Kahekümne kuues peatükk

”Ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast”

Jesaja 65:1—25

1. Millised julgustavad sõnad pani kirja apostel Peetrus ja milline küsimus tekib seoses sellega?

KAS me üldse kunagi saame näha ebaõigluse ja kannatuste lõppu? Üle 1900 aasta tagasi pani apostel Peetrus kirja järgmised julgustavad sõnad: ”Meie ootame [Jumala] tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13). Peetrus ja paljud teised sajandite jooksul elanud ustavad Jumala teenijad ootasid igatsusega seda suurt päeva, mil seadusetus, rõhumine ja vägivald lõpevad ning õiglus hakkab valitsema. Kas me võime kindlad olla, et see tõotus täitub?

2. Milline prohvet oli rääkinud ”uutest taevastest ja uuest maast” ning millised täitumised on sellel muistsel ennustusel?

² Jah, võime küll! Kui Peetrus rääkis ”uutest taevastest ja uuest maast”, ei võtnud ta kasutusele mingit uudset ideed. Umbes 800 aastat varem lausus Jehoova oma prohveti Jesaja kaudu samasugused sõnad. See varasem lubadus täitus väiksel määral aastal 537 e.m.a, kui juudid vabastati Babüloonia vangipõlvest, mistõttu neil oli võimalik kodumaale tagasi pöörduda. Kuid Jesaja ettekuulutuse suur täitumine leiab aset tänapäeval ja me ootame rõõmuga selle veel vaimustavamat täitumist Jumala tulevases uues maailmas. See Jesaja kaudu esitatud südantsoojendav ettekuulutus annab väikse ettekujutuse  õnnistustest, mis Jumalal on varuks neile, kes teda armastavad.

Jehoova pöördub ”kangekaelse rahva poole”

3. Millisele küsimusele annab vastuse Jesaja 65. peatükk?

³ Tuleta meelde, et tekstis Jesaja 63:15—64:11 on kirjas Jesaja prohvetlik palve Babüloni pagendatud juutide eest. Nagu Jesaja sõnad selgelt näitavad, ei kummarda paljud juudid Jehoovat kogu südamest, kuid mõned neist on kahetsenud ja tema poole pöördunud. Kas Jehoova taastab nüüd rahva selle kahetseva jäägi pärast? Vastuse leiame Jesaja 65. peatükist. Aga enne kui Jehoova toob kuuldavale tõotuse vabastada need vähesed ustavad, kirjeldab ta kohtumõistmist, mis ootab ees paljusid, kellel pole usku.

4. a) Kes hakkab otsima Jehoovat vastupidi tema mässumeelsele rahvale? b) Kuidas kohaldas apostel Paulus teksti Jesaja 65:1, 2?

⁴ Jehoova on kaua talunud oma rahva kangekaelset mässamist. Kuid saabub aeg, mil ta jätab nad vaenlaste kätte ja osutab teistele lahkelt soosingut. Jesaja kaudu ütleb Jehoova: ”Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: ”Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!”” (Jesaja 65:1). Seoses Jehoova lepingurahvaga on kurb märkida, et inimesed teiste rahvaste hulgast tulevad Jehoova juurde, kuid kangekaelne Juuda tervikuna keeldub seda tegemast. Jesaja pole ainus prohvet, kes ennustab, et Jumal valib endale lõpuks rahva, keda ta varem pole tunnustanud (Hoosea 2:1, 25, PR). Apostel Paulus tsiteeris Septuagintast teksti Jesaja 65:1, 2 tõestamaks, et teised rahvad saavutavad  ”õiguse, mis tuleb usust”, seevastu sünnipärased juudid keeldusid sellest (Roomlastele 9:30; 10:20, 21).

5., 6. a) Millist siirast soovi on Jehoova ilmutanud, ent kuidas on tema rahvas sellele reageerinud? b) Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova tegeles Juudaga?

⁵ Jehoova selgitab, miks ta laseb oma rahval õnnetusse sattuda: ”Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea” (Jesaja 65:2). Käte väljasirutamine tähendab kutsumist või palumist. Jehoova on sirutanud käsi kogu päeva, mitte vaid hetkeks. Ta soovib südamest, et Juuda tuleks tema juurde tagasi. Kuid kangekaelne rahvas ei võta seda kuulda.

