Neljas peatükk

”Teie olete minu tunnistajad”!

Jesaja 43:1—28

1. Kuidas kasutab Jehoova prohvetikuulutusi ja kuidas peab tema rahvas täitunud ennustustele reageerima?

VÕIME kuulutada ette tulevikku on üks asi, mis eristab tõelist Jumalat kõigist väärjumalatest. Ent kui Jehoova midagi ennustab, teeb ta seda millegi enama kui vaid oma jumalikkuse tõestamise pärast. Nagu näitab Jesaja 43. peatükk, tõestab Jehoova prohvetikuulutustega nii oma jumalikkust kui ka armastust oma lepingurahva vastu. Tema rahvas omakorda, pannes tähele täitunud ennustusi, ei tohi vaikida, vaid peab nähtust tunnistust andma. Jah, nad peavad olema Jehoova tunnistajad!

2. a) Milline on Iisraeli vaimne seisund Jesaja ajal? b) Kuidas avab Jehoova oma rahva silmad?

² Kahjuks on Iisrael Jesaja ajaks niivõrd haletsusväärses seisundis, et Jehoova peab rahvast vaimselt invaliidistunuks. ”Too välja pime rahvas, kellel siiski on silmad, ja kurdid, kellel siiski on kõrvad!” (Jesaja 43:8.) Kuidas saavad vaimselt pimeda ja kurdi rahva liikmed teenida Jehoovat tema elavate tunnistajatena? On ainult üks võimalus. Nende silmad ja kõrvad tuleb ime kaudu avada. Ja Jehoova avab need tõesti! Kuidas? Esmalt distsiplineerib Jehoova neid karmilt — Iisraeli põhjariigi elanikud viiakse pagendusse aastal 740 e.m.a ja Juuda elanikud aastal 607 e.m.a. Seejärel asub Jehoova oma rahva heaks jõuliselt tegutsema — ta vabastab nad ja toob vaimselt taaselustatud, kahetseva jäägi aastal 537 e.m.a tagasi kodumaale.  Kuna Jehoova on niivõrd kindel, et tema eesmärki ei suuda mitte keegi nurja ajada, räägib ta umbes 200 aastat enne Iisraeli vabastamist nii, nagu oleks see juba toimunud.

3. Kuidas julgustab Jehoova tulevasi pagendatuid?

³ ”Nõnda ütleb nüüd Jehoova, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt! Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind! Sest mina olen Jehoova, su Jumal, Iisraeli Püha, su Päästja.” (Jesaja 43:1—3a.)

4. Mis mõttes on Jehoova Iisraeli Looja, ning millise kinnituse ta annab oma rahvale seoses kodumaale tagasipöördumisega?

⁴ Jehoova tunneb Iisraeli vastu erilist huvi, kuna see rahvas kuulub talle. Ta on selle ise loonud, et täita Aabrahamiga tehtud leping (1. Moosese 12:1—3). Seepärast ütleb Laul 100:3: ”Teadke, et Jehoova on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari!” Jehoova kui Iisraeli Looja ja Lunastaja toob oma rahva turvaliselt tagasi kodumaale. Tõkked — näiteks vesi, üleujutavad jõed ja kuumad kõrbed — ei takista neid ega tee neile kahju, nii nagu need ei peatanud nende esiisasid, kes tuhat aastat varem Tõotatud Maale suundusid.

5. a) Kuidas lohutavad Jehoova sõnad vaimset Iisraeli? b) Kes on vaimse Iisraeli kaaslased ja kes neid ettetähenduslikult kujutasid?

⁵ Jehoova sõnad pakuvad lohutust ka vaimse Iisraeli nüüdisaegsele jäägile, mille liikmed on vaimust sündinud ”uus loodu” (2. Korintlastele 5:17). Astunud julgelt inimkonna ”vee” ette, on nad kogenud Jumala  armastavat kaitset piltlike üleujutuste ajal. Nende vaenlastelt lähtuv tuli pole neile kahju teinud, vaid on neid hoopis puhastanud (Sakarja 13:9; Ilmutuse 12:15—17). Jehoova on hoolitsenud ka ”teistest lammastest” koosneva ’suure rahvahulga’ eest, kes on ühinenud Jumala vaimse rahvaga (Ilmutuse 7:9; Johannese 10:16). Neid kujutasid ettetähenduslikult nii suur ”hulk segarahvast”, kes koos iisraellastega Egiptusest välja rändas, kui ka mittejuudid, kes tulid Babülonist tagasi koos vabanenud pagendatutega (2. Moosese 12:38; Esra 2:1, 43, 55, 58).

