”Uus nimi”
Kahekümne kolmas peatükk
”Uus nimi”
1. Mille kohta annab kinnitust Jesaja 62. peatükk?
KINDLUSTUNNE, lohutus, taastamislootus — just seda vajavad masendunud juudid Babülonis. Jeruusalemma ja sealse templi hävitamisest on möödunud juba aastakümneid. Umbes 800 kilomeetri kaugusel Babülonist on varemeis Juudamaa ja näib, et Jehoova on unustanud juudid. Mis võiks nende olukorda parandada? Jehoova tõotused, et ta toob nad koju tagasi ja laseb neil taastada puhta jumalateenistuse. Siis asendatakse sellised iseloomustavad sõnad nagu ”hüljatu” ja ”laastatu” nimedega, mis tähistavad Jumala heakskiitu (Jesaja 62:4; Sakarja 2:16). Jesaja raamatu 62. peatükk on täis selliseid tõotusi. Kuid sarnaselt teiste taastamistõotustega puudutab ka see peatükk sündmusi, mis ulatuvad palju kaugemale ajast, mil juudid vabanesid Babüloonia vangipõlvest. Jesaja 62. peatükk kinnitab seoses oma peamise täitumisega, et Jehoova päästab kindlasti oma vaimse rahva ”Jumala Iisraeli” (Galaatlastele 6:16).
Jehoova ei vaiki
2. Kuidas osutab Jehoova Siionile taas soosingut?
2 Babülon vallutatakse aastal 539 e.m.a. Seejärel annab Pärsia kuningas Kyros välja määruse, mis võimaldab jumalakartlikel juutidel Jeruusalemma tagasi pöörduda ja taastada seal Jehoova kummardamise (Esra 1:2—4). Aastal 537 e.m.a on esimesed tagasipöördunud juudid jälle oma kodumaal. Taas osutab Jehoova Jeruusalemmale soosingut, nagu ilmneb tema prohvetliku teadaande soojadest sõnadest: ”Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik!” (Jesaja 62:1).
3. a) Miks hülgas Jehoova lõpuks maise Siioni ja kes tuli selle asemele? b) Milline usust taganemine leiab aset, millal see toimub ning millisel ajajärgul me praegu elame?
3 Aastal 537 e.m.a täitis Jehoova oma tõotuse taastada Siion ehk Jeruusalemm. Ta päästis selle elanikud ja nende õiglus hakkas heledalt särama. Kuid hiljem kaldusid nad jälle puhtast jumalateenistusest kõrvale. Lõpuks lükkasid nad tagasi Jeesuse kui Messia ning Jehoova loobus neist kui oma valitud rahvast lõplikult (Matteuse 21:43; 23:38; Johannese 1:9—13). Jehoova lasi sündida uuel rahval, ”Jumala Iisraelil”. See uus rahvas sai tema valitud rahvaks ja 1. sajandil kuulutasid selle liikmed innukalt head sõnumit kogu tollal tuntud maailmas (Galaatlastele 6:16; Koloslastele 1:23). Õnnetuseks leidis aga pärast apostlite surma aset õigest usust taganemine. Selle tulemusena kujunes välja ärataganenud kristluse vorm, mida tänapäeval esindavad ristiusu kirikud (Matteuse 13:24—30, 36—43; Apostlite teod 20:29, 30). Sajandite jooksul on Jehoova lubanud ristiusu kirikul teha palju häbi oma nimele. Kuid viimaks, aastal 1914, algas Jehoova ”heatahtlikkuse aasta” ja koos sellega Jesaja prohvetikuulutuse selle osa suurem täitumine (Jesaja 61:2, UM).
4., 5. a) Keda Siion ja ta lapsed tänapäeval sümboliseerivad? b) Kuidas on Jehoova kasutanud Siionit, et ’tema pääste põleks otsekui tõrvik’?
4 Tänapäeval on Jehoova tõotus taastada Siion täitunud tema taevase organisatsiooni, ’ülal oleva Jeruusalemma’ puhul, mida maa peal esindavad tema lapsed, vaimuga võitud kristlased (Galaatlastele 4:26). Jehoova taevane organisatsioon tegutseb otsekui pühendunud abiline, kes on tähelepanelik, armastav ja töökas. Milline vaimustav sündmus leidis küll aset siis, kui see naine sünnitas aastal 1914 Messia Kuningriigi! (Ilmutuse 12:1—5.) Eriti alates aastast 1919 on tema maised lapsed kuulutanud rahvastele tema õiglust ja päästet. Nagu Jesaja ennustas, on need lapsed säranud pimeduses otsekui tõrvik, mis annab valgust (Matteuse 5:15, 16; Filiplastele 2:15).