⁶ Millise südantsoojendava õppetunni annavad meile Jehoova sõnad! Ta soovib, et me tuleksime tema ligi, sest ta on ligipääsetav Jumal (Jakoobuse 4:8). Need sõnad näitavad meile ka seda, et Jehoova on alandlik (Laul 113:5, 6). Sirutab ta ju piltlikult aina oma käsi, kutsudes oma rahvast tagasi tulema, kuigi selle kangekaelsus on teinud ”temale meelehaiget” (Laul 78:40, 41). Alles pärast seda, kui ta on neid sajandite jooksul kutsunud, jätab ta nad lõpuks nende vaenlaste kätte. Isegi siis ei sule ta ust alandlikele nende hulgas.

7., 8. Kuidas on Jehoova kangekaelne rahvas teda ärritanud?

⁷ Kangekaelsed juudid on oma häbiväärse käitumisega Jehoovat korduvalt vihastanud. Jehoova kirjeldab nende eemaletõukavaid tegusid: ”Rahvas .., kes [”mu palge ees”, SP] mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades, kes istub haudades ja ööbib kaljude vahel, kes sööb sealiha ja kellel on astjais roisklihaleem, kes ütleb: ”Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle, sest ma olen sulle püha!”  Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva!” (Jesaja 65:3—5). Need näiliselt vagad tegelased ärritavad Jehoovat tema ”palge ees” — see väljend võib viidata jultumusele ja lugupidamatusele. Nad ei üritagi varjata oma jälke tegusid. Kas pole see eriti laiduväärne, kui keegi patustab otse selle Isiku juuresolekul, keda tuleks austada ja kellele tuleks kuuletuda?

⁸ Need enda meelest õiglased patustajad ütlevad teistele juutidele sisuliselt: hoiduge eemale, sest ma olen teist püham. Milline silmakirjalikkus! Need ”vagamehed” teevad seda, mida Jumala Seadus keelab: nad toovad ohvreid ja põletavad suitsutusrohtu väärjumalatele (2. Moosese 20:2—6). Nad istuvad matmispaikades, mistõttu nad on Seaduse järgi ebapuhtad (4. Moosese 19:14—16). Nad söövad sealiha, mis oli ebapuhas toit. * (3. Moosese 11:7.) Kuid nende religioosne tegevus tekitab neis tunde, et nad on teistest juutidest pühamad, ja nad soovivad, et teised hoiduksid neist eemale ega saaks üksnes nendega läbikäimisest nii-öelda pühitsetuks ehk puhtaks. Siiski ei näe asju kaugeltki sel viisil Jumal, kes nõuab ”jagamatut andumust” (5. Moosese 4:24, UM).

9. Kuidas suhtub Jehoova patustajatesse, kes on enda meelest õiglased?

⁹ Selle asemel et pidada neid enda silmis õiglasi inimesi pühaks, ütleb Jehoova: ”Need on suits mu sõõrmeis.” Heebrea sõnaga, mis tähendab ’nina’ või ’sõõret’, mõeldakse piltlikult sageli viha. Ka suits on seotud Jehoova tulise vihaga (5. Moosese 29:19). Jälestusväärne  ebajumalakummardamine, milleni tema rahvas on langenud, on süüdanud põlema Jehoova viha.

