Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas peaksin kodunt lahkuma?

Kas peaksin kodunt lahkuma?

7. peatükk

Kas peaksin kodunt lahkuma?

”Ema ja isa!

Nüüd ma siis lõpuks lähen. Nagu olen ennegi öelnud, ei tee ma seda üldsegi teie haavamiseks ega kättemaksuks. Ma ei saa olla õnnelik nõnda aheldatuna, nagu teie seda soovite. Võib-olla ei saa ma ka sel moel õnnelikuks, kuid tahaksin selles ise selgusele jõuda.”

NIIMOODI algas ühe 17-aastase tütarlapse lahkumiskiri oma vanematele. Näiteks praegu elab Saksamaal 15—24-aastastest neidudest iga kolmas ja noormeestest iga neljas kodunt eemal. Ehk oled sinagi mõelnud kodunt lahkuda.

Jumal teadis ette, et soovist abielluda ”jätab [inimene] maha oma isa ja ema” (1. Moosese 2:23, 24). Lahkumiseks on veel teisi mõjuvaid põhjusi, näiteks soov veelgi suuremal määral Jumalat teenida (Markuse 10:29, 30). Ent paljud noored püüavad kodunt lahkuda, et vaid pääseda olukorrast, mis tundub neile olevat talumatu. Üks noormees ütleb: ”Asi on lihtsalt soovis olla iseseisvam. Kodus vanemate juures elamine ei paku enam rahuldust. Seal on aina riiud ja vanemad ei mõista meie vajadusi. Kui iga sammu kohta tuleb vanematele aru anda, on pealegi tunne, et vabadust kohutavalt piiratakse.”

Kas sa oled iseseisvaks eluks küps?

Aga kas juba ainuüksi soov iseseisvuda tähendab, et sa oled selleks küps? Kõigepealt, üksi toimetulek võib-olla polegi nii hõlbus, kui sa arvad. Tööd on tihti raske leida. Üürid on ülikõrged. Mida on majanduslikesse raskustesse sattunud noored sageli sunnitud tegema? Raamatus ”Pulling Up Roots” öeldakse: ”Nad lähevad koju tagasi ja loodavad, et vanemad nende elatamise koorma jälle enda peale võtavad.”

Aga kuidas on lugu sinu vaimse, emotsionaalse ja usulise küpsusega? Sa võid küll pidada ennast juba täiskasvanuks, ent vanemad võivad sinus näha ikka veel üht-teist, mis on ”omane väetile lapsele” (1. Korintlastele 13:11). Ja kas pole tegelikult just vanematel parimad eeldused otsustada, kui suureks vabaduseks sa valmis oled? Panemata nende hinnangut miskiks ja minnes oma teed, võid endale vaid õnnetuse kaela tõmmata! (Õpetussõnad 1:8.)

”Ma ei saa oma vanematega läbi!”

Kas ka sinu olukord on selline? Kui ongi, pole see mingi põhjus kohvrite pakkimiseks. Noorena vajad sa ikka veel oma vanemaid ja tõenäoliselt saad sa ka järgnevatel aastatel kasu nende taibust ja elutarkusest (Õpetussõnad 23:22). Kas peaksid nad välja lülitama oma elust vaid seepärast, et sul on nendega läbisaamise osas mõningaid raskusi?

Noor sakslane Karsten, kes lahkus kodunt, et hakata täisajaliseks jumalateenijaks, ütleb nõnda: ”Ära mitte kunagi lahku kodunt vaid seepärast, et sa ei saa vanematega läbi. Kui sa ei saa nendega läbi, kuidas sa siis üldse teistega läbi võid saada? Ärakolimine ei lahenda sinu probleemi. Vastupidi, see näitab vaid, et sa pole piisavalt küps oma jalgel seisma, ja viib veel suurema võõrdumiseni vanematest.”

