Kuueteistkümnes peatükk

Lootusesõnum rusutud vangidele

Jesaja 55:1—13

1. Kirjelda pagendatud juutide olukorda Babülonis.

SEE oli Juuda jaoks sünge ajajärk. Jumala lepingurahvas oli kodumaalt vägisi ära viidud ja nüüd virelesid juudid Babüloni vangistuses. Kahtlemata oli neil mingil määral vabadust oma igapäevasteks tegemisteks (Jeremija 29:4—7). Mõned omandasid ametioskusi või tegelesid äriga. * (Nehemja 3:8, 31, 32.) Sellegipoolest polnud vangistatud juutide elu kerge. Nad olid orjastatud nii füüsiliselt kui vaimselt. Vaatame, kuidas.

2., 3. Kuidas mõjutas pagendus juutide jumalateenistust?

² Kui Babüloonia väehulgad hävitasid aastal 607 e.m.a Jeruusalemma, tegid nad enamat, kui vaid laastasid ühe riigi; nad andsid hoobi ka õigele jumalateenistusele. Nad riisusid paljaks Jehoova templi ja hävitasid selle, katkestasid preestriteenistuse, viies mõned Leevi suguharu liikmed vangi ja hukates teised. Ilma templi, altari ja organiseeritud preesterkonnata polnud juutidel võimalik tuua tõelisele Jumalale ohvreid Seaduses ettenähtud korra järgi.

³ Ustavad juudid võisid siiski säilitada oma usulise eripära, jätkates ümberlõikamist ja järgides Seadust nii  palju kui võimalik. Näiteks võisid nad vältida keelatud toite ja pidada hingamispäeva. Kuid seda tehes riskisid nad sellega, et võisid oma vangistajate naerualuseks saada, kuna babüloonlased pidasid juutide religioosseid rituaale rumaluseks. Pagendatute rusutust võib märgata lauliku sõnadest: ”Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja ka nutsime, kui mõtlesime Siionile! Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled! Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: ”Laulge meile Siioni laule!”” (Laul 137:1—3).

4. Miks oli juutidel asjatu loota, et teised rahvad vabastavad nad, ent kellelt võisid nad abi otsida?

⁴ Kellelt võisid vangistatud juudid lohutust otsida? Kust võisid nad päästet oodata? Kindlasti mitte ümberkaudsetelt rahvastelt! Need olid kõik Babüloni armee ees jõuetud ja paljud olid juutide vastu vaenulikud. Kuid olukord polnud lootusetu. Jehoova, kelle vastu nad vaba rahvana olid mässanud, esitas neile heldelt südamliku kutse, kuigi nad olid pagenduses.

”Tulge vee juurde”

5. Mida sisuliselt tähendavad sõnad ”tulge vee juurde”?

⁵ Jehoova räägib Babülonis vangis olevatele juutidele Jesaja kaudu prohvetlikult: ”Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima!” (Jesaja 55:1, EP 97). Need sõnad on sügava sümboolse tähendusega. Mõtle näiteks kutsele: ”Tulge vee juurde!” Ilma veeta pole elu võimalik. Ilma selle väärtusliku vedelikuta suudame meie inimesed elus püsida ainult umbes nädala. Seega on kohane, et Jehoova kasutab  vett, ilmestamaks kujundlikult seda mõju, mida tema sõnad avaldavad vangistatud juutidele. Tema sõnum värskendab neid nagu külm jook kuumal päeval. See tõstab nad üles masendusest, kustutades nende janu tõe ja õigluse järele. Ja see sisendab neisse vangistusest vabanemise lootust. Kuid et seda mõju kogeda, peavad pagendatud juudid ammutama Jumala sõnumit, pöörama sellele tähelepanu ja tegutsema selle järgi.