10. Kuidas tasub Jehoova Juuda elanikele nende pattude eest?

¹⁰ Kuna Jehoova on õiglane, ei või ta jätta neid tahtlikke patustajaid karistamata. Jesaja kirjutab: ”Vaata, see on mu ees kirja pandud: mina ei rahune enne kui olen tasunud, jah, kui olen tasunud neile sülle nende ja nende vanemate süüteod üheskoos, ütleb Jehoova, sellepärast et nad on suitsutanud mägedel ja on küngastel mind teotanud! Jah, ma mõõdan nende tööd, tasun neile sülle!” (Jesaja 65:6, 7). Väärjumalateenistuses osalemisega on need juudid teotanud Jehoovat. Nad on jätnud mulje, et tõelise Jumala kummardamine pole sugugi parem kui ümberkaudsete rahvaste religioon. Jehoova ’tasub neile sülle nende süüteod’, mille hulka kuuluvad ebajumalateenistus ja spiritism. Sõna ”sülle” viitab ilmselt üleriide voldile, millest moodustatud pauna võis kaupmees valada mõõdetud koguse mingeid toiduaineid (Luuka 6:38). Ärataganenud juutidele on selle ütluse mõte selge — Jehoova mõõdab neile kätte nende tasu ehk karistuse. Õiglane Jumal nõuab õiglast kättemaksu (Laul 79:12; Jeremija 32:18). Kuna Jehoova ei muutu, siis võime kindlad olla, et määratud ajal mõõdab ta samal kombel karistuse välja ka sellele kurjale asjade süsteemile (Malakia 3:6).

”Oma sulaste pärast”

11. Kuidas näitab Jehoova, et ta päästab ustava jäägi?

¹¹ Kas Jehoova osutab halastust oma rahva hulgast neile, kes on ustavad? Jesaja selgitab: ”Nõnda ütleb Jehoova: Otsekui mahlaka viinamarjakobara kohta öeldakse: ”Ära seda riku, sest selles on õnnistus!” nõnda  teen mina oma sulaste pärast, et mitte kõike hävitada! Mina toon Jaakobist järglase ja Juudast oma mägede pärija; mu valitud pärivad maa ja mu sulased elavad seal!” (Jesaja 65:8, 9). Võrreldes oma rahvast viinamarjakobaraga, kasutab Jehoova näidet, mida juutidel on kerge mõista. Viinamarju leidub sel maal külluslikult ja viinamarjadest valmistatud vein on inimestele õnnistuseks (Laul 104:15). Toodud võrdpilt võib kujutada kobarat, milles on mõned head marjad, kuid mitte kõik. Samuti võidakse mõelda seda, et üks kobar on hea, kuid teised on toored või mädad. Igal juhul ei hävita viinamarjakasvataja häid marju. Sellega kinnitab Jehoova oma rahvale, et ta ei hävita seda täielikult, vaid säästab ustavat jääki. Ta teatab, et see soositud jääk pärib tema ”mäed”, see tähendab Jeruusalemma ja Juudamaa, mägise maa, mida Jehoova peab enda omaks.

12. Millised õnnistused on varuks ustavale jäägile?

¹² Millised õnnistused on varuks sellele ustavale jäägile? Jehoova selgitab: ”Saaron saab pudulojuste karjamaaks ja Aakori org veiste lebamispaigaks mu rahvale, kes mind otsib!” (Jesaja 65:10). Lambakarjad etendavad paljude juutide elus tähtsat rolli ja külluslik karjamaa aitab rahuajal jõukust koguda. Jehoova viitab selle maa kahele äärealale, et maalida pilti rahust ja jõukusest. Lääne pool kulgeb Vahemere rannikul ilu ja viljakuse poolest tuntud Saaroni tasandik. Aakori org moodustab osa kirdepoolsest piirialast (Joosua 15:7). Eelseisva pagenduse ajal jäävad need alad laastatuks koos ülejäänud maaga. Kuid Jehoova lubab, et pärast pagendust saavad need tagasitulevale jäägile kauniks karjamaaks (Jesaja 35:2; Hoosea 2:17).

 Loodavad ”Õnne” jumalale

13., 14. Millistest tavadest on näha, et rahvas on oma Jumala maha jätnud, ja mis nendega seetõttu juhtub?

¹³ Nüüd pöörab Jesaja ennustus uuesti tähelepanu neile, kes on hüljanud Jehoova ja kummardanud visalt ebajumalaid. Seal öeldakse: ”Teie, kes hülgate Jehoova, unustate mu püha mäe, kes katate Õnnele laua ja kallate Saatusele segatud viina” (Jesaja 65:11). Kattes laua toidu ning joogiga ”Õnne” ja ”Saatuse” jumalale, on need allakäinud juudid mandunud sedavõrd, et on omaks võtnud paganlike rahvaste ebajumalateenistuse kombed. * Mis saab kõigist neist, kes loodavad naiivselt neile jumalatele?