5 Jehoova on oma kummardajatest väga huvitatud ja ei puhka, ei vaiki enne, kui ta on täitnud kõik, mida ta on tõotanud Siionile ja tema lastele. Järelejäänud võitud koos oma kaaslaste ”teiste lammastega” keelduvad samuti vaikimast (Johannese 10:16). Nad on tõesti häälekad, kui nad näitavad inimestele ainsat pääseteed (Roomlastele 10:10).
Jehoova antud ”uus nimi”
6. Mis on Jehooval kavas Siioni jaoks?
6 Mis on Jehooval kavas Siioni, oma taevase ”naise” jaoks, keda esindab muistne Jeruusalemm? Ta ütleb tema kohta: ”Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au! Ja sulle antakse uus nimi, mille määrab Jehoova suu!” (Jesaja 62:2). Kui iisraellased käituvad õiglaselt, on rahvad sunnitud seda tähele panema. Isegi kuningad on sunnitud tunnistama, et Jehoova kasutab Jeruusalemma ja et igasugune muu valitsus kahvatub Jehoova Kuningriigiga võrreldes lausa olematuks (Jesaja 49:23).
7. Mida tähistab Siioni uus nimi?
7 Andes nüüd Siionile uue nime, kinnitab Jehoova, et selle olukord on muutunud. See uus nimi tähistab Siioni maiste laste õnnelikku olukorda ja auväärset seisundit alates aastast 537 e.m.a. * See näitab, et Jehoova tunnistab Siioni endale kuuluvaks. Nüüdsel ajal on Jumala Iisrael väga õnnelik, et saab sel viisil Jehoovale heameelt valmistada, ja teised lambad rõõmustavad koos temaga.
8. Kuidas on Jehoova austanud Siionit?
8 Andnud Siionile uue nime, tõotab Jehoova nüüd: ”Siis oled sa toredaks krooniks Jehoova käes ja kuninglikuks peakatteks oma Jumala pihus!” (Jesaja 62:3). Jehoova tõstab kõrgele oma sümboolse naise, taevase Siioni, et seda võidaks vaadata ja imetleda (Laul 48:3; 50:2). Tore kroon ja ”kuninglik peakate” näitavad, et Siion on riietatud au ja autoriteediga (Sakarja 9:16). Jumala Iisrael, kes esindab taevast Siionit ehk ”Jeruusalemma, mis on ülal”, on Jumala käe — tema rakendatud jõu — tähelepanuväärne saavutus (Galaatlastele 4:26). Jehoova abiga on see vaimne rahvas teinud tegusid, millest ilmneb tähelepanuväärne laitmatus ja andumus. Miljonid, kelle hulgas on nii võitud kui teised lambad, on saanud jõudu, et ilmutada silmapaistvat usku ja armastust. Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal saavad võitud, kes on saanud kätte oma aulise taevase tasu, Jehoova käes tööriistadeks, kelle abil ta annab ägavale loodule igavese elu (Roomlastele 8:21, 22; Ilmutuse 22:2).
”Jehoova armastab sind”
9. Kirjelda Siioniga toimuvat muutust.
9 Uue nime andmine on osa meeldivast muutusest, mis saab osaks taevasele Siionile, keda esindavad tema maised lapsed. Me loeme: ”Sinust ei kõnelda enam kui ”hüljatust” ega kõnelda su maast enam kui ”laastatust”, vaid sind hüütakse ”minu armsam” ja su maad ”abiellunu”, sest Jehoova armastab sind ja su maa saab mehele!” (Jesaja 62:4). Maine Siion on olnud varemeis alates selle hävitamisest aastal 607 e.m.a. Kuid Jehoova sõnad kinnitavad talle, et tema maa taastatakse ja asustatakse taas. Kunagi laastatud Siion ei jää enam iial hüljatud naiseks ja tema maad ei laastata enam. Jeruusalemma taastamine aastal 537 e.m.a tähendab tema jaoks uut olukorda, mis erineb täielikult tema endisest laastatud seisundist. Jehoova kuulutab, et Siionit hakatakse hüüdma ”minu armsamaks” ja tema maad ”abiellunuks”. (Jesaja 54:1, 5, 6; 66:8; Jeremija 23:5—8; 30:17; Galaatlastele 4:27—31.)