6. Kuidas näitab Jehoova, et ta on õiglane Jumal, pidades silmas lunahinna andmist a) lihase Iisraeli eest? b) vaimse Iisraeli eest?

⁶ Jehoova tõotab vabastada oma rahva Babülonist Meedia ja Pärsia vägede abil (Jesaja 13:17—19; 21:2, 9; 44:28;  Taaniel 5:28). Õiglase Jumalana tasub Jehoova oma Meedia-Pärsia ”töölistele” Iisraeli eest kohase lunahinna. ”Su lunahinnaks ma annan Egiptuse, su asemel Etioopia ja Seba! Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja ma sind armastan, siis annan ma su asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid!” (Jesaja 43:3b, 4.) Ajalugu kinnitab, et Pärsia impeerium vallutas tõepoolest Egiptuse, Etioopia ja selle lähedal oleva Seba, nagu Jumal oli ennustanud. (Õpetussõnad 21:18.) Sarnaselt vabastas Jehoova aastal 1919 Jeesus Kristuse kaudu vangistusest vaimse Iisraeli jäägi. Kuid Jeesus ei vajanud oma teenete eest mingit tasu. Tema polnud mingi paganlik valitseja. Ja tema vabastas omaenda vaimsed vennad. Pealegi oli Jehoova aastal 1914 juba andnud ”paganad [tema] pärandiks ning ilmamaa otsad [tema] omandiks” (Laul 2:8).

7. Millised on Jehoova tunded oma rahva vastu nii muistsel kui ka nüüdsel ajal?

 ⁷ Pane tähele, kui selgelt Jehoova väljendab oma hellasid tundeid tagasiostetud pagendatute vastu. Ta ütleb neile, et nad on talle ’kallid’ ja ’aulised’ ning ta armastab neid. (Jeremija 31:3.) Ta tunneb sedasama — ja isegi suuremal määral — oma praeguste lojaalsete teenijate vastu. Võitud kristlased on toodud Jumalaga headesse suhetesse mitte sünni, vaid Jumala püha vaimu tegevuse kaudu pärast nende pühendumist oma Loojale. Jehoova on tõmmanud neid oma Poja ja enda juurde ning kirjutanud oma seadused ja põhimõtted nende vastuvõtlikku südamesse (Jeremija 31:31—34; Johannese 6:44).

8. Millise kinnituse annab Jehoova pagendatutele ja mida nad tunnevad seoses pääsemisega?

⁸ Pakkudes pagendatutele veel rohkem julgustust, lisab Jehoova: ”Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt! Ma ütlen põhjamaale: anna! ja lõunamaale: ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest, kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning teinud!” (Jesaja 43:5—7). Isegi mitte kõige kaugemad maakera paigad pole Jehoovale kättesaamatud, kui saabub aeg vabastada oma pojad ja tütred ning tuua nad tagasi nende armsale kodumaale (Jeremija 30:10, 11). Rahva enda silmis varjutab see vabanemine kahtlemata nende eelmise pääsemise Egiptusest (Jeremija 16:14, 15).

9. Millisel kahel viisil seob Jehoova enda päästeteod oma nimega?

⁹ Tuletades oma rahvale meelde, et neid nimetatakse tema nimega, kinnitab Jehoova oma tõotust päästa Iisrael (Jesaja 54:5, 6). Veelgi enam, Jehoova seob oma nime vabastamistõotusega. Sellega ta tagab, et tema  prohvetliku sõna täitudes osutatakse temale au. Isegi mitte Babüloni vallutajal pole õigust sellele aule, mida väärib ainus ja elav Jumal.

