1. PEATÜKK

Kuidas rääkida oma vanematega?

”Ma üritasin kogu hingest oma vanematele öelda, mida ma tunnen, aga see ei õnnestunud eriti hästi ja nad lihtsalt lõikasid mu jutule vahele. Ma pidin ennast päris palju kokku võtma, et nendega rääkida, aga jutuajamisest ei tulnud ometi mitte midagi välja.” (Rosa)

KUI sa olid noorem, jooksid arvatavasti kõigepealt just vanemate juurde nõu küsima. Sa rääkisid neile kõigest, nii suurtest kui ka väikestest asjadest. Sa ei kartnud öelda, mida mõtled ja tunned, ning usaldasid nende nõuandeid.

Nüüd aga võib sulle tunduda, et vanemad lihtsalt ei mõista sind enam. ”Ühel õhtul puhkesin söögilauas nutma ja valasin oma tunded välja,” ütleb Edie-nimeline tüdruk.  ”Vanemad küll kuulasid mind, aga paistab, et nad ei saanud aru.” Mis siis sai? ”Ma läksin oma tuppa ja nutsin edasi!”

Mõnikord sa aga ei taha vanematele oma asjadest rääkida. ”Räägin vanematega paljudel teemadel,” ütleb Christopher. ”Aga vahel ma ei taha, et nad teaksid kõike, mida ma mõtlen.”

Kas on vale jätta mõned mõtted enda teada? Mitte tingimata — kui sa just ei peta oma vanemaid (Õpetussõnad 3:32, UM). Ent isegi kui tundub, et vanemad ei mõista sind või kui sul endal pole jututuju, pead sa siiski oma vanematega rääkima ning neil on vaja teada, mida sa mõtled ja tunned.

Ära loobu vanematega suhtlemast

Mõnes mõttes on vanematega suhtlemine nagu autoga sõitmine. Kui kuskil on teetõke, ei jäta sa ju sellepärast veel sõitu pooleli, vaid otsid teise tee. Toome kaks näidet.

1. TEETÕKE Sul on vaja rääkida, aga näib, et vanemad ei kuula. ”Mul on isaga nii raske suhelda,” ütleb tüdruk, kelle nimi on Lea. ”Mõnikord olen juba pika jutu ära rääkinud, kui isa äkitselt küsib: ”Vabandust, kas sa rääkisid minuga?””

KÜSIMUS. Mis siis, kui Leal on tõesti vaja mingit probleemi arutada? Tal on vähemalt kolm võimalust.

 Variant A

Karjuda isa peale. Lea ägestub: ”Kas sa ei saa aru, et see on tähtis! Miks sa ei kuula mind!”

Variant B

Isaga enam mitte rääkida. Lea lihtsalt ei üritagi enam oma probleemist rääkida.

Variant C

Oodata paremat aega, et see teema uuesti üles võtta. Lea räägib isaga hiljem või kirjutab talle oma probleemist.

Millise variandi peaks Lea sinu arvates valima? ․․․․․

Arutame nüüd igat varianti lähemalt, et näha, kuhu see tõenäoliselt viib.

Lea isa mõtted on hajevil ja seetõttu ta ei märka, et tütar on ärritunud. Kui Lea valib variandi A, siis tabab tütre reaktsioon teda justkui välk selgest taevast. Tõenäoliselt ei hakka isa Lead seetõttu rohkem kuulama. Ka ei näitaks niisugune käitumine lugupidamist ega austust isa vastu (Efeslastele 6:2). Tõesti, see variant ei vii kuhugi.

Kuigi variant B võib tunduda kergeima lahendusena, poleks nii just kõige targem toimida. Miks? Sest ”nõupidamiseta nurjuvad kavatsused”  (Õpetussõnad 15:22). Et oma probleemidega edukalt toime tulla, peab Lea oma isaga rääkima. Ja et isa saaks kuidagi aidata, peab ta teadma, mis tütre elus toimub. Rääkimisest loobumisega ei saavuta kumbagi eesmärki.

Kui aga Lea valib variandi C, ei tähenda teetõke, et ta oleks tupikus. Ta lihtsalt püüab arutada seda asja mõnel teisel korral. Ja kui Lea otsustab isale kirjutada, läheb ta enesetunne võib-olla kohe paremaks. Samuti aitab kirjutamine tal leida kõige sobivamaid sõnu. Kui isa seda kirja loeb, saab ta teada, mida Lea soovis talle öelda, ja see aitab tal tütre muret paremini mõista. Niisiis on variant C kõige parem nii Leale kui ka tema isale.

Milliseid variante Leal veel on? Kui sul tuleb mõni idee, siis pane see kirja. Samuti kirjuta, kuhu see variant võiks viia.

․․․․․

2. TEETÕKE Su vanemad tahavad rääkida, aga sina mitte. ”Pole midagi hullemat kui kohe pärast rasket koolipäeva küsimusterahe alla sattuda,” ütleb Saara. ”Ma tahaks kooliasjad lihtsalt unustada, aga vanemad hakkavad otsekohe  pärima: ”Kuidas su päev läks? Kas juhtus ka midagi?”” Kahtlemata esitavad Saara vanemad selliseid küsimusi parimate kavatsustega. Siiski kurdab tüdruk: ”Nii raske on rääkida koolist, kui olen väsinud ja pinges.”

