5. peatükk

Kuidas ma saan sellega leppida, et mu isa või ema uuesti abiellub?

”See päev, mil isa abiellus Ritaga, oli halvim mu elus,” meenutas Shane. ”Olin vihane — vihane isa peale, sest ta oli reetnud mu ema, vihane ema peale, sest ta läks juurat õppima ja jättis meid maha, ja vihane nende kahe põngerja, Rita laste peale, kes nüüd meile elama tulid .. Kuid kõige enam olin vihane Rita peale .. Vihkasin teda. Ja kuna ma teadsin, et pole õige vihata, olin ka enda peale vihane.” (Linda Craven, ”Stepfamilies—New Patterns in Harmony”)

ISA või ema uus abielu hävitab lootuse, et sinu vanemad võiksid kunagi jälle koos elada. See võib tekitada sinus ebakindlust, hüljatustunnet ja armukadedust.

Uuesti abiellumine võib teha valu eriti siis, kui see toimub varsti pärast armastatud vanema surma. ”Ema surm tegi mu väga kibestunuks,” möönis 16-aastane Missy. ”Mõtlesin, et isa mõrsja tahab võtta ära ema koha, ja seepärast olin ta vastu väga kiuslik.” Lojaalsusest oma lihase vanema vastu võid tunda isegi süüd, kui hakkad armastama võõrasisa või -ema.

Seepärast ei ole ime, et paljud noored väljendavad oma valulikke tundeid hävituslikult. Mõned plaanitsevad koguni isa või ema uue abielu purustamist. Pea siiski meeles, et su lihane vanem koos abikaasaga on andnud tõotuse Jumala ees. ”Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene [ka mitte laps] ärgu lahutagu!” (Matteuse 19:6). Ja kuigi sul õnnestuks rikkuda nende liit, ei ühenda see sinu tegelikke vanemaid.

 Pole ka sugugi mõistlik olla pidevas riius võõrasisa või -emaga. Õpetussõnad 11:29 hoiatab: ”See, kes põhjustab raskusi perekonnas, pärib vaid tuule”, teiste sõnadega, ta ei jõua kuhugi (New International Version). 15-aastase Gerri vaen põhjustas lõpuks ägeda kokkupõrke võõrasemaga. Tagajärg? Võõrasema nõudis, et Gerri isa valiks kas tema või tütre. Gerri läks lõpuks tagasi oma ema juurde, kes oli samuti uuesti abiellunud.

Armastus aitab hakkama saada

Kuidas sa võid edukalt hakkama saada, kui su isa või ema uuesti abielluvad? Osutades seda põhimõtetel rajanevat armastust, mida kirjeldatakse 1. Korintlastele 13:4—8:

Armastus ”ei otsi omakasu”. See tähendab siis, et ei ’otsitaks oma kasu, vaid teise kasu’ (1. Korintlastele 10:24). Kas peaksid sa siis olema nördinud, kui su isa või ema on jõudnud järeldusele, et ta vajab jälle kooselu abikaasaga?

”Armastus ei ole armukade” (UM). Tihtipeale ei taha noored oma lihaliku vanema armastust mitte kellegagi  jagada. Kuid sul ei tarvitse karta, et sinu vanem lakkab sind armastamast, sest armastus võib avarduda. (Võrdle 2. Korintlastele 6:11—13.) Sinu lihalik vanem võib laiendada oma armastust uuele abikaasale, ilma et tema kiindumus sinu vastu kaoks! Kas sina avad oma südame võõrasisale või -emale? See ei tähenda mingil juhul truudusetust eemalviibivale vanemale.

Armastus ”ei käitu sündsusetult” (UM). Vastassugupoolde kuuluvate uute vendade või õdede kooselu võib tekitada moraalseid pingeid. Teatavasti tuleb igas neljandas uusperes ette lubamatuid seksuaalsuhteid.

Davidi ema uus abielu tõi koju neli murdeealist kasuõde. David räägib: ”Oli vajadus püstitada vaimne tõke seksuaaltunnetele.” Sinulgi tuleb hoolega vältida sobimatut familiaarsust ning jälgida, et su riietus ja käitumine poleks seksuaalselt väljakutsuv (Koloslastele 3:5).

Armastus ”sallib kõik .. Ta annab meile jõudu kõike taluda” (Charles B. Williamsi tõlge). Mõnikord paistab, et miski ei leevenda valulisi tundeid. Marla meenutas: ”Mulle tundus, et minu jaoks ei ole kodus kohta. Ütlesin emale koguni, et parem, kui ma polekski sündinud.” Marla tõstis mässu ja isegi põgenes kodunt. Ent nüüd lausub ta: ”Taluvus on parim asi.” Kui sinagi samamoodi olukorda talud, siis aja jooksul taanduvad kibedus, segadus ja valu, mida sa esialgu tunned.