¹⁴ Jehoova hoiatab neid otsekoheselt: ”Ma määran [teid] mõõga jaoks ja teil kõigil tuleb põlvitada tapaks, sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis ei olnud mulle meelepärane!” (Jesaja 65:12). Tarvitades Saatuse jumala heebreakeelse nimega seotud sõnamängu, ütleb Jehoova, et need, kes kummardavad seda väärjumalat, ’määratakse mõõga jaoks’, see tähendab, et nad hävitatakse. Jehoova on oma prohvetite kaudu korduvalt kutsunud neid inimesi kahetsema, kuid nad pole temast hoolinud ja on kangekaelselt otsustanud teha seda, mille kohta nad teavad, et see on tema silmis halb. Kui põlastavalt nad küll suhtuvad  Jumalasse! Jumala hoiatus läheb täide siis, kui rahvast tabab suur katastroof aastal 607 e.m.a, mil Jehoova lubab babüloonlastel hävitada Jeruusalemma ja sealse templi. Sel ajal ei suuda õnnejumal kaitsta oma austajaid Juudas ja Jeruusalemmas (2. Ajaraamat 36:17).

15. Kuidas järgivad tõelised kristlased tänapäeval hoiatust, mis leidub tekstis Jesaja 65:11, 12?

¹⁵ Tänapäeval panevad tõelised kristlased tähele hoiatust, mis on kirjas Jesaja 65:11, 12. Nad ei usu head ”Õnne”, nagu oleks see mingi üleloomulik jõud, mis suudab soosingut osutada. Hoidudes raiskamast oma ainelist vara selle peale, et lepitada hea ”Õnne” jumalat, väldivad nad kõiki hasartmängu vorme. Nad on veendunud, et need, kes pühenduvad sellele jumalale, kaotavad lõpuks kõik, sest Jehoova ütleb sellistele: ”Teid ma määran mõõga jaoks.”

”Vaata, minu sulased rõõmutsevad”

16. Kuidas õnnistab Jehoova oma ustavaid teenijaid, kuid mis saab neist, kes on ta maha jätnud?

¹⁶ Noomides neid, kes on hüljanud Jehoova, kirjeldab prohvetikuulutus vastandlikke lõpptulemusi, mis ootavad ees neid, kes kummardavad Jumalat siiralt, ja neid, kes teevad seda silmakirjalikult: ”Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete! Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest!” (Jesaja 65:13, 14). Jehoova õnnistab oma ustavaid teenijaid. Ülevoolav südamerõõm paneb nad hõiskama. Söömine, joomine ja rõõmustamine on sõnad,  mis näitavad, et Jehoova rahuldab külluslikult oma teenijate vajadused. Seevastu need, kes on otsustanud Jehoova maha jätta, saavad tunda vaimset nälga ja janu. Nende vajadusi ei rahuldata. Nad kisendavad ja uluvad ahastusest ning piinast, mis neid tabab.

17. Miks on Jumala rahval tänapäeval hea põhjus rõõmust hõisata?

¹⁷ Jehoova sõnad kirjeldavad hästi nende vaimset olukorda, kes tänapäeval vaid väidavad, et nad teenivad Jumalat. Samal ajal kui ristiusu kiriku miljonid liikmed kogevad meeleheidet, hõiskavad Jehoova kummardajad rõõmust. Ja neil on rõõmustamiseks hea põhjus. Nad on vaimselt hästi toidetud. Jehoova varustab neid küllusliku vaimse toiduga, mida pakutakse Piiblil põhinevate väljaannete ja kristlike koosviibimiste kaudu. Tõesti, Jumala Sõna ülesehitavad tõed ja lohutavad tõotused teevad meil südame rõõmsaks!