KÜSIMUS. Mida võiks Saara selles olukorras teha? Nagu varasemagi näite puhul on tal vähemalt kolm võimalust.

Variant A

Keelduda rääkimast. Saara ütleb: ”Jätke mind rahule! Ma ei taha praegu rääkida!”

Variant B

Minna vestlusega kaasa. Kuigi Saara on väsinud, vastab ta vanemate küsimustele vastumeelselt.

Variant C

Lükata koolijutud edasi ja vestelda mõnel muul teemal. Saara teeb ettepaneku rääkida kooliasjadest mõni teine kord, kui ta on selleks paremas tujus. Seejärel ütleb ta siira huviga: ”Rääkige mulle oma päevast. Kuidas teil läks?”

Millise variandi peaks Saara sinu arvates valima? ․․․․․

Arutagem jällegi igat varianti eraldi, et näha, kuhu see võib viia.

Saara on pinges ega soovi rääkida. Kui ta valiks variandi A, oleks ta ikkagi pinges, kuid tunneks nüüd ka süüd, sest ägestus vanemate peale (Õpetussõnad 29:11).

 Samal ajal aga oleksid Saara vanemad haavunud tema äkilise käitumise või sellele järgneva vaikimise pärast. Neil võiks tekkida kahtlus, et Saara varjab midagi. Nad püüaksid võib-olla seda enam temalt midagi välja pigistada. See aga ärritaks Saarat veel rohkem. Lõppkokkuvõttes ei viiks see variant kuhugi.

Variant B on märgatavalt parem kui variant A: Saara vähemalt räägiks oma vanematega. Aga kuna see vestlus ei tuleks südamest, ei pakuks see Saarale ega tema vanematele seda, mida nad sooviksid — sundimatut, avameelset jutuajamist.

Variandi C järgi tegutsedes tunneks Saara ennast paremini, sest koolijutud oleksid selleks korraks edasi lükatud. Ka vanemad oleksid rõõmsad, sest nad märkaksid, et Saara püüab nendega vestelda. See variant töötaks kõige paremini, kuna mõlemad pooled rakendavad Filiplastele 2:4 põhimõtet ”Ärge mõelge ainult enda huvidele, vaid ka teiste omadele” (”Today’s English Version”).

 Ära jäta valet muljet

Võta teadmiseks, et vanemad ei pruugi su sõnadest alati õigesti aru saada. Näiteks võivad vanemad sult küsida, miks sa pahas tujus oled. Sina vastad: ”Ma ei taha sellest rääkida.” Vanemad aga tõlgendavad sinu sõnu nii: ”Ma ei taha teiega rääkida, sest ei usalda teid piisavalt. Räägin sellest probleemist pigem sõpradega.” Tee ära järgmine harjutus ja vasta küsimustele. Kujuta ette, et sul on mingi keeruline probleem ja vanemad pakuvad oma abi.

Kui sina ütled: ”Pole midagi, ma saan sellega ise hakkama.”

Vanemate tõlgendus: ․․․․․

Võiksid hoopis vastata: ․․․․․

Mis on siis loo iva? Mõtle hoolega, mida ütled. Räägi lugupidaval toonil (Koloslastele 4:6). Suhtu vanematesse kui oma liitlastesse, mitte kui vaenlastesse. Ja olgem ausad, ükski liitlane pole ülearune, kui tahad oma raskusi võita.

JÄRGMISES PEATÜKIS

Mida teha siis, kui vanematega rääkimine lõpeb iga kord tüliga?

VÕTMEKIRJAKOHT

”Ma räägin otse südamest ja mu sõnad on siirad” (Iiob 33:3, ”The Holy Bible in the Language of Today”, William Beck)

IDEE

Kui sul on raske vanematega lihtsalt maha istuda, et nendega oma probleemist rääkida, arutage seda teemat jalutades, autoga sõites või sisseoste tehes.

KAS TEADSID ...?

Just nagu sinul on raske mõnest teemast vanematega rääkida, võivad nemadki tunda end kohmetu või ebakindlana, kui peavad nendestsamadest asjadest sinuga rääkima.

TEGEVUSPLAAN!

Järgmine kord, kui tunnen, et ma ei suuda vanematega rääkida, siis ․․․․․

Kui ema või isa üritab minu käest teada saada midagi, millest ma ei taha rääkida, siis ütlen ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Kui tähtis on suhtlemisel õige ajastus? (Õpetussõnad 25:11.)

● Miks on vanematega rääkimine väärt pingutusi? (Iiob 12:12.)

[Väljavõte lk 10]

”Vanematega suhelda pole alati kerge, aga kui sa ennast avad ja oma mõtetest räägid, on südamelt justkui tohutu koorem langenud.” (Devenye)

[Pilt lk 8]

Tõke suhtlemise teel ei pruugi tähendada tupikut: sa võid leida viisi, kuidas oma vanematega rääkida!