Viies peatükk

Tõeline Jumal ennustab vabanemist

Jesaja 44:1—28

1., 2. a) Millised küsimused tõstatab Jehoova? b) Kuidas tõestab Jehoova, et üksnes tema on tõeline Jumal?

KES on tõeline Jumal? Seda küsimust on esitatud juba sajandeid. Kui üllatav on seega, et Jesaja raamatus tõstatab Jehoova ise selle küsimuse! Ta kutsub inimesi üles arutlema: Kas Jehoova on ainus tõeline Jumal? Või leidub veel keegi, kes võiks tema positsiooni ohustada? Pärast arutelu algatamist esitab Jehoova mõistliku mõõdupuu, mille järgi lahendada jumalikkuse vaidlusküsimus. See esitatud arutluskäik viib ausa südamega inimesed ainsa ilmselge järelduseni.

² Jesaja päevil oli kujude kummardamine väga tavaline. Otsekoheses ja selges arutelus, mis on kirjas Jesaja prohvetiraamatu 44. peatükis, näidatakse, kui mõttetu on kujude kummardamine! Kuid Jumala enda rahvas on langenud ebajumalate kummardamise lõksu. Seetõttu, nagu nägime Jesaja raamatu eelmistes peatükkides, ootab iisraellasi ees range distsiplineerimine. Kuid Jehoova kinnitab oma rahvale armastavalt, et kuigi ta laseb babüloonlastel nad vangi viia, vabastab ta nad oma määratud ajal. Vangistusest vabastamise ja puhta jumalateenistuse taastamise kohta käivate ennustuste täitumine tõestab vähimagi kahtluseta, et üksnes  Jehoova on tõeline Jumal, ja see teeb häbi kõigile, kes kummardavad rahvaste elutuid jumalaid.

3. Kuidas aitavad Jesaja prohvetlikud sõnad kristlasi tänapäeval?

³ Selles Jesaja raamatu osas leiduvad prohvetiennustused ja nende täitumine vanal ajal tugevdavad kristlaste usku nüüdsel ajal. Peale selle täituvad Jesaja prohvetlikud sõnad ka meie päevil ja isegi tulevikus. Nende sündmustega seotud vabastaja ja vabanemine on veelgi suuremad kui need, mida ennustati Jumala muistsele rahvale.

Lootus neile, kes kuuluvad Jehoovale

4. Kuidas ergutab Jehoova Iisraeli?

⁴ Peatükk 44 algab positiivsel toonil meeldetuletusega, et Jumal on Iisraeli ära valinud ja eraldanud selle ümberkaudsetest rahvastest, et see saaks tema sulaseks. Prohvetikuulutus ütleb: ”Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu! Nõnda ütleb Jehoova, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja [”kes sind aina aitas emaihust alates”, UM]: ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!” (Jesaja 44:1, 2). Jehoova on Iisraeli eest hoolitsenud juba nii-öelda emaihust alates — alates ajast, mil Iisrael sai rahvaks pärast Egiptusest väljumist. Ta nimetab oma rahvast kollektiivselt ”Jesuruniks”, mis tähendab ’sirge’ — see on tiitel, mis väljendab kiindumust ja hellust. See nimi tuletab meelde ka seda, et iisraellased peavad jääma sirgjooneliseks, kuigi nad pole seda sageli olnud.

5., 6. Mida kosutavat pakub Jehoova Iisraelile ja mis on selle tulemus?

⁵ Kui meeldivad ja kosutavad on Jehoova järgmised  sõnad! Ta ütleb: ”Ma valan janusele vett ja kuivale [paigale] voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse, et nad võrsuksid roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres!” (Jesaja 44:3, 4). Isegi kuumal ja kuival maal võivad veeallikate ääres kasvada lopsakad puud. Kui Jehoova pakub eluandvat tõevett ja valab välja oma püha vaimu, siis puhkeb Iisrael jõudsalt õitsele, otsekui puud niisutuskanalite ääres (Laul 1:3; Jeremija 17:7, 8). Jehoova annab enda rahvale jõudu täita oma rolli tema jumalikkuse tunnistajatena.