10. a) Milline muutus toimus Jumala Iisraeli juures? b) Mis on Jumala Iisraeli ”maa”?
10 Alates aastast 1919 koges ka Jumala Iisrael samalaadset muutust. Esimese maailmasõja ajal näis, et Jumal on võitud kristlased maha jätnud. Kuid aastal 1919 said nad tagasi oma soositud seisundi ja nende jumalateenistus puhastati. See mõjutas nende õpetusi, organisatsiooni ja tegevust. Jumala Iisrael asus oma ”maale”, oma vaimsetesse valdustesse ehk tegevusalale (Jesaja 66:7, 8, 20—22).
11. Mis mõttes naivad juudid oma ema?
11 Rõhutades veel seda oma rahva uut soositud olukorda, kuulutab Jehoova: ”Nagu noor mees naib neitsi, nõnda naivad sind su pojad; ja nagu peigmees tunneb rõõmu pruudist, nõnda tunneb su Jumal rõõmu sinust” (Jesaja 62:5, EP 97). Kuidas saavad juudid, Siioni ”pojad”, võtta endale naiseks oma ema? Selles mõttes, et Siioni vabanenud pojad, kes tulevad tagasi Babüloonia vangipõlvest, võtavad oma vana pealinna enda valdusse ja asuvad sinna taas elama. Kui see juhtub, pole Siion enam mahajäetud, vaid ta on täidetud poegadega (Jeremija 3:14).
12. a) Kuidas on Jehoova näidanud, et võitud kristlased kuuluvad organisatsiooni, mis on ühendatud temaga abielusideme kaudu? b) Mille poolest on see, kuidas Jehoova on tegelnud oma rahvaga, tänapäeval ülevaks eeskujuks neile, kes on abielus? (Vaata kasti lk 342.)
12 Sellele vastavalt on taevase Siioni lapsed alates aastast 1919 seadnud end sisse oma maal, oma vaimsetes valdustes, mis kannab prohvetlikku nime ”abiellunu”. Nende võitud kristlaste tegevusest sel maal on selgelt näha, et nad on Jehoova nime kandev rahvas (Apostlite teod 15:14). Kuna nad kannavad Kuningriigi vilja ja kuulutavad Jehoova nime, pole kahtlustki, et Jehoova armastab neid. Ta on teinud selgeks, et nad kuuluvad organisatsiooni, mida seob temaga murdumatu ühtsus. Kuna Jehoova on võidnud need kristlased püha vaimuga, vabastanud vaimsest vangistusest ja kasutab neid selleks, et kuulutada Kuningriigi lootust kogu inimkonnale, on ta sellega tõestanud, et tunneb nende üle rõõmu, nagu peigmees rõõmustab oma pruudi üle (Jeremija 32:41).
”Ärgu olgu teil rahu”
13., 14. a) Kuidas sai Jeruusalemm muistsel ajal turvatunnet pakkuvaks linnaks? b) Kuidas on Siion saanud nüüdsel ajal ”maa peal kiituseks”?
13 See piltlik uus nimi, mille Jehoova on andnud oma rahvale, sisendab neile kindlustunnet. Nad teavad, et ta tunnustab neid ja nad kuuluvad talle. Kasutades nüüd teistsugust võrdlust, räägib Jehoova oma rahvaga kui kindlustatud linnaga: ”Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen ma seadnud vahid; kogu päeva ja kogu öö ei tohi nad iialgi vaikida! Jehoova meenutajad, ärgu olgu teil rahu ja ärge andke temale rahu, enne kui ta on rajanud Jeruusalemma ja pannud maa peale kiituseks!” (Jesaja 62:6, 7). Jehoova määratud ajal pärast ustava jäägi tagasipöördumist Babülonist saab Jeruusalemm tõesti ”maa peal kiituseks” — kindlustatud linnaks, mis pakub oma elanikele kaitset. Päeval ja öösel on valvurid selle müüridel valvel, et tagada linnas turvatunnet ja anda selle elanikele edasi hoiatussõnumeid (Nehemja 6:15; 7:3; Jesaja 52:8).