”Sina ei ole mu päris ema/isa!”

Uue vanema distsipliinile allumine ei ole kerge, ja kui siis võõrasisa või -ema palub midagi teha, võib olla kiusatus torgata: ”Sina ei ole minu päris ema/isa!” Ent meenuta 1. Korintlastele 14:20 toodud põhimõtet: ”Mõtteviisi poolest saage täisealiseks.”

Üks tee näitamaks, et oled ’saanud mõtteviisi poolest täisealiseks’, on tunnistada uue vanema õigust sind  distsiplineerida. Tema on sinu lihase vanema kohustes ja väärib sinult lugupidamist (Õpetussõnade 1:8; Efeslastele 6:1—4). Piibli aegadel hoolitses Estri eest pärast tolle vanemate surma kasuisa ehk ”kasvataja”. Kuigi Mordokai ei olnud Estri lihane isa, tegi Ester veel täiskasvanunagi nõnda, nagu Mordokai ”teda oli käskinud” (Ester 2:7, 15, 17, 20, Suur Piibel). Selles, et võõrasisa või -ema sind distsiplineerib, väljendub tavaliselt tema armastus ja ka hoolitsus sinu eest (Õpetussõnad 13:24).

Kindlasti on rahulolematuseks ka õigustatud põhjusi. Näita siis, et oled ”täisealine”, järgides Koloslastele 3:13 üleskutset: ’Sallige üksteist ja andke andeks üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale.’

Õpi jagama, õpi järele andma

Kui 15-aastane Jamie elas emaga kahekesi, oli tal oma tuba ja ta kandis kalleid rõivaid. Kui ema uuesti abiellus ja Jamie sattus ühte perekonda kolme teise lapsega, olukord muutus. ”Nüüd pole mul enam isegi oma tuba,” kaebas ta. ”Ma pean kõike jagama.”

Sinagi pead ehk loobuma oma vanima või ainukese lapse seisusest. Kui oled poiss, oled võib-olla mõnda aega majas peremees olnud, nüüd aga on sinu võõrasisa sellel kohal. Või kui oled tütarlaps, olite võib-olla emaga otsekui õed, isegi ehk magasite samas toas, kuid nüüd on võõrasisa su sealt välja tõrjunud.

”Teie mõistlikkus saagu teatavaks kõigile inimestele,” soovitab Piibel (Filiplastele 4:5, UM). Siin kasutatud algupärane sõna tähendab ”paindlikkust” ning iseloomustab inimest, kes ei nõua järjekindlalt kõiki  oma seaduslikke õigusi. Niisiis, püüa olla paindlik ja järeleandlik. Saa uuest olukorrast parimat kasu ja ära hoia minevikust kinni (Koguja 7:10). Jaga meeleldi oma asju ja eesõigusi kasuvendade ja -õdedega, selle asemel et kohelda neid nagu võõraid (1. Timoteosele 6:18). Mida kiiremini hakkate üksteist kohtlema päris õdede ja vendadena, seda kiiremini saate üksteisele lähedaseks. Ja ära kanna vimma maja uue peremehe vastu. Rõõmusta, et ta aitab nüüd kanda majapidamise eest hoolitsemise koormat.

Kui sind ei kohelda võrdselt teistega

Üks tütarlaps möönis, et tema võõrasisa osutab küll armastust, ent lisas siis: ”Kuid siiski on üks erinevus. Ta ootab meilt rohkem, karistab meid rohkem ja näitab meie vastu üles vähem mõistmist .. kui samaealiste enda laste vastu. Seda on meil valus taluda.”

Sul tuleb mõista, et võõrasisal või -emal ei ole abikaasa laste vastu tavaliselt samu tundeid kui oma laste vastu. See ei tulene mitte niivõrd veresidemetest oma lapsega, vaid ühistest elukogemustest. Lõppude lõpuks võib ka päris isa või ema armastada ühte oma lastest rohkem kui teist (1. Moosese 37:3). Võrdväärse ja õiglase kohtlemise vahel on siiski selge vahe. Iga inimene on omaette isiksus talle ainuomaste vajadustega. Niisiis, selle asemel et liigselt muretseda, kas sind koheldakse  võrdsena, püüa selgusele jõuda, kas võõrasisa või -ema püüab sinu vajadusi rahuldada. Kui sa leiad, et nii see pole, on sul põhjust rääkida sellest kasuvanemaga.