⁶ Püha vaimu seekordse väljavalamise üks tulemus on, et mõned üksikisikud hakkavad uuesti hindama Iisraeli suhteid Jehoovaga. Selle kohta võime lugeda: ”Üks ütleb: ”Mina kuulun Jehoovale!” teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: ”Jehoova oma!” ja võtab enesele aunimeks: ”Iisrael!”” (Jesaja 44:5). Jah, on au kanda Jehoova nime, kuna saab selgeks, et tema on ainus tõeline Jumal.

Väljakutse jumalatele

7., 8. Millise väljakutse esitab Jehoova rahvaste jumalatele?

⁷ Moosese Seaduse järgi võis lunastaja — tavaliselt lähim meessoost sugulane — isiku orjusest välja osta (3. Moosese 25:47—54; Rutt 2:20). Nüüd ütleb Jehoova, et tema on Iisraeli Lunastaja — see, kes vabastab oma rahva ja paneb Babüloni koos kõigi selle ebajumalatega piinlikkust tundma (Jeremija 50:34). Ta vastandab ennast väärjumalatele ja nende kummardajatele, öeldes: ”Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Jehoova: Mina olen esimene ja viimne, ja ei ole muud Jumalat kui mina! Kes on minu sarnane?  See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Kes on muistsest ajast alates kuulutanud tulevasi sündmusi? Jutustagu nad meile sellest, mis on tulemas! Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad! Kas on muud Jumalat kui mina? Mina küll ei tea, ei, muud kaljut ei ole!” (Jesaja 44:6—8).

⁸ Jehoova esitab neile jumalatele väljakutse, et nad näitaksid ette omapoolsed tõendid. Kas nad suudavad rääkida olematuist asjadest otsekui olevaist ehk ennustada tulevasi sündmusi niivõrd täpselt, et need paistavad juba toimuvat? Seda võib teha üksnes ”esimene ja viimne”, kes oli olemas enne, kui ükski neist väärjumalaist kellelegi mõttesse tuli, ja kes on alles ka veel siis, kui nad on juba ammu unustatud. Tema rahvas ei pea kartma sellest tõest tunnistust anda, kuna neid toetab Jehoova, kes on kindel ja püsiv otsekui võimas kalju! (5. Moosese 32:4; 2. Saamueli 22:31, 32.)

Kujude kummardamise tühisus

9. Kas iisraellastel polnud lubatud valmistada mitte mingisugust kujutist elusolendist? Selgita.

⁹ Jehoova väljakutse väärjumalatele viib mõtted kümnest käsust teisele. See käsk ütles selgelt: ”Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida” (2. Moosese 20:4, 5). Muidugi ei tähendanud see keeld seda, et iisraellased ei tohtinud kaunistuseks millestki kujutisi valmistada. Jehoova enda juhendite kohaselt tuli kogudusetelk sisustada taimede ja keerubite kujutistega (2. Moosese 25:18,  33; 26:31, EP 97). Kuid neid ei tohtinud austada ega kummardada. Mitte keegi ei tohtinud palvetada nende kujutiste poole ega neile ohvreid tuua. Jumala inspireeritud käsu kohaselt ei tohtinud kummardamiseks valmistada mingisugust kuju. Kujude kummardamine või nende harras austamine on ebajumalateenistus (1. Johannese 5:21).

10., 11. Miks peab Jehoova kujusid häbiväärseks?

¹⁰ Nüüd kirjeldab Jesaja, kui kasutud on elutud kujud ja milline häbi saab osaks neile, kes neid valmistavad: ”Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised ja nende lemmikud ei suuda aidata; nende tunnistajad ise ei näe ega tea, et nad peaksid häbenema. Kes küll peakski valmistama jumala ja valama kuju, millest ei ole kasu? Vaata, kõik selle austajad jäävad häbisse ja sepistajad ise on ainult inimesed; las nad kõik tulevad kokku, astuvad ette: nad hakkavad üheskoos värisema ja häbenema!” (Jesaja 44:9—11).