18. Mis jääb järele neist, kes on jätnud maha Jehoova, ja millele võib osutada nende nime kasutamine vandumiseks?

¹⁸ Jehoova pöördub veel nende poole, kes on ta hüljanud: ”Teie jätate oma nime mu valituile sajatuseks [”vandumiseks”, SP]: ”Nõnda surmaku sindki Issand Jehoova!” Aga oma sulaseid ta nimetab teise nimega! Kes maal ennast õnnistab, õnnistab ennast tõe Jumala nimel, ja kes maal vannub, vannub tõe Jumala juures, sest endised hädad on unustatud ja peidetud mu silme eest!” (Jesaja 65:15, 16). Neist, kes on hüljanud Jehoova, jääb järele vaid nende nimi, mida lausutakse üksnes vandumiseks või needmiseks. See võib tähendada, et need, kes soovivad ennast pühalikult vandega siduda, ütlevad sisuliselt: kui ma seda lubadust ei täida, tabagu mind samasugune karistus, mille said need ärataganejad. See võib koguni tähendada seda, et nende nime  kasutatakse piltlikult nagu Soodoma ja Gomorra nime sümbolina selle kohta, et Jumal karistab kurje.

19. Mis mõttes nimetatakse Jumala teenijaid teise nimega ja miks nad võivad Jumala ustavuses kindlad olla? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁹ Kui erinev on küll see, mis saab osaks Jumala teenijatele! Neid hakatakse nimetama teise nimega. See tähistab õnnistatud olukorda ja au, mida nad võivad kogeda kodumaale tagasi jõudes. Nad ei oota õnnistust üheltki väärjumalalt ega vannu ainsagi elutu ebajumala juures. Vastupidi, kui nad õnnistavad endid või annavad vande, teevad nad seda ustavuse Jumala juures (Jesaja 65:16, UM allmärkus). Selle maa elanikel on põhjust Jumalale täiesti kindlalt loota, sest ta on tõestanud, et ta täidab oma tõotused. * Juudid, kes elavad turvaliselt oma kodumaal, unustavad peagi endised hädad.

”Ma loon uued taevad ja uue maa!”

20. Kuidas täitus aastal 537 e.m.a Jehoova tõotus ”uute taevaste ja uue maa” kohta?

²⁰ Nüüd selgitab Jehoova üksikasjalikumalt oma lubadust, et pärast Babüloonia vangipõlvest naasmist taastatakse kahetseva jäägi endine olukord. Jehoova ütleb Jesaja kaudu: ”Vaata, ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde” (Jesaja 65:17). Kuna Jehoova taastamistõotus täitub kindlasti, räägib ta sellest tulevasest taastamisest, otsekui see juba toimuks. See prohvetiennustus  täitus esmakordselt aastal 537 e.m.a, kui juutide jääk tuli tagasi Jeruusalemma. Mida kujutasid need ”uued taevad” tol ajal? Maavalitseja ametit, mida Jeruusalemmas täitis Serubbaabel, keda toetas ülempreester Joosua. Taaskogutud juutide jääk moodustas ”uue maa”, puhastatud ühiskonna, mis allus sellele valitsusele ja aitas puhast jumalateenistust uuesti sisse seada (Esra 5:1, 2). Selle taastamisega kaasnev rõõm jättis varju kõik varasemad kannatused; endine masendus ei tulnud enam meeldegi (Laul 126:1, 2).

21. Millised uued taevad tulid olemasollu aastal 1914?

²¹ Ent tuleta meelde, et Peetrus kordas Jesaja ennustust ja näitas, et see pidi täituma veel tulevikuski. Apostel kirjutas: ”Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13). Aastal 1914 tulid olemasollu need kauaoodatud uued taevad. Tol aastal sündinud Messia-Kuningriik valitseb taevas ja Jehoova on andnud sellele võimu üle kogu maa (Laul 2:6—8). See Kristusele ja tema 144000 kaasvalitsejale alluv Kuningriigi valitsus on uued taevad (Ilmutuse 14:1).

22. Kellest moodustub uus maa ja kuidas valmistatakse inimesi juba praegu ette selleks, et nad võiksid saada selle korralduse tuumikuks?

²² Kuidas on lugu uue maaga? Muistse täitumise eeskujul moodustub uus maa inimestest, kes alluvad rõõmuga uue taevase valitsuse juhtimisele. Juba nüüd alluvad miljonid õige meelelaadiga inimesed sellele valitsusele ja püüavad järgida selle seadusi, mis on kirjas Piiblis. Nad on pärit kõigist rahvustest, keeltest ja rassidest ning töötavad üheskoos, et teenida valitsevat Kuningat Jeesus Kristust (Miika 4:1—4). Pärast praeguse kurja asjade süsteemi kadumist moodustab see inimrühm  uue maa tuumiku, mis saab lõpuks ülemaailmseks jumalakartlikuks ühiskonnaks, kes pärib Jumala Kuningriigi maised valdused (Matteuse 25:34).