6. Mida annab juutidele see, kui nad ostavad ”veini ja piima”?

⁶ Jehoova pakub ka ”veini ja piima”. Piim annab noorele kehale jõudu ja aitab lastel kasvada. Samuti annavad Jehoova sõnad tema rahvale vaimset jõudu ja võimaldavad neil tugevdada oma suhteid temaga. Kuidas on aga lugu veiniga? Veini juuakse sageli pidulikel puhkudel. Piiblis seostatakse seda külluse ja rõõmuga (Laul  104:15). Kutsudes oma rahvast veini ostma, kinnitab Jehoova neile, et kui nad pöörduvad kogu südamest tagasi õige kummardamise juurde, saavad nad rõõmsaks (5. Moosese 16:15; Laul 19:9; Õpetussõnad 10:22).

7. Miks on Jehoova kaastunne pagendatute vastu tähelepanuväärne ja mida see meile tema kohta õpetab?

⁷ Kui halastav on Jehoova, et ta pakub pagendatud juutidele sellist vaimset värskendust! Tema kaastunne on veelgi tähelepanuväärsem, kui tuletame meelde juutide trotslikkuse ja mässamise ajalugu. Muidugi pole nad Jehoova heakskiitu ära teeninud. Kuid laulik Taavet kirjutas sajandeid varem: ”Halastaja ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest! Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha!” (Laul 103:8, 9). Kaugel sellest, et oma rahvale lõppu teha, astub Jehoova hoopis esimese sammu leppimiseks. Tõesti, ta on Jumal, kes ”soovib heldust” (Miika 7:18, SP).

Petlik lootus

8. Kellele on paljud juudid pannud oma lootuse ja millisest hoiatusest hoolimata?

⁸ Siiani pole paljud juudid pannud kogu oma päästelootust Jehoovale. Näiteks enne Jeruusalemma langemist taotlesid selle valitsejad toetust võimsatelt riikidelt, nii-öelda hoorates Egiptuse ja Babüloniga (Hesekiel 16:26—29; 23:14). Jeremijal oli mõjuv põhjus neid hoiatada: ”Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, teeb liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Jehoovast!” (Jeremija 17:5). Ent just seda tegi Jumala rahvas!

9. Kuidas võivad paljud juudid maksta ”raha selle eest, mis ei ole leib”?

⁹ Nüüd orjavad nad ühte neist rahvastest, kellele nad  olid pannud oma lootuse. Kas nad on sellest õppust võtnud? Paljud ehk pole, sest Jehoova küsib: ”Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida?” (Jesaja 55:2a). Kui vangistatud juudid loodavad kellelegi muule peale Jehoova, maksavad nad ”raha selle eest, mis ei ole leib”. Babülon ei vabasta neid kindlasti, kuna sel on tavaks vange mitte kunagi koju tagasi lasta. Tegelikult pole Babülonil kõige oma imperialismi, kommertslikkuse ja väärjumalateenistusega mitte midagi pakkuda pagendatud juutidele.

10. a) Kuidas tasub Jehoova pagendatud juutidele, kui nad teda kuulavad? b) Millise lepingu oli Jehoova teinud Taavetiga?

¹⁰ Jehoova palub oma rahvast tungivalt: ”Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja teie hing kosutab ennast rasvaste roogadega! Pöörake oma kõrv ja tulge minu juurde, kuulge, et teie hing võiks elada; mina teen teiega igavese lepingu: püsiv osadus Taavetiga!” (Jesaja 55:2b, 3). Nende vaimselt alatoidetud inimeste ainus lootus on Jehoova, kes räägib nendega nüüd prohvetlikult Jesaja kaudu. Koguni nende elu sõltub Jumala sõnumi kuulamisest, sest ta ütleb, et seda tehes jääb nende hing elama. Ent mis on see ”igavene leping”, mille Jehoova teeb nendega, kes teda kuulda võtavad? See leping puudutab ”osadust Taavetiga”. Sajandeid varem tõotas Jehoova Taavetile, et tema troon saab ”kinnitatud igaveseks” (2. Saamueli 7:16). Seega on siin mainitud ”igavene leping” seotud valitsusvõimuga.