Jumalad kohtu ees

10. Millise väljakutse esitab Jehoova rahvastele ja nende jumalatele?

¹⁰ Nüüd rajab Jehoova Iisraeli vabastamise tõotusele kõikehõlmava kohtuasja, kus ta toob rahvaste jumalad kohtu ette. Me loeme: ”Kõik paganad on kogunenud ühte ja rahvad on kokku tulnud! Kes neist [jumalaist] saaks jutustada taolisest ja meile kuulutada endisi sündmusi? Toogu nad [nende jumalad] oma tunnistajad ja õigustagu endid, las need kuulda ning öelda: ”See on tõsi!”” (Jesaja 43:9). Jehoova esitab maailma rahvaile raske väljakutse. Sisuliselt ütleb ta: ’Tõestagu teie jumalad täpselt tulevikku ennustades, et nad on jumalad.’ Kuna üksnes tõeline Jumal suudab eksimatult ennustada, paljastab see katse kõik petised (Jesaja 48:5). Kuid Kõikvõimas lisab veel ühe juriidilise tingimuse: kõik, kes väidavad end olevat tõelised jumalad, peavad kutsuma ette tunnistajad, kes kinnitaksid nii nende ennustusi kui ka nende täitumist. Loomulikult arvestab Jehoova ka ise selle juriidilise nõudega.

11. Millise volituse annab Jehoova oma sulasele ja mida näitab Jehoova oma jumalikkuse kohta?

¹¹ Kuna väärjumalad on jõuetud, ei suuda nad mingeid tunnistajaid esitada. Seetõttu jääb tunnistajate pink piinlikult tühjaks. Kuid nüüd tuleb Jehoova kord tõestada oma jumalikkust. Vaadates oma rahva poole, ütleb ta: ”Teie olete minu tunnistajad, .. minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina see olen: enne mind ei ole olnud ühtki jumalat ega tule ühtki pärast mind! Mina, mina olen Jehoova,  ei ole muud päästjat kui mina! Mina olen teatavaks teinud, päästnud ja kuulutanud, aga mitte mõni võõras [”jumal”, UM] teie hulgas; teie olete minu tunnistajad .. ja mina olen Jumal! Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest! Mina teen, ja kes saaks [mu kätt] takistada?” (Jesaja 43:10—13).

12., 13. a) Milliseid rohkeid tunnistusi on Jehoova rahval anda? b) Kuidas on Jehoova nime nüüdsel ajal esile tõstetud?

¹² Osutades vastukaja Jehoova sõnadele, on tunnistajate pink varsti täis rõõmsaid tunnistajaid. Nende tunnistus on selge ja kindel. Nagu Joosua, nii tunnistavad ka nemad, et ’kõik, mis Jehoova on rääkinud, on täide läinud. Ainustki sõna pole langenud tühja’. (Joosua 23:14.) Jehoova rahva kõrvus kajavad siiani Jesaja, Jeremija, Hesekieli ja teiste prohvetite sõnad, kes ühel häälel kuulutasid ette Juuda pagendamist ja imelist vabanemist pagendusest (Jeremija 25:11, 12). Juuda vabastaja nimi Kyros tehti teatavaks juba kaua enne tema sündi! (Jesaja 44:26—45:1.)

¹³ Kes saaks seda tõendite mäge nähes salata, et Jehoova on ainus tõeline Jumal? Erinevalt paganlikest jumalatest on Jehoova ainus, keda pole loodud; üksnes tema on tõeline Jumal. * Seetõttu on Jehoova nime kandval rahval eriline ja meeldiv eesõigus jutustada tema imelistest tegudest tulevastele põlvedele ning teistele, kes tema kohta küsivad (Laul 78:5—7). Samuti on Jehoova nüüdisaegsetel tunnistajatel eesõigus kuulutada Jehoova nime kogu maa peal. 1920-ndatel aastatel hakkasid piibliuurijad üha paremini mõistma Jumala nime Jehoova sügavat tähendust. Seejärel esitas ühingu president Joseph F. Rutherford 1931. aasta 26. juulil Ohios  Columbuse konvendil resolutsiooni pealkirjaga ”Uus nimi”. Sõnad ”me soovime, et meid tuntaks ja kutsutaks nimega Jehoova tunnistajad” kutsusid esile vaimustuse konvendil olijate seas, kes kiitsid selle resolutsiooni heaks rõkatava ”Jah!” hüüdega. Sellest ajast peale on Jehoova nimi kogu maailmas tuntuks saanud (Laul 83:19).