¹¹ Miks peab Jumal neid kujusid nii häbiväärseks? Esmalt seepärast, et Kõigevägevamat pole võimalik materiaalsete asjade abil täpselt kujutada (Apostlite teod 17:29). Pealegi teotab see Jehoova jumalikkust, kui keegi kummardab Looja asemel loodut. Ja kas pole see tegelikult alandav inimese väärikusele, kes loodi ”Jumala näo järgi”? (1. Moosese 1:27; Roomlastele 1:23, 25.)

12., 13. Miks ei suuda inimene vormida ühtegi kuju, mis vääriks kummardamist?

¹² Kas võib mõni ese muutuda mingil viisil pühaks, kuna see on valmistatud kummardamiseks? Jesaja tuletab meile meelde, et kuju valmistamine on vaid üks inimlik ettevõtmine. Kuju valmistaja tööriistad ja -võtted on samasugused kui igal muulgi käsitöölisel: ”Raudsepp  võtab tööriista ja töötab ääsitulel, vormib vasaratega ja taob oma käsivarre jõul; temalgi tuleb nälg ja ta jõud kaob; kui ta vett ei joo, siis ta väsib. Puusepp pingutab mõõdunööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga ja valmistab mehesarnase kuju, ilusa inimese taolise, et see asuks kojas” (Jesaja 44:12, 13).

¹³ Tõeline Jumal valmistas kõik siin maa peal elavad olendid, kaasa arvatud inimese. Mõistuslik elu on imeline tunnistus Jehoova jumalikkusest, kuigi kõik, mida Jehoova on loonud, on temast muidugi alam. Kas on võimalik, et inimene võib Jehoovast selles asjas üle olla? Kas ta suudab teha midagi endast ülevamat — nii ülevat, et see vääriks tema andumust? Kui inimene valmistab kuju, siis ta väsib, tal tekib nälg ja janu. Need piiravad inimese tegevust, kuid neist on vähemalt näha, et ta elab. Kuju, mille ta valmistab, võib paista inimese sarnane. See võib isegi kena olla. Kuid see on elutu. Kujud pole mingil määral jumalikud. Pealegi pole kunagi ’taevast maha langenud’ ühtegi nikerdatud kuju, mille valmistaja võiks olla keegi muu kui surelik inimene (Apostlite teod 19:35).

14. Kuidas sõltuvad kujude valmistajad täielikult Jehoovast?

¹⁴ Edasi näitab Jesaja, et kujude valmistajad sõltuvad täielikult Jehoova käivitatud looduslikest protsessidest ja loodud materjalidest: ”Ta raiub enesele seedreid; ta valib raudtamme või tamme ja laseb metsapuude hulgas oma tarbeks tugevaks kasvada; ta istutab loorberipuu, vihm kasvatab selle suureks ja sellest saab inimesele kütet: ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti ta süütab, et leiba küpsetada; ta valmistab sellest koguni jumala ja kummardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle ette. Osa sellest ta põletab  tules; ta sööb süte pealt liha: küpsetab prae ja sööb kõhu täis, soojendab siis ennast ja ütleb: ”Küll on hea, mul on soe, ma tunnen tulepaistest mõnu!” Aga selle jäänusest ta teeb jumala, oma nikerdatud kuju, põlvitab selle ette ja kummardab, palvetab selle poole ning ütleb: ”Päästa mind, sest sina oled mu jumal!”” (Jesaja 44:14—17).