14 Nüüdsel ajal on Jehoova kasutanud oma võitud vahimehi, et näidata alandlikele teed, mis viib vabadusse valereligiooni köidikuist. Neid on kutsutud tema organisatsiooni, kus nad leiavad kaitset vaimse reostuse, jumalakartmatute mõjude ja Jehoova meelepaha eest (Jeremija 33:9; Sefanja 3:19). Selle kaitse juures täidab väga olulist rolli vahimeheklass, ”ustav ja mõistlik sulane”, kes annab vaimset ’rooga õigel ajal’ (Matteuse 24:45—47). Ka suurel rahvahulgal, kes töötab koos vahimeheklassiga, on täita märkimisväärne roll, et Siion võiks olla ”maa peal kiituseks”. (Ilmutuse 7:9.)
15. Kuidas teenib vahimeheklass koos oma kaaslastega Jehoovat pidevalt?
15 Vahimeheklassi ja selle kaaslaste töö kestab edasi! Nende innukas hoiak väljendub entusiastlikus tegevuses, milles osalevad miljonid ustavad, keda toetavad reisivad ülevaatajad ja nende naised, vabatahtlikud töötajad paljudes Peeteli kodudes ja Jehoova tunnistajate trükikodades, misjonärid, eri- , üld- ja abipioneerid. Lisaks sellele teevad nad kõvasti tööd, ehitades uusi kuningriigisaale, külastades haigeid, aidates neid, kes satuvad meditsiiniliselt keerulisse olukorda, ning annavad õigeaegset abi katastroofide ja õnnetuste ohvritele. Paljud neist ennastohverdavatest inimestest teenivad tihti sõnasõnaliselt ”ööd ja päevad” (Ilmutuse 7:14, 15).
16. Mil viisil Jehoova teenijad ei ’anna temale rahu’?
16 Jehoova teenijaid innustatakse lakkamata palvetama ja paluma Jumalalt, et tema tahe täituks ”nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10; 1. Tessalooniklastele 5:17). Neid manitsetakse: ”Ärge andke [Jehoovale] rahu”, kuni on täitunud soovid ja lootused seoses õige jumalateenistuse taastamisega. Jeesus rõhutas vajadust pidevalt palvetada, õhutades oma järelkäijaid Jumala ”poole kisenda[ma] ööd ja päevad” (Luuka 18:1—8).
Jumala teenimine tasutakse
17., 18. a) Mida võivad Siioni elanikud loota seoses oma töö viljade nautimisega? b) Kuidas naudib Jehoova rahvas tänapäeval oma töö vilju?
17 Uus nimi, mille Jehoova annab oma rahvale, kinnitab neile, et nende pingutused pole asjatud. ”Jehoova on vandunud oma parema käe ja oma tugeva käsivarre juures: tõesti, enam ma ei anna su vilja su vaenlastele roaks ega saa võõramaalased juua su viina, mille pärast sa oled vaeva näinud, vaid kes koguvad, need söövad ja kiidavad Jehoovat, ja kes korjavad, need joovad mu pühamu õuedes!” (Jesaja 62:8, 9.) Jehoova parem käsi ja tugev käsivars sümboliseerivad tema jõudu ja tugevust (5. Moosese 32:40; Hesekiel 20:5). Nende juures vandumine näitab, et ta on kindlalt otsustanud muuta Siioni olukorra. Aastal 607 e.m.a lubab Jehoova vaenlastel Siioni paljaks röövida ja riisuda selle vara (5. Moosese 28:33, 51). Kuid nüüd saavad Siioni omandit kasutada vaid need, kellel on sellele õigus (5. Moosese 14:22—27).
18 Selle tõotuse nüüdisaegse täitumise ajal on Jehoova taaskogutud rahvas saavutanud suure vaimse jõukuse. See rahvas tunneb täiel määral rõõmu oma töö viljadest — kristlike jüngrite kasvavast hulgast ja rikkalikust vaimsest toidust (Jesaja 55:1, 2; 65:14). Kuna Jehoova rahvas on ustav, ei lase ta vaenlastel häirida nende vaimset edenemist ega röövida nende südamesttuleva teenistuse tulemusi. Mitte miski, mida tehakse Jehoova teenistuses, pole asjatu (Malakia 3:10—12; Heebrealastele 6:10).