Igavese Kuningriigi alaline pärija

11. Miks võib Taavetile antud Jumala tõotuse täitumine tunduda Babülonis viibivatele pagendatutele liiga ebareaalne?

¹¹ Arusaadavalt võib Taaveti soo valitsusvõimu idee  tunduda neile pagendatud juutidele ebareaalne. Nad on kaotanud oma maa ja isegi riikluse! Kuid see on nii vaid ajutiselt. Jehoova pole unustanud oma lepingut Taavetiga. Ükskõik kui ebatõenäoline see ka inimlikust vaatepunktist ei paista, kuid Jumala eesmärk seoses Taaveti soo igavese Kuningriigiga saab teoks. Ent kuidas ja millal? Aastal 537 e.m.a vabastab Jehoova oma rahva Babüloonia vangipõlvest ja toob selle tagasi kodumaale. Kas selle tulemusena rajatakse igavesti kestev kuningriik? Ei, juudid jäävad teise paganliku impeeriumi, Meedia-Pärsia alamateks. Veel pole lõppenud ”ajad”, mis on määratud rahvastele valitsemiseks (Luuka 21:24). Kuna Iisraelis pole kuningat, jääb tõotus, mille Jehoova andis Taavetile, veel sajanditeks täitumata.

12. Millise sammu astus Jehoova selleks, et täita Kuningriigi leping, mille ta oli teinud Taavetiga?

¹² Rohkem kui 500 aastat pärast Iisraeli vabanemist Babüloonia vangipõlvest astus Jehoova suure sammu edasi Kuningriigi lepingu täitmise poole sellega, kui ta kandis oma esimese loomistöö, oma esmasündinud Poja elu taevasest auhiilgusest üle juudi neitsi Maarja ihusse (Koloslastele 1:15—17). Sellest sündmusest teatades ütles Jehoova ingel Maarjale: ”Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!” (Luuka 1:32, 33). Niisiis sündis Jeesus Taaveti kuninglikust soost ja päris õiguse kuninglikule võimule. Troonile tõusnuna valitseb Jeesus igavesti (Jesaja 9:6; Taaniel 7:14). Seega oli nüüd avatud tee  Jehoova sajanditetaguse tõotuse täitumiseks, mille kohaselt ta lubas anda kuningas Taavetile alalise pärija.

”Rahvaste juht”

13. Kuidas oli Jeesus ”rahvaile tunnistajaks” nii oma maise teenistuse ajal kui ka pärast taevasseminekut?

¹³ Mida see tulevane kuningas tegema hakkab? Jehoova ütleb: ”Vaata, ma panin tema rahvaile tunnistajaks, rahvaste juhiks ja käskijaks!” (Jesaja 55:4). Kui Jeesus üles kasvas, oli ta Jehoova esindaja maa peal, Jumala tunnistaja rahvastele. Inimelu ajal keskendus Jeesuse teenistus ”Iisraeli koja kadunud lammaste” otsimisele. Kuid veidi enne taevasseminekut ütles Jeesus oma järelkäijatele: ”Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad .. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!” (Matteuse 10:5, 6; 15:24; 28:19, 20). Nii jõudis Kuningriigi sõnum aja jooksul mittejuutideni ja mõned neist said osa Taavetiga tehtud lepingu täitumisest (Apostlite teod 13:46). Sel viisil oli Jeesus Jehoova ’tunnistaja rahvaile’ isegi pärast oma surma, ülestõusmist ja taevasseminekut.

14., 15. a) Kuidas tõendas Jeesus, et tema on ”juht ja käskija”? b) Milline väljavaade oli Jeesuse jüngritel, kes elasid 1. sajandil?