23. Millist infot võime leida Ilmutusraamatust ”uue taeva ja uue maa” kohta ning kuidas see ennustus täitub?

²³ Ilmutusraamatus on kirjas apostel Johannese nägemus tulevasest Jehoova päevast, mil see asjade süsteem kõrvaldatakse. Seejärel heidetakse Saatan sügavikku (Ilmutuse 19:11—20:3). Pärast seda kirjeldust kasutas Johannes Jesaja prohvetlikke sõnu, kirjutades: ”Ma nägin uut taevast ja uut maad.” Selle hiilgava nägemuse järgmised salmid jutustavad ajast, mil Jehoova Jumal võtab selle maa peal ette põhjalikke muutusi paremuse poole (Ilmutuse 21:1, 3—5). On selge, et Jesaja tõotus ”uutest taevastest ja uuest maast” täitub imelisel viisil ka Jumala uues maailmas! Uute valitsustaevaste all hakkab uus maine ühiskond elama paradiisis, mis on nii vaimne kui ka füüsiline. Tõesti suurt lohutust pakub tõotus, et ”enam ei mõelda endiste asjade [haiguste, kannatuste ning paljude muude inimesi vaevavate hädade] peale ja need ei tulegi meelde”. Mida iganes me siis ka mäletame, ei tee see meile sellist suurt valu, mis praegu vaevab paljude südant.

24. Miks rõõmustab Jehoova Jeruusalemma taastamise üle ja mida selle linna tänavatel enam ei kuulda?

²⁴ Jesaja ettekuulutus jätkub: ”Rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast! Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks! Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält!” (Jesaja 65:18, 19). Rõõmsad pole mitte üksnes juudid, kes pääsevad tagasi oma kodumaale,  vaid rõõmustab ka Jumal ise, kuna ta teeb Jeruusalemma kauniks — see saab taas õige jumalateenistuse keskuseks maa peal. Enam ei kuulda nutuhäält, mida aastakümnete eest võis selle linna tänavatel kuulda saabunud õnnetuse tõttu.

25., 26. a) Kuidas valmistab Jehoova ”Jeruusalemma rõõmuks” meie päevil? b) Kuidas kasutab Jehoova Uut Jeruusalemma ja miks me võime tänapäeval rõõmustada?

²⁵ Ka tänapäeval valmistab Jehoova ”Jeruusalemma rõõmuks”. Kuidas? Nagu oleme juba näinud, moodustuvad uued taevad, mis tulid olemasollu aastal 1914, lõpuks 144000 kaasvalitsejast, kes kuuluvad sellesse taevasesse valitsusse. Neid nimetatakse prohvetlikult ”uueks Jeruusalemmaks” (Ilmutuse 21:2). Just Uue Jeruusalemma kohta ütleb Jumal: ”Ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks!” Jumal hakkab Uut Jeruusalemma kasutama selleks, et külvata sõnakuulelik inimkond üle loendamatute õnnistustega. Enam ei kuulda siis nutu- ega hädakisahäält, sest Jehoova annab kõike, ”mida [meie] süda kutsub” (Laul 37:3, 4).

²⁶ Tõesti, meil on tänapäeval igati põhjust rõõmu tunda! Varsti pühitseb Jehoova oma auväärse nime, hävitades kõik, kes talle vastupanu osutavad (Laul 83:18, 19). Siis saavutavad uued taevad kogu võimutäiuse. Millised imelised põhjused olla rõõmus ja rõõmustada igavesti selle üle, mida Jumal loob!