19., 20. a) Kuidas puhastatakse juutide tagasitee Jeruusalemma? b) Kuidas on nüüdisajal alandlikele puhastatud teed Jehoova organisatsiooni?
19 Samuti teeb uus nimi Jehoova organisatsiooni ausa südamega inimestele köitvaks. Hulkadena koguneb rahvas selle juurde ja ust hoitakse neile pidevalt avatuna. Jesaja prohvetiennustuses öeldakse: ”Minge, minge väravaist välja, valmistage rahvale teed, sillutage, sillutage maanteed, puhastage kividest, tõstke rahvaile lipp [”märk”, UM]!” (Jesaja 62:10). Esmalt viitab see üleskutse tõenäoliselt Babüloonia linnade väravatest väljumisele, et juudid võiksid pöörduda tagasi Jeruusalemma. Tagasiteele asujad peavad tee pealt kivid ära korjama, et muuta rännak kergemaks, ja tõstma üles märgi tee näitamiseks (Jesaja 11:12).
20 Alates aastast 1919 on võitud kristlased eraldatud Jumala teenistuseks ja nad käivad ”pühal teel” (Jesaja 35:8). Nad olid esimesed, kes asusid vaimsele maanteele, mis viis välja Suurest Baabülonist (Jesaja 40:3; 48:20). Jumal andis neile eesõiguse olla eestvedajaiks nende hulgas, kes kuulutavad tema vägevaid tegusid ja näitavad teistele teed sellele maanteele. Sellelt komistuskivide kõrvaldamine tuli kasuks peamiselt neile endile (Jesaja 57:14). Neil oli tarvis selgelt näha Jumala eesmärke ja õpetusi. Valeuskumused on komistuskivideks elu teerajal, kuid Jehoova Sõna on nagu ”vasar, mis purustab kalju”. Sellega on võitud kristlased purustanud komistuskive, mis võiksid jääda ette neile, kes soovivad teenida Jehoovat (Jeremija 23:29).
21., 22. Millise märgi on Jehoova püstitanud neile, kes hülgavad valereligiooni, ja kust me seda teame?
21 Aastal 537 e.m.a sai Jeruusalemm märgiks, mis kutsus järelejäänud juute tagasi pöörduma ja templit üles ehitama (Jesaja 49:22). Aastal 1919, mil järelejäänud võitud vabastati valereligiooni köidikuist, ei ekselnud nad sihitult ringi. Nad teadsid, kuhu nad tahavad jõuda, sest Jehoova oli püstitanud neile märgi. Millise? Sellesama, mida ennustati Jesaja 11:10, kus öeldakse: ”Sel päeval sünnib, et Iisai juur .. seisab rahvaile lipuks [”märgiks”, UM].” Apostel Paulus kohaldab neid sõnu Jeesusele (Roomlastele 15:8, 12). Jah, see märk on Kristus Jeesus, kes valitseb Kuningana taevasel Siioni mäel (Heebrealastele 12:22; Ilmutuse 14:1).
22 Jeesus Kristuse ümber on kogunenud nii võitud kristlased kui ka teised lambad, et ühtselt teenida Kõigekõrgemat Jumalat. Tema valitsus mõistab õigeks Jehoova kõikehõlmava suveräänsuse ja õnnistab kõigi rahvaste hulgas olevaid ausa südamega inimesi. Kas pole meil kõigil põhjust ühineda tema ülistamiseks?
”Su pääste tuleb!”
23., 24. Kuidas tuuakse pääste neile, kes usuvad Jumalasse?
23 Uus nimi, mille Jehoova annab oma naisesarnasele organisatsioonile, on seotud tema laste igavese päästega. Jesaja kirjutab: ”Vaata, Jehoova on kuulutanud maa ääreni: öelge Siioni tütrele: vaata, su pääste tuleb! Näe, temaga ühes on ta palk ja tema ees on ta töötasu!” (Jesaja 62:11). Pääste saabus juutidele siis, kui Babülon langes ja nad tulid tagasi oma kodumaale. Kuid need sõnad osutavad millelegi suurejoonelisemale. Jehoova teadaanne tuletab meelde Sakarja ennustust Jeruusalemma kohta: ”Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas!” (Sakarja 9:9).