Moraal ja motiivid

Samuti kalduvad noored vaatama läbi sõrmede kodunt enneaegse lahkumisega seotud moraalsetele ohtudele. Luuka 15:11—32 räägib Jeesus noorest mehest, kes tahtis olla sõltumatu ja asus omapäi elama. Kuna teda enam ei ümbritsenud vanemate hea mõju, hakkas ta ’elama kõlvatut elu’ ja langes sugulisse ebamoraalsusse. Peagi oli ta raha ära raisanud. Tööd oli koguni nii raske saada, et ta hakkas tegema tööd, mida juudid jälestasid — karjatama sigu. See niinimetatud kadunud ehk pillaja poeg tuli siiski mõistusele. Ta neelas alla oma uhkuse, läks koju tagasi ja palus isalt andestust.

Kuigi selle mõistujutu eesmärgiks oli rõhutada Jumala armulikkust, on selles ka järgmine praktiline iva: kui lahkud kodunt ebatarkadel motiividel, võid kannatada nii moraalset kui ka vaimset kahju! On kurb tõdeda, et mõnedele kristlikele noortele, kes on võtnud omaks sõltumatu eluhoiaku, on osaks saanud vaimne häving. Mõned ei ole saanud majanduslikult hakkama ning on soovist vähendada kulusid asunud elama koos noortega, kelle eluviisid on vastuolus Piibli põhimõtetega (1. Korintlastele 15:33, UT).

Saksa noormees Horst meenutab üht omavanust noormeest, kes oli lahkunud kodunt: ”Kuigi ta polnud abielus, läks ta elama oma sõbratari juurde. Nad korraldasid pidusid, kus voolas ohtralt vägijooki, ja tihti jõi ta end purju. Kui ta oleks veel kodus elanud, poleks ta vanemad midagi sellist lubanud.” Horst ütles lõpuks: ”On tõsi, et kui lahkutakse kodunt, saadakse rohkem vabadust. Kuid olgem lõpuni ausad, kas mitte ei kasutata seda tihtipeale kui võimalust teha midagi väära?”

Niisiis, kui sa ihkad saada rohkem vabadust, küsi endalt: miks ma õieti soovin suuremat vabadust? Kas sellepärast, et hankida materiaalset vara või et mul oleks vaba voli teha seda, mida vanemad keelaksid, kui ma kodus elaksin? Meenuta, mida ütleb Piibli kirjakoht Jeremija 17:9: ”Süda on kavalam kõigist ja ravimatu — kes seda mõistab?”

Kuidas ma võin täiskasvanuks saada, kui ma kodunt ei lahku?

Raamatus ”Adolescence” tõdetakse: ”Vanemate juurest äraminek iseenesest ei taga veel edukat üleminekut [täiskasvanuks]. Ka ei takista kodus elamine täiskasvanuks saamist.” Täiskasvanuks saamine tähendab tegelikult enamat kui oma raha, töökohta ja korterit. Elamise kunst seisneb eeskätt selles, et raskustele julgelt vastu astutakse. Täiesti tulutu on põgeneda olukorra eest, mis pole meile meelt mööda. ”Hea on mehele, kui ta kannab iket oma nooruses!” öeldakse Nutulauludes 3:27.

Vanematega võib olla näiteks raske läbi saada või on nad ehk väga ranged. Praegu 47-aastase Maci isa pani ta pärast kooli tööd tegema. Suvevaheajal, kui teised noored mängisid, pidi Mac töötama. ”Arvasin, et ta on maailma õelaim inimene, sest ta ei lase meil mängida ja lõbutseda,” ütleb Mac. ”Mõtlesin tihti: ”Kui ma vaid pääseksin siit ja leiaksin endale omaette elamise!”” Praegu aga vaatab Mac asja hoopis teise pilguga. ”See, mida isa minu heaks tegi, oli midagi korvamatut. Ta õpetas mind hoolega tööd tegema ja raskustes vastu pidama. Hiljem on mu ette kerkinud kaugelt tõsisemaid probleeme, kuid ma tean, et võin neile pea püsti vastu astuda.”