¹⁴ Jeesus pidi olema ka ”juht ja käskija”. Selle prohvetliku kirjelduse kohaselt võttis Jeesus maa peal olles täielikult vastu juhikohustused ja oli kõiges eestvedajaks. Teda järgisid tohutud rahvahulgad, ta õpetas neile tõesõnu ja näitas, mida annab neile see, kui nad järgivad tema juhtimist (Matteuse 4:24; 7:28, 29; 11:5). Ta õpetas oma jüngreid tõhusalt, valmistades neid  tegema eelseisvat kuulutushoogtööd (Luuka 10:1—12; Apostlite teod 1:8; Koloslastele 1:23). Vaid kolme ja poole aastaga rajas Jeesus vundamendi ühtsele rahvusvahelisele kogudusele, kuhu kuulus paljudest rahvustest tuhandeid liikmeid! Ainult tõeline ”juht ja käskija” võis saada hakkama sellise tohutu ülesandega. *

¹⁵ Need, kes koguti kristlikku kogudusse 1. sajandil, olid võitud Jumala püha vaimuga ja neil oli väljavaade saada Jeesuse kaasvalitsejateks taevases Kuningriigis (Ilmutuse 14:1). Kuid Jesaja prohvetiennustus suunab pilgu kaugemale kristluse algusaegadest. Tõendid näitavad, et Jeesus Kristus ei hakanud Jumala Kuningriigi Kuningana valitsema enne aastat 1914. Peagi pärast seda kujunes võitud kristlaste hulgas maa peal olukord, millel oli palju paralleele pagendatud juutide omaga 6. sajandil e.m.a. See, mis juhtus nende kristlastega, viib tegelikult suuremal määral täide Jesaja prohvetiennustuse.

Nüüdisaegne vangistus ja vabanemine

16. Milline häda järgnes Jeesuse trooniletulekule aastal 1914?

¹⁶ Jeesuse trooniletulekut Kuningana aastal 1914 märgistasid enneolematud hädad maa peal. Miks? Sest Kuningaks saades heitis Jeesus taevast välja Saatana ja teised kurjad vaimolendid. Kui Saatana tegevusvabadus piirati maaga, hakkas ta pidama sõda järelejäänud  pühade, võitud kristlaste jäägi vastu (Ilmutuse 12:7—12, 17). See jõudis haripunkti aastal 1918, mil avalik kuulutustöö sama hästi kui lakkas ja Vahitorni ühingu vastutavad ametnikud vangistati, valelikult süüdistatuna mässu õhutamises. Nii sattusid Jehoova nüüdisaegsed teenijad vaimsesse vangistusse, mis meenutas muistsete juutide füüsilist vangistust. Neile sai osaks suur häbi.

17. Kuidas muutus võitute olukord aastal 1919 ja kuidas neid siis kinnitati?

¹⁷ Kuid Jumala võitud teenijate vangistus ei kestnud kaua. Vangistatud ametnikud vabastati 26. märtsil 1919 ja hiljem tühistati kõik nende vastu esitatud süüdistused. Jehoova valas oma vabastatud rahva peale püha vaimu, andes sellele jõudu eelolevaks tööks. Nad vastasid rõõmsalt kutsele ’võtta eluvett ilma hinnata’ (Ilmutuse 22:17). Nad ostsid ”ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima” ning neid kinnitati vaimselt imeliseks laienemiseks, mis paistis juba silmapiiril, kuigi võitud jääk polnud seda ette näinud.

Suur rahvahulk jookseb Jumala võitute juurde

18. Millistesse kahte gruppi kuuluvad Jeesus Kristuse jüngrid ja mille nad tänapäeval moodustavad?

¹⁸ Jeesuse jüngritel on üks lootus kahest. Kõigepealt koguti 144000 liikmega ”pisuke karjuke” — juutide ja teiste rahvaste hulgast pärit võitud kristlased, kes moodustavad ”Jumala Iisraeli” ning kellel on lootus valitseda koos Jeesusega taevases Kuningriigis (Luuka 12:32; Galaatlastele 6:16; Ilmutuse 14:1). Teiseks on viimseil päevil tulnud nähtavale ”suur hulk” ”teisi lambaid”.  Neil on lootus elada igavesti paradiisliku maa peal. Enne suure viletsuse puhkemist teenib see rahvahulk — kelle arv pole ette kindlaks määratud — koos väikese karjaga ja mõlemad grupid moodustavad ”ühe karja”, kes allub ”ühele karjasele” (Ilmutuse 7:9, 10; Johannese 10:16).