15. Kuidas väljendub kujude valmistaja puhul täielik arusaamise puudumine?

¹⁵ Kas suudab põlemata tulepuutükk kedagi päästa? Muidugi mitte. Üksnes tõeline Jumal võib päästa. Kuidas võivad inimesed jumaldada elutuid asju? Jesaja näitab, et tõeline probleem peitub inimese südames: ”Nad ei tea ega taipa midagi, sest neil on silmad nägemiseks ja südamed mõistmiseks suletud! Ükski ei võta südamesse, ei ole tal teadmist ega taipu, et ta mõtleks: osa sellest olen põletanud tules, samuti olen selle süte peal küpsetanud leiba, praadinud liha ja söönud, ja nüüd peaksin ma selle jäänusest valmistama jäleduse, põlvitama puutüki ette! Kes armastab tuhka [”toidab ennast tuhaga”, SP], seda on võrgutanud petetud süda ja see ei päästa oma hinge ega mõtle: kas ei ole viimaks pettus mu paremas käes?” (Jesaja 44:18—20). Jah, kui keegi arvab, et ebajumalateenistus võib pakkuda midagi vaimselt head, siis on see otsekui tuha söömine toitva toidu asemel.

16. Millest algas ebajumalakummardamine ja mis teeb selle võimalikuks?

¹⁶ Ebajumalakummardamine algas tegelikult taevas, siis kui võimas vaimolend, kes sai Saatanaks, hakkas ihaldama, et teda kummardataks nii, nagu seda on väärt üksnes Jehoova. Saatana iha oli nii suur, et ta selle  tõttu võõrdus Jumalast. See oli tegelikult ebajumalakummardamise algus, kuna apostel Paulus ütles, et ahnus on sama mis ebajumalateenistus (Jesaja 14:12—14; Hesekiel 28:13—15, 17; Koloslastele 3:5). Saatan ahvatles esimese inimpaari hellitama omakasupüüdlikke mõtteid. Eeva himustas seda, mida Saatan talle pakkus: ”Teie silmad [lähevad] lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” Jeesus ütles, et ahnus lähtub südamest. (1. Moosese 3:5; Markuse 7:20—23.) Ebajumalakummardamine saab võimalikuks siis, kui süda on rikutud. Kui tähtis on seega, et me kõik ’hoiaksime oma südant’ ja ei laseks kunagi mitte kellelgi ega millelgi asuda seal kohale, mis kuulub õigusega Jehoovale! (Õpetussõnad 4:23; Jakoobuse 1:14.)

Jehoova puudutab südant

17. Mida peaks Iisrael endale südamesse võtma?

¹⁷ Järgmisena kutsub Jehoova iisraellasi üles, et nad meenutaksid, milline eesõigustatud ja vastutusrikas positsioon neil on. Nad on tema tunnistajad! Ta ütleb: ”Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: ma olen sind valmistanud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind! Ma kaotan su üleastumised nagu pilvituse [”pilvega”, UM] ja su patud nagu pilve [”pilvemassiga”, UM]! Pöördu minu poole, sest ma lunastan sind! Hõisake, taevad, et Jehoova seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik selle puud, et Jehoova lunastab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!” (Jesaja 44:21—23).

18. a) Miks on Iisraelil põhjust rõõmustada? b) Kuidas võivad Jehoova teenijad nüüdsel ajal jäljendada tema eeskuju halastuse osutamises?

¹⁸ Iisrael ei valmistanud Jehoovat. Ta ei ole inimeste  tehtud jumal. Vastupidi, Jehoova moodustas Iisraeli, et see saaks tema valitud sulaseks. Ja ta tõestab oma jumalikkust taas, kui ta vabastab selle rahva. Ta pöördub oma rahva poole hellalt, kinnitades, et kui nad kahetsevad, siis ta katab nende patud täielikult kinni ja peidab nende üleastumised otsekui läbitungimatute pilvede taha. Iisraelil on kindlasti põhjust rõõmus olla! Jehoova eeskuju ajendab tema nüüdisaegseid teenijaid jäljendama tema halastust. Nad võivad seda teha, kui püüavad eksinuid abistada — üritades võimaluse korral aidata neil taas vaimset tasakaalu leida (Galaatlastele 6:1, 2).