Laiskademaa

Kodus elamine iseenesest ei taga veel seda, et saavutatakse küpsus. Üks noor ütleb: ”Kodus vanemate juures elades olin otsekui laiskademaal. Nad tegid kõik mu eest ära.” Täiskasvanuks saamise hulka kuulub ka see, et õpitakse kõike ise tegema. Prügi välja viia või pesu pesta pole teadagi nii meeldiv kui lemmikplaate kuulata. Kuid mis saab sinust, kui sa mitte kunagi ei õpi sedalaadi asju tegema? Sinust võib saada abitu, täielikult vanematest või teistest inimestest sõltuv täiskasvanu.

Kas sina (noormees või neiu) valmistud tulevaseks iseseisvumiseks, õppides valmistama toitu, koristama, triikima või majapidamisesemeid ja autot remontima?

Majanduslik sõltumatus

Heaolumaade noored suhtuvad tihtilugu rahasse nii, et kergelt ta tuleb ja veel kergemalt läheb. Kui nad käivad osaajatööl, kipuvad nad alailma kulutama raha stereoseadmete ja moodsate riiete peale. Ent milline karm tõelisus küll selliseid noori tabab, kui nad lähevad kodunt ära omaette elama! Varem mainitud Horst räägib: ”[Elades oma käe peal,] oli kuu lõpuks nii rahakott kui söögikapp tühi.”

Miks sa ei võiks õppida rahaga ümber käima, kui elad veel kodus? Vanematel on ju aastate kogemus selles vallas ja nad võivad sul aidata vältida paljusid lõkse. Raamatus ”Pulling Up Roots” soovitatakse esitada neile näiteks selliseid küsimusi: ”Palju raha läheb meil iga kuu elektri, kütte, vee, telefoni peale? Milliseid makse meil tuleb maksta? Palju raha läheb üüri peale?” Võib olla üsna jahmatav teada saada, et töölkäivatel noortel on tihti rohkem taskuraha kui nende vanematel! Niisiis, kui sul on töökoht, paku ka omalt poolt sobivat summat kodu ülalpidamiseks.

Õpi, enne kui lähed

Sul tõepoolest ei tarvitse täiskasvanuks saamise nimel kodunt lahkuda. Kuid kodus elades tuleb sul tublit tööd teha, et arendada endas head otsustusvõimet ja arukust. Õpi ka teistega läbi saama. Näita, et suudad taluda kriitikat, ebaõnnestumisi või pettumusi. Arenda ’lahkust, heatahtlikkust, tasadust, kasinust’ (Galaatlastele 5:22, 23). Sellised omadused on kindel märk, et oled küps kristlik mees või naine.

Varem või hiljem võivad asjaolud, nagu abiellumine, viia sind kodunt vanemate tiiva alt ära. Kuid miks enne seda lahkumisega kiirustada? Räägi sellest vanematega. Nad võivad ehk meeleldi soovida, et sa jääksid, eriti kui ka sina teed tubli panuse perekonna heaoluks. Nende abiga võid sa edasi kasvada, õppida ja küpsemaks saada just siin, omas kodus.

Küsimusi aruteluks

◻ Miks ihkavad paljud noored kodunt lahkuda?

◻ Miks pole enamik noori selliseks sammuks valmis?

◻ Milliseid ohte kaasneb enneaegse kodunt lahkumisega?

◻ Milliseid raskusi põgenikud kohtavad?

◻ Kuidas on sul võimalik saavutada küpsus kodus edasi olles?

[Väljavõte lk 57]

”Ära mitte kunagi lahku kodunt vaid seepärast, et sa ei saa vanematega läbi, .. kuidas sa siis üldse teistega läbi võid saada?”

[Kast lk 60, 61]

Kas kodunt põgenemine on lahendus?

Igal aastal põgeneb kodunt üle miljoni teismelise. Mõnesid sunnib põgenema talumatu olukord — näiteks füüsiline või seksuaalne vägivald. Kuid sagedamini annavad tõuke põgenemiseks riiud vanematega selliste asjade pärast nagu kojutulekuaeg, koolihinded, kodutööd ja sõpradevalik.

