste pilked ja mõnitused neid alandavad. Mõtle ka teotusele, mida toob nende Jumalale Jehoovale see, kui linn, millele ta on pannud oma nime, seisab laastatuna nii kaua (Nehemja 1:9; Laul 132:13; 137:1—3). Enam ei ole armastatud templit, mille täitis Jumala auhiilgus siis, kui Saalomon selle pühitses (2. Ajaraamat 7:1—3). Milline tume tulevik! Kuid Jehoova ennustab Jesaja kaudu olukorra taastamist (Jesaja 43:14; 44:26—28). Jesaja raamatu 51. peatükist me leiame teisigi lohutuse ja julgustuse teemalisi ennustusi.
2. a) Kelle poole Jehoova oma lohutussõnumiga Jesaja kaudu pöördub? b) Kuidas ustavad juudid ’õiglust nõuavad’?
2 Jehoova ütleb neile Juuda elanikele, kelle süda kaldub tema poole: ”Kuulge mind, õigluse nõudjad, Jehoovat otsijad!” (Jesaja 51:1a). Väljend ”õigluse nõudjad” osutab tegutsemisele. Need, kes ’nõuavad õiglust’, lihtsalt ei väida, et nad on Jumala rahvas. Nad püüavad innukalt olla õiglased ja elada kooskõlas Jumala tahtega (Laul 34:16; Õpetussõnad 21:21). Nad loodavad Jehoovale kui ainsale õigluse Allikale ja nad ’otsivad Jehoovat’. (Laul 11:7; 145:17.) Asi pole selles, et nad veel ei tea, kes on Jehoova või kuidas tuleks tema poole palves pöörduda. Nad hoopis üritavad saada temaga lähedasemaks teda kummardades ja paludes ning temalt juhatust otsides kõiges, mida nad teevad.
3., 4. a) Kes on ”kalju”, millest juudid välja raiuti, ja kes on ”kaevuauk”, millest nad välja kaevati? b) Miks lohutab juute nende juurte meenutamine?
3 Kuid neid, kes tõeliselt õiglust nõuavad, on Juudas suhteliselt vähe ning see võib neid pelglikuks teha ja masendada. Seepärast julgustab Jehoova neid, kasutades näidet kivimurrust: ”Vaadake kaljut, mille küljest olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud! Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas! Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks!” (Jesaja 51:1b, 2). See ”kalju”, millest juudid välja raiuti, on Aabraham, ajalooline isik, kelle üle Iisraeli rahvas on väga uhke (Matteuse 3:9; Johannese 8:33, 39). Tema on selle rahva esiisa. ”Kaevuauk” on Saara, kelle ihust väljus Iisraeli esivanem Iisak.
4 Aabraham ja Saara olid soo jätkamiseks liiga vanad ja neil polnud lapsi. Kuid Jehoova tõotas Aabrahami õnnistada ja ’teha ta paljuks’. (1. Moosese 17:1—6, 15—17.) Kuna Jumal taastas Aabrahamil ja Saaral soojätkamisvõime, sündis neile vanas eas laps, kellest sai alguse Jumala lepingurahvas. Nii tegi Jehoova selle ühe mehe esiisaks suurele rahvale, kes osutus arvukuse poolest loendamatuks nagu tähed taevas (1. Moosese 15:5; Apostlite teod 7:5). Kui Jehoova suutis tuua Aabrahami kaugelt maalt ja teha temast võimsa rahva, suudab ta kindlasti täita oma tõotuse vabastada ustavate juutide jääk Babüloni orjusest, tuua nad tagasi oma kodumaale ja teha nad taas suureks rahvaks. Jumala tõotus Aabrahamile täitus, tema tõotus neile vangistatud juutidele täitub samuti.
5. a) Keda kujutavad Aabraham ja Saara? Selgita. b) Kes sai alguse ”kaljust” selle ennustuse lõpliku täitumise ajal?