24 Kolm ja pool aastat pärast veega ristimist ja Jumala vaimuga võidmist ratsutas Jeesus Jeruusalemma ja puhastas templi (Matteuse 21:1—5; Johannese 12:14—16). Tänapäeval toob Jeesus Kristus pääste Jehoovalt kõigile neile, kellel on usku Jumalasse. Alates trooniletulekust aastal 1914 on Jeesus olnud ka Jehoova määratud Kohtumõistja ning kohtuotsuste Täideviija. Aastal 1918, kolm ja pool aastat pärast trooniletulekut, puhastas ta Jehoova vaimse templi, mida maa peal esindas võitud kristlaste kogudus (Malakia 3:1—5). Tema tõstmine ”lipuks” tähistas suure töö algust, mille käigus kogutakse inimesi üle terve maakera toetama Messia Kuningriiki. Muistse eeskuju kohaselt saabus ”pääste” Jumala Iisraelile siis, kui see aastal 1919 Suurest Baabülonist vabastati. Neile ennastohverdavatele lõikustöölistele valmis pandud ”palk” või ”töötasu” on kas surematus taevas või igavene elu maa peal. Kõik, kes jäävad ustavaks, võivad olla kindlad, et nende ”vaevanägemine Issandas ei ole asjatu” (1. Korintlastele 15:58).
25. Mida kinnitatakse Jehoova rahvale?
25 Milline tähendusrikas tulevikulootus on küll Jehoova taevasel organisatsioonil, selle võitud esindajatel siin maa peal ja igaühel, kes nendega aktiivselt koostööd teeb! (5. Moosese 26:19.) Jesaja ennustas: ”Neid hüütakse ”pühaks rahvaks”, ”Jehoova lunastatuiks!” Ja sind hüütakse ”otsituks”, ”linnaks, mis pole maha jäetud!”” (Jesaja 62:12). Kunagi tundus ’ülal olevale Jeruusalemmale’, mida esindab Jumala Iisrael, et ta on hüljatud. Seda ei tule tal enam mitte kunagi tunda. Jehoova rahvas jääb igavesti tema kaitse ja hoole alla ning tunneb rõõmu tema heakskiidust.
[Allmärkus]
^ par. 7 Piibli prohvetikuulutustes võib ”uus nimi” tähistada uut positsiooni või eesõigust (Ilmutuse 2:17; 3:12).
[Küsimused]
[Kast lk 342]
Ülev eeskuju abieluks
Kui inimesed abielluvad, võtavad nad abieluliitu kaasa oma ootused ja lootused. Kuid millised on Jumala ootused? Tema on abielu algataja. Mis eesmärk oli temal selles suhtes?
Üks asi, mis näitab Jumala arvamust selle kohta, on tema suhted Iisraeli rahvaga. Jesaja kujutab neid suhteid abieluna (Jesaja 62:1—5). Pane tähele, mida Jehoova Jumal kui ”abielumees” teeb oma ”pruudi” heaks. Ta kaitseb ja pühitseb teda (Jesaja 62:6, 7, 12). Ta austab ja hindab teda (Jesaja 62:3, 8, 9). Ja ta tunneb temast rõõmu, nagu on näha nendest uutest nimedest, mis ta temale annab (Jesaja 62:4, 5, 12).
Kui Paulus võrdleb Kristlikes Kreeka Kirjades mehe ja naise suhteid Kristuse ja võitud kristlaste suhetega, ilmneb selles sarnasusi Jesaja kirjeldusega Jehoova ja Iisraeli suhete kohta (Efeslastele 5:21—27).
Paulus innustas kristlasi jäljendama oma abielus Jeesuse ja koguduse vahelisi suhteid. Pole olemas suuremat armastust kui see, mida Jehoova ilmutas Iisraeli vastu, ja see, mida Kristus osutas kogudusele. Need sümboolsed suhted on ülevaks eeskujuks, mida kristlased võivad järgida, et nende abielu oleks edukas ja õnnelik (Efeslastele 5:28—33).
[Pilt lk 339]
Jehoova nimetab taevast Siionit uue nimega
[Pildid lk 347]
Nüüdisajal pole Jehoova vahimeheklass vaikinud