Võib-olla on vanemate seisukohad ja mõtteviis lihtsalt teistsugused kui sinul. Ent kas sa oled mõelnud tõsiasjale, et vanemad on kohustatud Jumala ees kasvatama sind ”Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”? (Efeslastele 6:4, UM). Sellepärast võivad nad nõuda, et sa käiksid koos nendega usulistel koosolekutel ja muudel üritustel, või ka piirata sinu läbikäimist teiste noortega (1. Korintlastele 15:33, UT). Kas annab see põhjust mässata ja põgeneda? Sinulgi on Jumala ees kohustus: ”Austa oma isa ja ema!” (Efeslastele 6:1—3).

Kodunt põgenemine, muide, ei lahenda midagi. ”Põgenemisega vaid põhjustad endale täiendavaid raskusi,” hoiatab Amy, kes põgenes kodunt 14-aastasena. Margaret O. Hyde ütleb oma raamatus ”My Friend Wants to Run Away”: ”Tegelikult saavad vaid üksikud jooksikud tööd ja suudavad omal käel ära elada. Kuid enamikul neist elu muutub hullemaks kui enne kodunt lahkumist.” Ajakiri ” ’Teen” märgib: ”Tänavalt teismelised vabadust ei leia. Selle asemel leiavad nad teisigi endasarnaseid koduntkaranuid ja hooletussejäetuid, kes elavad mahajäetud hoonetes, kus nad ei leia mingit kaitset vägistajate või röövlite eest. Ka kohtavad nad hulgaliselt inimesi, kes noori ära kasutades ajavad oma räpast äri, kusjuures teismelistest ärakaranud on kerge saak.”

Kodunt põgenenud Amyle ”pakkus oma sõprust” üks 22-aastane meesisik, kes lasi tal ülalpidamise eest tasuda sellega, et ta ”oli seksuaalsuhetes tema ja ta üheksa sõbraga”. Lisaks Amy ”purjutas ja kasutas ohtralt uimasteid”. Üks teine tüdruk, Sandi, langes teda kasvatanud vanaisa seksuaalse vägivalla ohvriks ning ta põgenes kodunt. Temast sai prostituut, kes elas tänaval ja magas pargipingil või kus iganes sai. Need on tüüpilised näited paljudest jooksikutest.

Enamikul põgenenuist puuduvad vajalikud ametioskused. Samuti pole neil tavaliselt ühtki töölevärbamisel nõutavat dokumenti, ka mitte alalist aadressi. ”Olen pidanud varastama ja kerjama, põhiliselt varastama, sest ega keegi seal sulle midagi niisama pakkuma tule,” ütleb Luis. Umbes 60 protsenti jooksikutest on tütarlapsed, kellest paljud elatavad ennast prostitutsioonist. Alatihti liigub bussijaamades pornograafiatootjaid, uimastikaupmehi ja sutenööre, kes otsivad jooksikuid, et neid ära kasutada. Nad võivad pakkuda hirmunud noortele öömaja ja toitu. Nad võivad isegi anda neile seda, mis neil kodus puudus — tunde, et neid armastatakse.

Ent omal ajal nõuavad sellised ”heategijad” tasu. Ja see võib tähendada töötamist nende heaks prostituudina, andumist seksuaalsetele perverssustele või poseerimist pornograafiliste piltide jaoks. Seepärast pole ime, et paljud jooksikud lõpetavad tõsiste vigastuste või koguni surmaga!

Seetõttu on tähtis teha tõsiseid pingutusi — ja mitte vaid üks kord —, et rääkida oma vanematega. Räägi neile, mida sa tunned ja mis on lahti. (Vaata 2. ja 3. peatükki.) Kui on tegemist füüsilise või seksuaalse vägivallaga, vajatakse ehk väljastpoolt abi.

Olgu olukord milline tahes, ära põgene kodunt, vaid räägi. Ehkki kodus pole elu ehk kuigi ideaalne, pea meeles, et kui oled jooksus, võib asi veelgi hullemaks minna.

[Pildid lk 59]

Kodus saab õppida praktilisi oskusi, mida läheb vaja omal käel elades