5 Sümboolsel kiviraiel tekstis Jesaja 51:1, 2 on tõenäoliselt veel üks tähendus. 5. Moosese 32:18 nimetab Jehoovat ”kaljuks”, kes sai Iisraeli Isaks ja ”kes [Iisraeli] valuga oli ilmale toonud”. Selles viimatimainitud väljendis kasutatakse sedasama heebreakeelset verbi, mis esineb Jesaja 51:2 seoses Saaraga, kes sünnitas Iisraeli. Järelikult on Aabraham prohvetlikuks eelpildiks Jehoovast, Suuremast Aabrahamist. Aabrahami naine Saara kujutab hästi tervet Jehoova taevast vaimolendite organisatsiooni, mida Pühakirjas nimetatakse Jumala naiseks või lihtsalt naiseks (1. Moosese 3:15; Ilmutuse 12:1, 5). Nende Jesaja prohvetikuulutuse sõnade lõplikus täitumises on sellest ”kaljust” sündiv rahvas ”Jumala Iisrael”, vaimuga võitud kristlaste kogudus, mis sündis meie ajaarvamise 33. aasta nelipüha ajal. Nagu on selgitatud selle raamatu varasemates peatükkides, sattus see rahvas aastal 1918 babüloonlikku vangistusse, kuid aastal 1919 taastati selle vaimne jõukus. (Galaatlastele 3:26—29; 4:28; 6:16.)
6. a) Mis seisab Juudamaal ees ja millist taastamist see nõuab? b) Millist nüüdisaegset taastamist meenutab meile Jesaja 51:3?
6 Jehoova lohutab Siionit ehk Jeruusalemma rohkema kui vaid lubadusega tuua esile arvurikas rahvas. Me loeme: ”Jehoova trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Jehoova rohuaia sarnaseks! Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält!” (Jesaja 51:3). Seitsmekümne aasta jooksul, mil Juuda on inimtühi, muutub see taas kõnnumaaks, kus kasvavad ohakad, kibuvitsad ja muud metsikud taimed (Jesaja 64:9; Jeremija 4:26; 9:9—11). Seega toimub peale Juudamaa taasasustamise veel maa taastamine, mis muudab selle Eedeni aia sarnaseks, kus on hästi niisutatud viljakad põllud ja saagirohked viljapuuaiad. Maa saab rõõmsa ilme. Võrreldes pagenduseaegse laastatusega, saab see maa paradiislikuks. Jumala Iisraeli võitud jääk jõudis aastal 1919 vaimses mõttes just sellisesse paradiisi (Jesaja 11:6—9; 35:1—7).
Jehoovale lootmise põhjusi
7., 8. a) Mida tähendab see, kui Jehoova kutsub ennast kuulama? b) Miks on Juudal tähtis panna tähele Jehoovat?
7 Kutsudes üles erksamale tähelepanelikkusele, ütleb Jehoova: ”Pange mind tähele, mu rahvas, mu hõimud, kuulake mind! Sest minult lähtub käsuõpetus ja mu õigus rahvaile valguseks! Äkitselt ligineb mu õiglus, ilmub mu pääste ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut: mind ootavad saared ja loodavad mu käsivarre peale!” (Jesaja 51:4, 5).
8 Kui Jehoova kutsub ennast kuulama, tähendab see enamat kui vaid tema sõnumi kuulmist. See tähendab tähelepanelikkust, mille eesmärk on kuuldu põhjal tegutseda (Laul 49:2; 78:1). Rahvas peab mõistma, et Jehoova on õpetuse, õigluse ja pääste Allikas. Üksnes tema on vaimse valguse Allikas (2. Korintlastele 4:6). Tema on inimkonna kõrgeim Kohtumõistja. Seadused ja kohtuotsused, mis lähtuvad Jehoovalt, on valguseks inimestele, kes lasevad neil ennast juhtida (Laul 43:3; 119:105; Õpetussõnad 6:23).
9. Keda päästab Jehoova lisaks oma lepingurahvale?
9 See kõik peab paika mitte üksnes Jumala lepingurahva puhul, vaid ka kõigi õige meelelaadiga inimeste puhul isegi kõige kaugematel meresaartel. Neil ei tule pettuda, kui nad loodavad kindlalt Jumalale ja tema võimele tegutseda oma ustavate teenijate heaks ning päästa nad. Tema vägi ja jõud, mida kujutab tema käsivars, on kindel — mitte keegi ei suuda seda takistada (Jesaja 40:10; Luuka 1:51, 52). Nii on ka tänapäeval Jumala Iisraeli järelejäänud liikmete innuka kuulutustöö tõttu pöördunud Jehoova poole ja hakanud temasse uskuma miljonid inimesed, kellest paljud elavad kaugetel meresaartel.
10. a) Millise tõe peab kuningas Nebukadnetsar selgeks saama? b) Millisele ”taevale” ja ”maale” tehakse lõpp?