Turvalise tuleviku tõotus

27. Kuidas kirjeldab Jesaja kodumaale tagasipöördunud juutide turvalist olukorda?

²⁷ Milliseks muutub tagasipöörduvate juutide elu uute taevaste all selle ennustuse esmase täitumise ajal?  Jehoova ütleb: ”Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, vaid kõige noorem [”poiss”, SP] sureb saja-aastaselt ja alles saja-aastast patust tabab needus!” (Jesaja 65:20). Milline kaunis pilt turvalisusest, mida kogevad pagendusest tagasipöördunud juudid oma taastatud kodumaal! Enneaegne surm ei nõua elu vastsündinult, kes on vaid mõne päeva vanune. Samuti ei võta selline surm ära vanemat meest, kes pole saavutanud oma elupäevade määra. Kui julgustavad on Jesaja sõnad juutidele, kes Juudamaale tagasi pöörduvad! Kuna nad on kaitstud oma maal, pole neil tarvis muretseda, et vaenlased viivad ära nende lapsed või tapavad nende mehed.

28. Mida me saame teada Jehoova sõnadest elu kohta uues maailmas tema Kuningriigi alluvuses?

²⁸ Mida näitavad Jehoova sõnad meile elu kohta tulevases uues maailmas? Jumala Kuningriigi alluvuses on igal lapsel turvalise tuleviku väljavaade. Mitte kunagi ei nõua surm jumalakartliku inimese elu tema parimas eas. Vastupidi, sõnakuulelik inimkond võib kindlustundega elust rõõmu tunda. Mis saab neist, kes otsustavad Jumalale vastu hakata? Nemad jäävad ilma eesõigusest elada. Isegi kui mässumeelne patustaja on ”saja-aastane”, peab ta surema. Sel juhul on ta vaid ”poiss”, võrreldes sellega, kelleks ta oleks võinud saada — meheks, kes elab igavesti.

29. a) Millised rõõmud ootavad ees Jumalale sõnakuulelikku rahvast taastatud Juudamaal? b) Mille poolest on puud sobiv võrdlus pikaealisuse kohta? (Vaata allmärkust.)

²⁹ Jehoova jätkab nende tingimuste kirjeldamist, mis valitsevad taastatud Juudamaal: ”Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende  vilja! Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd!” (Jesaja 65:21, 22). Pärast laastatud ning kahtlemata majadest ja viinapuudest lagedale Juudamaale tagasitulekut on Jumalale kuuletuval rahval rõõm elada omaenda majades ja süüa vilja omaenda viinamägedelt. Jumal õnnistab nende tööd ja nad elavad kaua — otsekui puud — ning saavad nautida oma töövilja. *

30. Millises õnnelikus olukorras on Jehoova teenijad praegu ja mida nad võivad nautida uues maailmas?

³⁰ See ennustus on täitunud ka meie päevil. Jehoova rahvas vabanes vaimsest pagendusest aastal 1919 ja hakkas taastama oma ”maad” ehk tegevuse ja jumalateenistuse valdkonda. Nad rajasid kogudusi ja edendasid vaimset viljakust. Selle tulemusena tunneb Jehoova rahvas nüüdki rõõmu vaimsest paradiisist ja Jumala antud rahust. Me võime kindlad olla, et see rahu jätkub ka füüsilises paradiisis. Me ei suuda kujutledagi, mida Jehoova võib oma kummardajate teorõõmsa südame ja usinate käte abil uues maailmas korda saata. Milline rõõm on küll ehitada endale ise kodu ja siis selles elada! Kuningriigi valitsuse all ei tule puudust rahuldustpakkuvast tööst. Kui rõõmutoov on küll alati ”nautida head” omaenda kätetöö tulemusena! (Koguja 3:13.) Kas meil on piisavalt aega täiel määral nautida oma kätetööd? Jah, tõesti on! Ustavate inimeste lõputu eluiga on ”otsekui puu eluiga” — tuhandeid aastaid ja veelgi enam!

31., 32. a) Millised õnnistused saavad osaks pagendusest tagasitulnutele? b) Milline tulevikuväljavaade on ustavatel inimestel uues maailmas?

 ³¹ Jehoova kirjeldab, millised õnnistused veel ootavad pagendusest tagasipöördunuid: ”Nad ei näe asjata vaeva ega sünnita kohkumuseks, sest nad on Jehoova õnnistatud sugu ja ühes nendega nende võsud!” (Jesaja 65:23). Jehoova õnnistab neid taaskogutud juute, mistõttu nad ei näe asjata vaeva. Vanemad ei saa lapsi selleks, et need varakult sureksid. Endised pagendatud pole ainsad, kes võivad nautida taastamisega kaasnevaid õnnistusi, vaid nende järglased on koos nendega. Jumal soovib nii väga täita oma rahva vajadusi, et ta tõotab: ”Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud!” (Jesaja 65:24).