Jumalikkuse tõestamise katse saavutab haripunkti

19., 20. a) Kuidas viib Jehoova oma kohtuasja haripunktini? b) Mida südantsoojendavat ennustab Jehoova oma rahvale ja keda ta volitab neid asju teostama?

¹⁹ Nüüd viib Jehoova selle juriidilise vaidluse võimsa haripunktini. Ta on valmis andma omapoolse vastuse seoses jumalikkuse tõestamise katse kõige raskema osaga — võimega ennustada täpselt tulevikku. Üks piibliõpetlane nimetas Jesaja 44. peatüki viit järgmist salmi ”poeemiks, mis ülistab Iisraeli Jumalat”, ühte ja ainsat Loojat, ainukest tulevaste sündmuste Ilmutajat ja Iisraeli päästelootust. See lõik saavutab dramaatilise haripunkti, andes teada selle mehe nime, kes vabastab rahva Babülonist.

²⁰ ”Nõnda ütleb Jehoova, su lunastaja, kes sind emaihus on valmistanud: mina olen Jehoova, kes kõik teeb, kes üksinda võlvis taevad, laotas maa — kes oli ühes minuga? — kes teeb tühjaks lobisejate tunnustähed ja narritab lausujaid, kes tõrjub tagasi targad ja pöörab  nende teadmised jõleduseks, aga kes kinnitab oma sulase sõna ja viib täide oma käskjalgade nõu, kes ütleb Jeruusalemmale: ”Sinus hakatakse elama!” ja Juuda linnadele: ”Teid taastatakse!” — ma ehitan üles nende varemed — kes ütleb sügavikule: ”Kuiva! Ma lasen su jõed kuivada!”, kes ütleb Kooresele: ”Mu karjane!” Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: ”Sind ehitatakse üles!” ning templile: ”Taas rajatakse sulle alus!”” (Jesaja 44:24—28.)

21. Millise garantii annavad Jehoova sõnad?

²¹ Jah, Jehoova suudab tulevasi sündmusi ennustada ja peale selle on tal ka jõudu oma teatavakstehtud eesmärk täielikult teoks teha. See teadaanne pakub Iisraelile lootust. See garanteerib, et kuigi Babüloonia väed laastavad maa, tõusevad Jeruusalemm ja sellest sõltuvad linnad taas tuhast ning seal taastatakse tõeline jumalateenistus. Aga kuidas see juhtub?

22. Kirjelda, kuidas Eufrati jõgi ’kuivab’.

²² Mitteinspireeritud ennustajad ei söanda oma ennustustes tavaliselt liiga konkreetsed olla, kartes, et aja jooksul tuleb nende ekslikkus avalikuks. Seevastu Jehoova avaldab Jesaja kaudu isegi selle mehe nime, kellel ta laseb oma rahva vangistusest vabastada, tänu millele juudid saavad minna koju ning taastada Jeruusalemma ja templi. Tema nimi on Kyros (Koores), keda tuntakse Pärsia kuninga Kyros Suurena. Jehoova annab üksikasjalikult teada ka seda, millist strateegiat Kyros kasutab selleks, et tungida läbi Babüloni massiivsetest müüridest ja keerukast kaitsesüsteemist. Babüloni kaitsevad kõrged müürid ja kanalid, mis kulgevad läbi linna ja selle ümber. Kyros pöörab selle süsteemi põhielemendi —  Eufrati jõe — enda kasuks. Antiikajaloolaste Herodotose ja Xenophoni teateil juhtis Kyros kusagil Babülonist ülesvoolu Eufrati veed kõrvale, mistõttu jõe veetase alanes nii palju, et tema sõdurid võisid sellest läbi kahlata. Kui pidada silmas võimsa Eufrati suutlikkust kaitsta Babüloni, siis selles mõttes ta ’kuivab’.