10 Järgnevalt viitab Jehoova ühele tõele, mille Babüloni kuningas Nebukadnetsar peab selgeks saama. Mitte miski ei taevas ega maa peal ei saa takistada Jehoovat teostamast oma tahet (Taaniel 4:31, 32). Ta ütleb: ”Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale, sest taevad haihtuvad suitsuna ja maa kulub nagu kuub, selle elanikud surevad otsekui sääsed! Aga minu õnnistus jääb igavesti ja minu õiglus ei lõpe mitte!” (Jesaja 51:6). Kuigi Babüloonia monarhidel pole tavaks lasta oma vange koju, ei takista see Jehoovat päästmast oma rahvast (Jesaja 14:16, 17). Babüloonia ”taevas” — valitsusvõim — murtakse ja alistatakse. Babüloonia ”maa” — selle valitsusvõimu alamad — leiab aja jooksul oma lõpu. Jah, isegi tolle aja võimsaim riik ei suuda seista Jehoova väe vastu ega tõkestada tema päästetegusid.
11. Mil viisil julgustab Babüloonia ”taeva” ja ”maa” lõppu teatanud ennustuse täielik täitumine kristlasi tänapäeval?
11 Kui julgustav on tänapäeva kristlastel teada, et need prohvetlikud sõnad täitusid täiel määral! Miks? Sest apostel Peetrus kasutas samasuguseid väljendeid ühe alles eelseisva sündmuse kohta. Ta rääkis kiiresti lähenevast Jehoova päevast, ”mil taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad”. Seejärel ütles ta: ”Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:12, 13, EP 97; Jesaja 34:4; Ilmutuse 6:12—14). Kuigi vägevad rahvad ja nende kõrged tähesarnased valitsejad võivad Jehoovale vastu seista, leiavad nad tema määratud ajal oma otsa — nad purustatakse kergelt nagu väike sääsk (Laul 2:1—9). Üksnes Jumala õiglane valitsus jääb igavesti valitsema õiglase inimühiskonna üle (Taaniel 2:44; Ilmutuse 21:1—4).
12. Miks ei peaks Jumala teenijad kartma seda, kui inimestest vastupanijad neid halvustavad?
12 Rääkides ”õigluse nõudjatega”, ütleb Jehoova nüüd: ”Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu käsuõpetus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust! Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa! Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlve!” (Jesaja 51:7, 8). Neid, kes loodavad Jehoovale, halvustatakse ja laimatakse nende julge seisukoha pärast, kuid seda pole tarvis karta. Need laimajad on vaid surelikud, kes ’süüakse’, otsekui koi sööb villast riiet. * Nagu juutidel vanal ajal, nii ka kristlastel tänapäeval pole vähimatki põhjust karta kedagi, kes neile vastupanu osutab. Igavene Jumal Jehoova on nende pääste (Laul 37:1, 2). Jumala vaenlaste laim tõendab, et Jehoova rahval on tema vaim (Matteuse 5:11, 12; 10:24—31).
13., 14. Mida kujutatakse sõnadega ”Rahab” ja ”merelohe” ning kuidas see ’purustatakse’ ja ’läbi torgatakse’?
13 Otsekui kutsudes Jehoovat tegutsema oma vangistatud rahva heaks, ütleb Jesaja: ”Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Jehoova käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe? Eks olnud sina see, kes kuivatas mere, suure sügavuse veed, kes tegi teeks meresügavikud, lunastatuile läbitavaks?” (Jesaja 51:9, 10).
14 Ajaloolised näited, millest Jesaja räägib, on hästi valitud. Iga iisraellane teab oma rahva vabanemist Egiptusest läbi Punase mere (2. Moosese 12:24—27; 14:26—31). Sõnad ”Rahab” ja ”merelohe” viitavad Egiptusele, mis allus vaaraole, kes oli vastu Iisraeli väljarändamisele Egiptusest (Laul 74:13; 87:4; Jesaja 30:7, SP). Muistne Egiptus meenutas koletut madu, mille pea asus Niiluse delta juures ja pikk keha ulatus mööda viljakat Niiluse orgu sadu kilomeetreid ülespoole (Hesekiel 29:3, SP). Kuid see koletis raiuti tükkideks, kui Jehoova selle peale kümme nuhtlust välja valas. Ta torgati läbi, teda haavati valusasti ja nõrgestati, kui tema sõjavägi hävitati Punase mere vees. Jah, Jehoova näitas Egiptusega tegeldes oma käsivarre jõudu. Kas ta on vähem valmis võitlema oma rahva eest, kes viibib pagendatuna Babülonis?
15. a) Millal ja kuidas põgenevad Siioni kurbus ja ohkamine? b) Millal põgenesid Jumala Iisraeli kurbus ja ohkamine nüüdsel ajal?
