Lisa B

Kas RNA-st või mujalt maailmaruumist?

Pidades silmas seda, et DNA-RNA-valgu koostööprobleem on viinud teadlased ummikusse, on mõned uurijad tulnud välja RNA-le toetuva elu tekke teooriaga. Milles see seisneb? Selle asemel et kinnitada elu tekkeks vajalike DNA, RNA ja valkude samaaegset esiletulekut, ütlevad nad, et RNA ise oligi esimene eluavaldus. Kas see teooria on usaldusväärne?

1980-ndatel aastatel avastasid teadlased oma laboratooriumis, et RNA molekulid võivad toimida iseenda ensüümidena, lahutudes ise kaheks ning liitudes taas ise kokku. Niisiis tuldi välja mõttega, et RNA võiski olla esimene isereplitseeruv molekul. Teoretiseeriti, et aja jooksul õppisid RNA molekulid moodustama rakumembraane ning lõpuks tõigi RNA organism esile DNA. ”RNA-le toetuva elu tekke teooria apostlid arvavad,” kirjutab Phil Cohen ”New Scientist’is”, ”et nende teooriat peaks võetama kui mitte just vankumatu tõena, siis vähemalt peaaegu tõena.”

Ent sugugi mitte kõik teadlased pole sellise stsenaariumiga päri. Cohen märgib, et skeptikute ”vastuväitel on üleminek demonstratsioonilt, kuidas katseklaasis kaks RNA molekuli teevad läbi midagi enesemoondamise taolist, väitele, et RNA suutis üksipäini raku moodustada ning Maa peal elu esiletulekuks tõuke anda, liiga järsk”.

On veel teisigi probleeme. Bioloog Carl Woese on arvamusel, et ”RNA-le toetuv elu tekke teooria .. on paratamatult vigane, sest see ei suuda selgitada, kust tuli see esimeste RNA molekulide sünteesi käivitamiseks vajalik energia”. Lisaks pole teadlased iial avastanud mitte ainustki RNA-d, mis suudaks iseennast replitseerida eimillestki. Küsimusi tekitab ka see, kust on pärit algne RNA. Ehkki RNA-le toetuv elu tekke teooria on kirjas paljudes õpikutes, on teadlase Gary Olseni sõnul valdav osa sellest ”spekulatiivne optimism”.

Veel üks teooria, mille mõned teadlased on omaks võtnud, seisneb selles, et meie planeedil tärkas kosmilisest ruumist saabunud elu. Ent see teooria ei vasta tegelikult küsimusele, kust on elu pärit. Teaduskirjanik Boyce Rensberger märgib, et väide elu kosmilisest päritolust ”muudab vaid mõistatuse asupaika”. See ei selgita elu päritolu. Valides uueks elu tekke paigaks mingi teise päikesesüsteemi või galaktika, hiilib see lihtsalt probleemist mööda. Tegelik küsimus aga jääb.