23. Milline ülestähendus on olemas selle prohvetiennustuse täitumise kohta, mille järgi Kyros pidi vabastama Iisraeli?

²³ Kuidas on lugu tõotusega, et Kyros vabastab Jumala rahva ning hoolitseb selle eest, et Jeruusalemm ja tempel taas üles ehitataks? Kyros ise kuulutab ametlikus teadaandes, mis on Piiblisse üles tähendatud: ”Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Jehoova, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal, ja ta on mind käskinud ehitada temale koja Juudamaal olevas Jeruusalemmas. Kes teie hulgas on tema rahvas, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Jehoova, Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas” (Esra 1:2—3). Sõna, mille Jehoova andis Jesaja kaudu, on täielikult täitunud!

Jesaja, Kyros ja kristlased tänapäeval

24. Kuidas on omavahel seotud Artaxerxese käsk ”Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks” ning Messia tulek?

²⁴ Jesaja 44. peatükk ülistab Jehoovat kui ainsat tõelist Jumalat ja oma muistse rahva Vabastajat. Lisaks on sellel prohvetikuulutusel sügav tähendus meile kõigile tänapäeval. Kyrose määrus Jeruusalemma templi taastamiseks, mille ta andis välja aastal 538/537 e.m.a, pani liikuma sündmused, mis saavutasid haripunkti veel ühe tähelepanuväärse ennustuse täitudes. Kyrose määrusele lisandus veel üks, mille andis hilisem valitseja  Artaxerxes, kes otsustas, et Jeruusalemma linn tuleb taas üles ehitada. Taanieli raamat näitas, et ”sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks [aastal 455 e.m.a] kuni võitud vürstini” kulub 69 ”aastanädalat”, millest igaüks kestab 7 aastat (Taaniel 9:24, 25). Ka see ettekuulutus läks täide. Täpselt õigel ajal — aastal 29 m.a.j, 483 aastat pärast Artaxerxese määruse jõustumist Tõotatud Maal — ristiti Jeesus ja algas tema maine teenistus. *

25. Millisele nüüdsel ajal toimunud sündmusele osutab Babüloni langemine Kyrose käe läbi?

 ²⁵ Lojaalsete juutide vabanemine pagendusest, mis sai võimalikuks Babüloni langemisega, kujutas ettetähenduslikult võitud kristlaste vabanemist vaimsest pagendusest aastal 1919. See vabanemine tõendas, et on langenud veel üks Babülon, mida nimetatakse hooraks ja Suureks Baabüloniks ning mis sümboliseerib kõiki maailma valereligioone üheskoos. Nagu on kirjas Ilmutusraamatus, nägi apostel Johannes ette selle langemist (Ilmutuse 14:8). Samuti nägi ta selle äkilist hävingut. Johannese kirjeldus selle ebajumalaid täis ülemaailmse impeeriumi hävingu kohta sarnaneb mõnes mõttes sellega, kuidas Jesaja kirjeldab Kyrose edukat sõjakäiku muistse Babüloni linna vastu. Nii nagu Babüloni kaitsvad veed ei suutnud päästa seda linna Kyrose käest, samuti ’kuivavad’ Suurt Baabüloni toetavad ja kaitsvad inimkonna ’veed’ enne, kui teda tabab ärateenitud häving (Ilmutuse 16:12). *

26. Kuidas kinnitab Jesaja prohvetikuulutus ja selle täitumine meie usku?

²⁶ Vaadates meie seisukohast, rohkem kui 2500 aastat pärast seda, kui Jesaja esitas oma prohvetikuulutuse, näeme, et Jumal tõepoolest ”viib täide oma käskjalgade nõu” (Jesaja 44:26). Jesaja ennustuste täitumine on seega märkimisväärne näide selle kohta, kui usaldusväärsed on kõik prohvetikuulutused Pühakirjas.

[Allmärkused]

[Küsimused]

 [Pilt lk 63]

Kas suudab põletamata tulepuutükk kedagi päästa?

 [Pilt lk 75]

Kyros viib prohvetiennustuse täide sellega, et juhib kõrvale Eufrati veed