14. Mida Jehoova iisraellastele meelde tuletab ja mille poolest on see meeldetuletus ajakohane?

¹⁴ Jehoova hoolitseb nende eest, kes kannavad auväärselt tema nime, ja ta suhtub neisse ”nagu oma silmaterasse”. Ta tuletab iisraellastele seda meelde, rääkides neile, kuidas ta nad Egiptusest päästis ja juhtis neid turvaliselt läbi kõrbe. (5. Moosese 32:10, 12.) Tol ajal ei olnud neil ühtegi võõrast jumalat, sest nad nägid ise oma silmaga kõigi Egiptuse jumalate täielikku alandamist. Jah, kogu Egiptuse panteon ei suutnud kaitsta Egiptust ega takistada Iisraeli lahkumist (2. Moosese 12:12). Sarnaselt sellega ei suuda võimas Babüloni linn, mille territooriumil paistab silma vähemalt 50 väärjumalate templit, peatada Kõikvõimsa kätt, kui ta vabastab oma rahva. On selge, et peale Jehoova ”ei ole muud päästjat”.

Sõjahobused langevad, vanglad avanevad

15. Mida ennustab Jehoova Babüloni kohta?

¹⁵ ”Nõnda ütleb Jehoova, teie lunastaja, Iisraeli Püha: teie pärast ma läkitan Paabelisse, paiskan maha vanglate riivid ja kaldealased karjudes laevadesse! Mina, Jehoova, olen teie Püha, mina, Iisraeli Looja, olen teie kuningas! Nõnda ütleb Jehoova, kes tegi tee merre ja jalgraja võimsasse vette, kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht.” (Jesaja 43:14—17.)

16. Mis saab osaks Babülonile, Kaldea kaupmeestele ja Babüloni võimalikele kaitsjatele?

 ¹⁶ Babülon on pagendatutele nagu vangla, kuna ta ei lase neil Jeruusalemma tagasi minna. Kuid Babüloni kaitserajatised ei ole takistuseks Kõikvõimsale Jumalale, kes varem tegi ”tee [Punasesse] merre ja jalgraja võimsasse vette” — arvatavasti Jordani jõkke. (2. Moosese 14:16; Joosua 3:13.) Samal kombel paneb Jehoova volitatu Kyros taanduma võimsa Eufrati ja avab oma sõdalastele sissepääsu linna. Kaldea kaupmehed, kes ristlevad Babüloni kanalitel — veeteedel, kus liiguvad tuhanded kaubagaleerid ja Babüloonia jumalaid kandvad pargased —, hakkavad kurbusest halisema, kui nende võimas pealinn langeb. Nagu vaarao sõjavankrid Punases meres, nii muutuvad ka Babüloni kiired vankrid kasutuks. Need ei päästa teda. Nii kergesti nagu keegi võib kustutada õlilambi linase tahi, teeb vallutaja lõpu igale võimalikule kaitsjale.

Jehoova viib oma rahva turvaliselt koju

17., 18. a) Mida ”uut” Jehoova ennustab? b) Mis mõttes ei tohi rahvas meenutada endisi asju ja miks?

¹⁷ Võrreldes oma varasemaid päästetegusid sellega, mida ta hakkab nüüd tegema, ütleb Jehoova: ”Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud! Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbegi tee, tühjale maale jõed! Mind austavad metsloomad, šaakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast! Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest!” (Jesaja 43:18—21).

¹⁸ Öeldes, et ”ärge tuletage meelde endisi asju”, ei  soovita Jehoova oma teenijail unustada tema möödunud päästetegusid. Paljud neist tegudest on koguni osa Iisraeli jumalikult inspireeritud ajaloost ja Jehoova käskis igal aastal paasapüha ajal meenutada Egiptusest pääsemist (3. Moosese 23:5; 5. Moosese 16:1—4). Kuid nüüd soovib Jehoova, et tema rahvas austaks teda millegi ”uue” tõttu — mida nad saavad ise kogeda. See ei käi üksnes vabanemise kohta Babülonist, vaid puudutab ka nende imelist teekonda koju, seda ehk isegi otsesemat kõrbeteed mööda. Sel elutul maal valmistab Jehoova neile ”tee” ja teeb võimsaid tegusid, mis meenutavad seda, mida ta tegi iisraellaste heaks Moosese päevil — tõesti, ta toidab tagasitulijaid kõrbes ja kustutab nende janu tõeliste jõgedega. Jehoova annid on niivõrd rikkalikud, et isegi metsloomad austavad Jumalat ja hoiduvad ründamast rahvast.