15 Nähes nüüd ette Iisraeli vabanemist Babülonist, jätkub prohvetiennustus: ”Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!” (Jesaja 51:11). Ükskõik kui kurb olukord Babülonis ka poleks, neil, kes otsivad Jehoova õiglust, on hiilgav tulevikuväljavaade. Saabub aeg, mil enam pole kurbust ega ohkamist. Lunastatud hõiskavad ja tunnevad rõõmu. Nüüdisajal täitusid need prohvetlikud sõnad siis, kui Jumala Iisrael vabanes aastal 1919 babüloonlikust vangistusest. Nad pöördusid oma vaimsetesse valdustesse tagasi suure rõõmuga, mis on kestnud kuni tänase päevani.
16. Millist hinda makstakse juutide vabastamiseks?
16 Millist hinda makstakse juutide lunastamiseks? Jesaja prohvetikuulutus on juba näidanud, et Jehoova annab nende eest ’lunahinnaks Egiptuse, [nende] asemel Etioopia ja Seba’ (Jesaja 43:1—4). See toimub hiljem. Pärast Babüloni vallutamist ja juudi vangide vabastamist vallutab Pärsia impeerium Egiptuse, Etioopia ja Seba. Need antakse talle iisraellaste hingede asemel. See on kooskõlas põhimõttega, mis on kirjas Õpetussõnad 21:18: ”Õel jääb lunahinnaks õige eest ja ausate asemele jääb autu!”
Lisakinnitus
17. Miks pole juutidel tarvis karta Babüloni raevu?
17 Jehoova kinnitab oma rahvale veel: ”Mina, mina olen see, kes teid trööstib! Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi, ja unustad Jehoova, kes sind on teinud, kes on laotanud taevad ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?” (Jesaja 51:12, 13). Ees seisab aastatepikkune pagendus. Siiski pole põhjust karta Babüloni raevu. Kuigi see riik, Piibli arvestuse järgi kolmas maailmavõim, vallutab Jumala rahva ja üritab seda ’rõhuda’ ehk tõkestada selle pääseteed, teavad ustavad juudid, et Jehoova on ennustanud Babüloni langemist Kyrose käe läbi (Jesaja 44:8, 24—28). Vastandina Loojale — igavesele Jumalale Jehoovale — hävivad Babüloni elanikud otsekui rohi, mis närbub kuival aastaajal kõrvetavate päikesekiirte käes. Kus on siis nende ähvardused ja raev? Kui rumal on karta inimest ja unustada Jehoova, kes valmistas taevad ja maa!
18. Kuidas kinnitab Jehoova oma rahvast, kuigi see satub mõneks ajaks vangi?
18 Kuigi Jehoova rahvas satub mõneks ajaks vangi, nii-öelda ’aheldatakse’, saabub äkki tema vabanemine. Juute ei hävitata Babülonis ega sure nad vangidena nälga, minnes elutuna Šeoli, surmavalda (Laul 30:4; 88:4—6). Jehoova kinnitab neile: ”Varsti vabastatakse aheldatu: ta ei sure vangiauku, tal ei puudu leib!” (Jesaja 51:14).
19. Miks võivad ustavad juudid loota täiesti kindlalt Jehoova sõnadele?
19 Siionit edasi lohutades jätkab Jehoova: ”Sest mina olen Jehoova, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema, kelle nimi on vägede Jehoova! Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla, et võlvida taevaid ja rajada maad, ja et öelda Siionile: ”Sina oled mu rahvas!”” (Jesaja 51:15, 16). Piibel mainib korduvalt Jumala võimet valitseda mere üle ja seda kontrolli all hoida (Iiob 26:12; Laul 89:10; Jeremija 31:35). Tal on täielik võim loodusjõudude üle, nagu ta demonstreeris seda siis, kui ta vabastas oma rahva Egiptusest. Keda võiks vähimalgi määral võrrelda ”Vägede Jehoovaga”? (Laul 24:10, SP.)
20. Millised ”taevad” ja ”maa” tulevad olemasollu siis, kui Jehoova taastab Siioni, ja millised lohutavad sõnad ta kuuldavale toob?
20 Juudid jäävad Jumala lepingurahvaks ning Jehoova kinnitab neile, et nad tulevad oma kodumaale tagasi ja hakkavad taas elama tema Seaduse järgi. Seal ehitavad nad uuesti üles Jeruusalemma ja templi ning asuvad jälle täitma kohustusi, mis kaasnevad selle lepinguga, mille ta tegi nendega Moosese kaudu. Kui tagasipöördunud iisraellased ja nende koduloomad hakkavad selle maa peal jälle paljunema, tuleb olemasollu ”uus maa”. Selle kohale pannakse ”uued taevad” — uus valitsussüsteem. (Jesaja 65:17—19; Haggai 1:1, 14.) Jälle ütleb Jehoova Siionile: ”Sina oled mu rahvas!”