19. Kuidas on üks Jumala Iisraelile varem tundmatu ”rahvas” vastanud selle vaimse rahva kutsele?

¹⁹ Viidet selle suure rahvahulga kogumisele võib märgata Jesaja prohvetiennustuse järgmistes sõnades: ”Näe, sina hakkad kutsuma rahvaid [”rahvast”, PR], keda sa ei tunne, ja rahvad, kes sind ei tunne, jooksevad sinu juurde, Jehoova, su Jumala pärast, ja Iisraeli Püha pärast, sellepärast et tema sind austab [”on ilusasti ehtinud”, SP]!” (Jesaja 55:5). Aastatel, mis järgnesid võitud jäägi vabanemisele vaimsest vangistusest, ei saanud nad esialgu aru, et neil on enne Harmagedooni oluline ülesanne kutsuda Jehoova teenistuse juurde üks suur ”rahvas”. Kuid aja jooksul hakkasid võitutega läbi käima ja samasuguse innuga Jehoovat teenima paljud ausa südamega inimesed, kellel polnud taevast lootust. Need uustulnukad panid tähele Jumala rahva ilusat olukorda ja mõistsid, et Jehoova on nende seas (Sakarja 8:23). Võitud hakkasid 1930-ndatel aastatel mõistma, kes tegelikult kuuluvad sellesse gruppi, mis oli nende hulgas kasvamas. Nad jõudsid arusaamisele, et ees seisab veel suur kogumistöö. See suur rahvahulk oli tõttamas ühendusse Jumala lepingurahvaga ja selleks oli ka hea põhjus.

20. a) Miks on meie päevil pakiline vajadus ’otsida Jehoovat’ ja kuidas seda tehakse? b) Kuidas Jehoova vastab neile, kes teda otsivad?

²⁰ Jesaja päevil esitati kutse: ”Otsige Jehoovat, kui ta  on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!” (Jesaja 55:6). Meie päevil on need sõnad väga kohased nii neile, kes moodustavad Jumala Iisraeli, kui ka kasvavale suurele rahvahulgale. Jehoova õnnistus pole tingimusteta ega esitata tema kutset lõputult. Nüüd on aeg otsida Jumala soosingut. Kui jõuab kätte Jehoova määratud aeg kohut mõista, siis on juba liiga hilja. Seepärast ütleb Jesaja: ”Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu [”tagasi”, UM] Jehoova poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks!” (Jesaja 55:7).

21. Kuidas osutus Iisraeli rahvas ustavusetuks oma esiisade otsuse suhtes?

²¹ Fraas ”pöördugu tagasi” Jehoova juurde annab mõista, et need, kes peaksid kahetsema, olid varem Jumalaga lähedastes suhetes. See väljend meenutab meile, et Jesaja prohvetikuulutuse selle osa paljud aspektid täituvad esmalt vangistatud juutide puhul Babülonis. Sajandeid varem kuulutasid nende vangide esiisad, et nad on kindlalt otsustanud kuuletuda Jehoovale, kui nad ütlesid: ”Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Jehoova ja teenime teisi jumalaid!” (Joosua 24:16). Ajalugu näitab, et see, mis pidi neist ’kaugele jääma’, toimus siiski — ja veel korduvalt! Jumala rahva usupuudus on see põhjus, miks nad pagendatutena Babülonis viibivad.

22. Miks ütleb Jehoova, et tema mõtted ja teed on kõrgemad kui inimeste omad?

²² Mis saab siis, kui nad kahetsevad? Jehoova tõotab Jesaja kaudu, et ta ”annab palju andeks”. Ja ta lisab: ”Sest minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed  ei ole minu teed, ütleb Jehoova! Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Jesaja 55:8, 9). Jehoova on täiuslik ning tema mõtted ja teed on kättesaamatult kõrged. Ta ilmutab halastust koguni sellisel määral, mida meil, inimestel, pole lootust kunagi saavutada. Mõtle sellele: kui meie andestame kaasinimesele, siis patustaja andestab patustajale. Me mõistame, et varem või hiljem me vajame ise andestust mõnelt teiselt inimeselt (Matteuse 6:12). Kuid Jehoova ”annab palju andeks”, kuigi tema ei vaja andestust mitte kunagi! Tõesti, tema on Jumal, kelle heldus on suur. Oma halastuses avab Jehoova taevaluugid ja kallab õnnistusi neile, kes kogu südamest tema juurde tagasi pöörduvad (Malakia 3:10).