19. Kuidas käib vaimse Iisraeli jääk koos oma kaaslastega ”pühaduse teel”?

¹⁹ Samuti vabastati aastal 1919 vaimse Iisraeli jääk babüloonlikust vangistusest ja see asus teele, mille Jehoova oli talle valmistanud — see oli ”pühaduse tee” (Jesaja 35:8, UM). Erinevalt iisraellastest ei pidanud nad minema läbi kuuma kõrbe ühest geograafilisest paigast teise ja nende teekond ei lõppenud mõne kuu pärast Jeruusalemma jõudmisega. Kuid ”pühaduse tee” viis võitud kristlaste jäägi vaimsesse paradiisi. Nemad on ikka veel sellel ”pühaduse teel”, kuna neil tuleb siiani rännata läbi selle asjade süsteemi. Nii kaua, kui nad jäävad sellele maanteele — nii kaua, kui nad peavad kinni Jumala puhtuse ja pühaduse normidest —, jäävad nad vaimsesse paradiisi. Ja millist rõõmu valmistab neile see, et nendega on ühinenud suur hulk ”mitteiisraellastest” kaaslasi! Terava kontrastina neile, kes loodavad Saatana süsteemile,  viibivad nii võitute jääk kui ka selle kaaslased jätkuvalt rikkalikul vaimsel pidusöögil, mille on korraldanud Jehoova (Jesaja 25:6; 65:13, 14). Mõistes, et Jehoova õnnistab oma rahvast, on paljud loomataolised inimesed muutnud oma teguviise ja hakanud austama tõelist Jumalat (Jesaja 11:6—9).

Jehoova väljendab nördimust

20. Kuidas on Iisrael valmistanud Jehoovale pettumust Jesaja päevil?

²⁰ Vanal ajal oli Iisraeli rahva taaskogutud jääk täielikult muutunud, võrreldes Jesaja ajal elanud kurja sugupõlvega. Viimaste kohta ütleb Jehoova: ”Aga ei ole sina, Jaakob, mind kutsunud, ei ole sina, Iisrael, minu pärast vaeva näinud [”sest sa oled minust tüdinenud”, UM]! Sina ei ole mulle toonud oma põletusohvrite lambaid ega ole mind austanud oma tapaohvritega; mina ei ole sind pannud orjama roaohvriga ega ole vaevanud viirukiga! Sina ei ole mulle ostnud raha eest kalmuseid ega ole mind küllastanud oma tapaohvrite rasvaga, vaid sa oled mulle tüli teinud [”mind oled sa pannud teenima”, PR] oma pattudega, oled mind vaevanud oma süütegudega!” (Jesaja 43:22—24).

21., 22. a) Miks võib öelda, et Jehoova nõuded pole koormavad? b) Kuidas sunnib see rahvas tegelikult Jehoovat teenima neid?

²¹ Ütlusega ”mina ei ole sind pannud orjama roaohvriga ega ole vaevanud viirukiga” ei anna Jehoova mõista, et ohvrid ja viiruk (püha suitsutusrohu komponent) pole nõutavad. Tõesti, need on seaduselepingu järgi õige jumalateenistuse lahutamatu osa. Sama peab paika aromaatse kalmuse puhul, mis on püha võideõli magusalõhnaline koostisosa. Iisraellased on jätnud unarusse nende kasutamise templiteenistuses. Kuid kas need nõuded on koormavad? Kindlasti mitte! Jehoova nõuded on  kerged, võrreldes nendega, mida esitavad väärjumalad. Näiteks nõudis väärjumal Moolok laste ohverdamist, mida Jehoova ei ole mitte kunagi nõudnud! (5. Moosese 30:11; Miika 6:3, 4, 8.)

²² Kui iisraellastel vaid oleks vaimset arusaamist, siis ei juhtuks mitte kunagi, et nad ’tüdinevad Jehoovast’. Nad näeksid tema Seaduses avaldumas tema sügavat armastust nende vastu ja ohverdaksid talle rõõmuga ”rasva” — parima osa oma ohvritest. Nemad aga hoiavad rasva ahnelt hoopis endale (3. Moosese 3:9—11, 16). Kuidas see kuri rahvas küll rusub Jehoovat oma patukoormaga — sellega tegelikult sundides Teda teenima neid! (Nehemja 9:28—30.)