Üleskutse tegevusele
21. Millise üleskutse tegutsemiseks esitab Jehoova?
21 Olles Siionit julgustanud, esitab Jehoova üleskutse tegevusele. Rääkides, otsekui oleks Jeruusalemma kannatused juba lõppenud, ütleb ta: ”Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalemm, kes oled joonud Jehoova käest tema viha karika, oled joonud tilgatuks uimastuse peekri!” (Jesaja 51:17). Jah, Jeruusalemm peab tõusma üles oma õnnetust olukorrast ning taastama oma endise positsiooni ja hiilguse. Saabub aeg, mil ta tühjendab jumaliku kättemaksu sümboolse karika. Vihast, mida Jumal tema vastu tunneb, ei jää midagi järele.
22., 23. Mis tabab Jeruusalemma, kui ta joob Jehoova vihakarikast?
22 Siiski ei suuda Jeruusalemma karistamise ajal ükski tema elanikest, tema ”lastest”, toimuvat takistada (Jesaja 43:5—7; Jeremija 3:14). Prohvetiennustuses öeldakse: ”Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps!” (Jesaja 51:18). Kuidas ta küll saab kannatada babüloonlaste käe läbi! ”Need paarilised tabasid sind — kes tunneb sulle kaasa? — rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk — kes sind trööstib? Igal tänavanurgal lamasid su lapsed oimetult, otsekui metskitsed püügivõrgus, täis Jehoova viha, su Jumala sõitlust!” (Jesaja 51:19, 20.)
23 Vaene Jeruusalemm! Teda tabavad nii ”rüüstamine ja hävitus” kui ka ”nälg ja mõõk”. Võimetuna Jeruusalemma juhtima ja jalul hoidma, seisavad tema nälginud ”lapsed” abitult kõrval ja neil pole piisavalt jõudu, et lüüa tagasi Babülonist tulnud vallutajaid. Tänavanurkadel, kõigi silme all, lamavad nad jõuetute, nõrkade ja kurnatutena (Nutulaulud 2:19; 4:1, 2). Nad on joonud Jumala vihakarikast ja jäävad jõuetuks otsekui võrku püütud loomad.
24., 25. a) Mis Jeruusalemma puhul ei kordu? b) Kes joob pärast Jeruusalemma järgmisena Jehoova vihakarikast?
24 Kuid see kurb olukord jõuab lõpule. Jesaja ütleb lohutavalt: ”Seepärast kuule ometi seda, sa vilets, kes oled joobnud, aga mitte viinast: nõnda ütleb su Issand, Jehoova, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri — seda ei ole sul enam vaja juua! Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid su hingele: ”Kummarda, et saaksime sinust üle käia!” Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele tänavaks!” (Jesaja 51:21—23). Pärast Jeruusalemma distsiplineerimist on Jehoova valmis tegutsema kaastundlikult ja andma talle andeks.
25 Nüüd pöörab Jehoova oma viha Jeruusalemma pealt ära ja suunab selle Babüloni vastu. Babülon on rüüstanud Jeruusalemma ja alandanud seda (Laul 137:7—9). Kuid enam ei pea Jeruusalemm jooma sellest karikast Babüloni või tema liitlaste käe läbi. See karikas hoopis võetakse Jeruusalemma käest ja antakse neile, kes rõõmustasid tema häbi üle (Nutulaulud 4:21, 22). Purupurjus Babülon langeb (Jeremija 51:6—8). Siion aga tõuseb! Milline olukorramuutus! Tõesti, selline väljavaade võib Siionit lohutada. Ja Jehoova teenijad võivad olla kindlad, et tema päästeteod pühitsevad tema nime.
[Allmärkus]
^ par. 12 Siin viidatakse riidekoile eriti tema hävitavas röövikueas.
[Küsimused]
[Pilt lk 167]
Jehoova, Suurem Aabraham, on ”kalju”, kellest tema rahvas on välja ”raiutud”
[Pilt lk 170]
Jumala rahva vastased kaovad nagu koidest söödud riie
[Pilt lk 176, 177]
Jehoova on näidanud, et tal on jõudu kontrollida loodusjõude
[Pilt lk 178]
Karikas, millest jõi Jeruusalemm, antakse edasi Babülonile ja tema liitlastele