Jehoova õnnistab neid, kes tema juurde tagasi pöörduvad

23. Kuidas näitlikustab Jehoova seda, kui kindlalt täitub tema sõna?

²³ Jehoova tõotab oma rahvale:  ”Otsekui vihm ja lumi tuleb taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastab maad ja teeb selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:10, 11). Kõik, mida Jehoova ütleb, täitub kindlasti. Nagu taevast langenud vihm ja lumi täidavad oma eesmärgi niisutada maad ja tuua esile vilja, nii on täiesti usaldusväärne ka Jehoova sõna, mis lähtub tema suust. Mida ta tõotab, seda ta ka teeb — täiesti kindlalt (4. Moosese 23:19).

24., 25. Millised õnnistused on varuks pagendatud juutidele, kes võtavad kuulda sõnumit, mille Jehoova andis Jesaja kaudu?

²⁴ Järelikult, kui juudid võtavad kuulda neid sõnu, mida Jesaja on neile prohvetlikult teatanud, saab neile igal juhul osaks Jehoova tõotatud pääste. Selle tulemusena saavad nad kogeda suurt rõõmu. Jehoova  ütleb: ”Te lähete rõõmsasti välja ja teid tuuakse rahus! Mäed ja künkad rõkatavad rõõmust teie ees ning kõik väljapuud plaksutavad käsi! Kibuvitste asemel kasvavad küpressid, nõgeste asemel kasvavad mürdid! See sünnib Jehoova auks, igaveseks, hävimatuks märgiks!” (Jesaja 55:12, 13).

²⁵ Aastal 537 e.m.a lähevad pagendatud juudid tõepoolest rõõmsal meelel Babülonist välja (Laul 126:1, 2). Kui nad Jeruusalemma jõuavad, leiavad nad eest maa, mis on tihedalt okkalisi kibuvitsu ja nõgeseid täis kasvanud — tuleta meelde, et see maa on olnud aastakümneid varemeis. Kuid Jumala rahvas, kes on kodumaale tagasi jõudnud, võib asuda nüüd maad kauniks muutma! Okaspõõsaste ja nõgeste asemel hakkavad kõrguma puud, näiteks küpressid ja mürdid. Jehoova õnnistus saab selgelt nähtavaks, kui tema rahvas teenib teda ’rõõmust rõkatades’. Maa justkui ise rõõmustaks.

26. Millises õnnistatud olukorras on Jumala rahvas tänapäeval?

²⁶ Aastal 1919 vabastati võitud kristlaste jääk vaimsest vangistusest (Jesaja 66:8). Koos suure hulga teiste lammastega teenivad nad nüüd rõõmuga Jumalat vaimses paradiisis. Vabadena igasugusest babüloonlikust mõjust on nad nüüd soositud olukorras, mis on Jehoovale auks. Nende vaimne küllus teeb au tema nimele ja ülistab teda kui tõeliste prohvetiennustuste Jumalat. See, mida Jehoova on nende heaks korda saatnud, tõendab tema jumalikkust ning kinnitab tema ustavust oma sõnale ja tema halastust nende vastu, kes kahetsevad. Olgu rõõmsad kõik, kes ’ostavad ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima’, teenides teda igavesti!

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 234]

Juute, kes tunnevad vaimset janu, kutsutakse ’tulema vee juurde’ ning ’ostma veini ja piima’

 [Pilt lk 239]

Jeesus tõendas, et tema on rahvaste ”juht ja käskija”

[Pildid lk 244, 245]

”Õel jätku oma tee”