³² Kuidas täidab Jehoova need tõotused tulevases uues maailmas? Peame ootama, et seda näha. Jehoova pole andnud teada kõiki üksikasju, kuid me võime olla kindlad, et ustavad inimesed ei pea siis enam kunagi ’nägema asjata vaeva’. Suurel rahvahulgal, kes Harmagedoonis ellu jääb, ja kõigil lastel, kes neile sündida võivad, on väljavaade saada väga pikk ja rahuldustpakkuv elu — igavene elu! Need, kes surnuist ellu äratatakse ja kes otsustavad elada kooskõlas Jumala normidega, võivad samuti tunda rõõmu elust uues maailmas. Jehoova kuulab neid ja arvestab nende vajadustega, ta aimab neid koguni ette. Tõesti, Jehoova avab oma käe ja rahuldab kohased soovid ”kõigel, mis elab” (Laul 145:16).

33. Mis mõttes on loomad rahumeelsed siis, kui juudid kodumaale tagasi jõuavad?

³³ Kui ulatuslik on see tõotatud rahu ja julgeolek?  Jehoova lõpetab prohvetikuulutuse selle osa: ”Hunt ja tall käivad ühes karjas, lõukoer sööb õlgi nagu veis ja mao toiduks on põrm: ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, ütleb Jehoova!” (Jesaja 65:25). Kui ustavate juutide jääk kodumaale tagasi jõuab, on nad Jehoova hoole all. Lõvi sööb sisuliselt õlgi nagu härg, kuna ta ei tee halba ei juutidele ega nende koduloomadele. See tõotus on kindel, kuna see lõpeb sõnadega, et nii ”ütleb Jehoova”. Ja tema sõna läheb alati täide! (Jesaja 55:10, 11.)

34. Kui suurepäraselt täituvad Jehoova sõnad nüüdisajal ja uues maailmas?

³⁴ Tänapäeval täituvad Jehoova sõnad vaimustavalt Jumala tõeliste teenijate hulgas. Alates aastast 1919 on Jumal õnnistanud oma rahva vaimset maad, muutes selle vaimseks paradiisiks. Need, kes tulevad sellesse vaimsesse paradiisi, teevad oma elus märkimisväärseid muudatusi (Efeslastele 4:22—24). Inimesed, kes kunagi olid loomaliku iseloomuga — rõhusid ehk kaasinimesi või põhjustasid neile muul viisil kannatusi —, teevad Jumala vaimu abiga edusamme oma ebameeldivate loomujoonte taltsutamisel. Selle tulemusena naudivad nad oma kaasusklikega rahu ja usuühtsust. Õnnistused, mida Jehoova rahvas kogeb praegu oma vaimses paradiisis, jäävad kestma ka füüsilises paradiisis, kus lisaks inimestevahelisele rahule valitseb rahu ka nende ja loomade vahel. Me võime kindlad olla, et Jumala määratud ajal täidetakse kohaselt esmane inimkonnale antud ülesanne: ”Alistage [maa] enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28).

35. Miks on meil igati põhjust ’olla igavesti rõõmsad’?

 ³⁵ Kui tänulikud me küll oleme Jehoovale tema tõotuse eest luua ”uued taevad ja uus maa”! See tõotus täitus korra aastal 537 e.m.a ja täitub lisaks veel ka tänapäeval. Need kaks täitumist osutavad sõnakuuleliku inimkonna hiilgavale tulevikule. Jehoova on andnud meile Jesaja ettekuulutuse kaudu lahkelt mõningase ettekujutuse sellest, mis tal on varuks neile, kes teda armastavad. Meil on tõesti piisavalt põhjust Jehoova sõnade kohaselt ’olla igavesti rõõmsad tema loodu pärast’! (Jesaja 65:18.)

[Allmärkused]

[Küsimused]

[Pilt lk 389]

Jumala uues maailmas on meil külluslikult aega nautida oma kätetööd