Distsiplineerimine kannab vilja

23. a) Miks on juudid distsiplineerimise Jehoova käest täielikult ära teeninud? b) Mis on seotud sellega, kui Jumal distsiplineerib Iisraeli?

²³ Kuigi Jehoova distsiplineerib karmilt — ja see on ka ära teenitud —, annab see soovitud tulemusi, mistõttu saab võimalikuks osutada halastust. ”Mina, mina olen see, kes su üleastumised ära pühib iseenese pärast ega mäleta su patte. Tuleta mulle meelde; käigem ühtlasi kohtus; jutusta, et sa võiksid õige olla. Su esimene isa on patustanud ja su eestkostjad [”seletajad”, PR] on mu vastu üle astunud. Seepärast tahan ma püha paiga vürstid ära teotada, ja Jaakobi panna ärakaotatavaks ja Iisraeli selgeks teotuseks.” (Jesaja 43:25—28, SP.) Nagu kõik maailma rahvad, põlvneb ka Iisrael ”esimesest isast” Aadamast. Seega ei suuda ükski iisraellane tõestada, et ta on ”õige”. Isegi Iisraeli ”eestkostjad” — Seaduse õpetajad ehk seletajad — on teinud pattu Jehoova vastu ja  õpetanud valesid. Jehoova omakorda annab kogu oma rahva ”ärakaotatavaks” ja ”selgeks teotuseks”. Ta teotab ka kõiki neid, kes on ametis tema ”pühas paigas” ehk pühamus.

24. Mis on esmane põhjus, miks Jehoova andestab oma muistsele ja tänapäevasele rahvale, kuid mida ta tunneb rahva vastu?

²⁴ Kuid pane tähele, et Jumal ei osuta halastust lihtsalt Iisraeli kahetsuse tõttu — Jehoova teeb seda iseenese pärast. Jah, sellega on seotud ka tema nimi. Kui ta oleks Iisraeli alatiseks pagendusse jätnud, oleksid pealtnägijad hakanud teotama tema nime (Laul 79:9; Hesekiel 20:8—10). Nii on ka tänapäeval inimeste päästmine teisejärgulise tähtsusega Jehoova nime pühitsemise ja tema suveräänsuse õigeksmõistmise kõrval. Sellegipoolest armastab Jehoova neid, kes võtavad temalt tingimusteta vastu distsiplineerimise ning kes kummardavad teda vaimus ja tões. Ta tõendab oma armastust nende vastu — olgu nad võitud või teised lambad —, pühkides ära nende üleastumised Jeesus Kristuse ohvri alusel (Johannese 3:16; 4:23, 24).

25. Mida aukartustäratavat asub Jehoova lähitulevikus tegema, ja kuidas me saame praegu selle vastu hindamist üles näidata?

²⁵ Lisaks sellele osutab Jehoova varsti oma lojaalsetest teenijatest koosneva suure rahvahulga vastu armastust sellega, kui ta teeb midagi uut nende heaks, viies nad läbi ”suure viletsuse” puhtale ”uuele maale” (Ilmutuse 7:14; 2. Peetruse 3:13). Nad saavad tunnistajateks Jehoova jõu kõige aukartustäratavamale ilmingule, mida inimesed iial on näinud. Kindel veendumus selle sündmuse saabumises rõõmustab võitud jääki ja kõiki neid, kes moodustavad suure rahvahulga, ning paneb nad elama iga päev kooskõlas üleva volitusega: ”Teie olete minu tunnistajad”! (Jesaja 43:10.)

[Allmärkus]

[Küsimused]

[Pilt lk 48, 49]

Jehoova toetab kindlasti juute nende teekonnal koju Jeruusalemma

 [Pildid lk 52]

Jehoova esitab rahvastele väljakutse, et nad tooksid kohale oma jumalate tunnistajad

1. Baali pronkskuju 2. Astarte savikujukesed 3. Egiptuse kolmik Horos, Osiris ja Isis 4. Kreeka jumalad Athena (vasakul) ja Aphrodite

 [Pildid lk 58]

”Teie olete minu tunnistajad.” (Jesaja 43:10)