Ka su kasuvennad või -õed võivad saada riiuallikaks. Ära kunagi unusta, et neilgi võib uue perekonnaga kohanemine raske olla. Võib-olla peavad ka nemad sind oma perekonda sissetungijaks. Ürita siis olla nii kena, kui suudad. Kui nad vaatavad su peale viltu, püüa ’võita kuri ära heaga’ (Roomlastele 12:21). Pole muide sugugi erandlik, et ka lihaste vendade-õdede vahel vahetevahel kokkupõrkeid on. (Vaata 6. peatükki.)

Kannatlikkus tasub end ära!

”Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus!” (Koguja 7:8). Üldiselt kulub aastaid, enne kui uue perekonna liikmed õpivad üksteist nii palju usaldama, et nad võivad koos olles endid täiesti vabalt tunda. Alles siis sulavad erinevad harjumused ja väärtushinnangud normaalsesse igapäevaellu. Seepärast ole kannatlik! Ära oota, et armastus ja perekonnaühtsus tekiksid ”esimesest silmapilgust”.

Kui Thomase ema uuesti abiellus, ei tundnud poiss ennast kaugeltki hästi. Tema emal oli neli ja mehel, kellega ema abiellus, kolm last. ”Meil oli kaklusi, tülisid, lahkmeelt, kohutavaid emotsionaalseid pingeid,” kirjutas Thomas. Mis tõi lõpuks lahenduse? ”Asjad hakkasid paranema, kui rakendasime Piibli põhimõtteid; see ei toimunud kaugeltki silmapilkselt, kuid aja möödudes ja Jumala vaimu vilju ilmutades taandusid ebameeldivad olukorrad vähehaaval.” (Galaatlastele 5:22, 23.)

Piibli põhimõtete järgimine annab uusperes tõesti häid tulemusi. Järgnevalt tõestavad seda küsitletud noorte kogemused.

 Edukate uusperede noored

Küsitleja: Kuidas sa suutsid leppida sellega, et kasuvanem sind distsiplineerib?

Lynch: Distsipliini suhtes olid ema ja kasuisa alati ühel meelel. Kui midagi oli juhtunud, jõudsid nad ühisele otsusele, nii et kui ma ka keretäie sain, teadsin, et see on mõlema käest.

Linda: Algul oli see päris raske, sest ütlesin tavaliselt: ”Mis õigus on sul mulle niimoodi öelda?” Kuid siis mõtlesin, et Piibel käsib ’austada oma isa ja ema’. Kuigi kasuisa polnud mu lihane isa, oli ta Jumala silmis siiski mu isa.

Robin: Teadsin, et ema oleks sügavalt solvunud, kui ma seisaksin vastu inimesele, keda ta armastab.

Küsitleja: Mis aitas kaasa heale suhtlemisele?

Lynch: Peab tundma huvi selle vastu, mida kasuvanem teeb. Aitasin kasuisa töö juures. Sel ajal saime palju rääkida. See aitas mul mõista tema mõtteviisi. Mõnikord me vaid istusime ja rääkisime tühjast-tähjast.

Valerie: Veetsime palju aega koos kasuemaga ja ma õppisin teda hästi tundma. Meist said väga lähedased sõbrad.

Robin: Ema abiellus uuesti juba aasta pärast isa surma. Ma ei tahtnud kasuisaga lähedaseks saada, sest ma ei soovinud teda oma isa asemele. Palusin Jumalalt abi, et toibuda isa surmast ja saada kasuisaga lähedasemaks. Palvetasin pidevalt, ja Jehoova tõepoolest vastas mu palvetele.

Küsitleja: Mis aitas teil lähedasemaks saada?

Valerie: Kutsusin kasuema aeg-ajalt endaga kaasa mõnd etendust vaatama — niisiis läksime välja vaid kahekesi. Või siis ostsin talle linnas olles lilli või vaasi või  midagi muud, näitamaks, et ma tema peale olen mõelnud. Ta hindas seda tõesti.

Eric: Peab leidma midagi sellist, mis meeldib mõlemale. Mul ei olnud kasuisaga muud ühist kui see, et ta oli abielus minu emaga ja et me elasime ühes majas. Parimaks abiks osutus asjaolu, et hakkasin tundma huvi Piibli vastu samuti kui tema. Kui sain lähedasemaks Jehoova Jumalaga, lähendas see mind väga palju ka kasuisale. Nüüd meil on tõesti midagi ühist!

Küsitleja: Millist isiklikku kasu oled sellest kõigest saanud?

Robin: Kui elasin üksi koos emaga, olin mässumeelne ja hellitatud. Tahtsin alati oma tahtmist läbi suruda. Nüüd olen õppinud teisigi tähele panema ja vähem isekas olema.

Lynch: Kasuisa aitas mul mehe kombel mõtlema hakata. Tema abiga olen omandanud palju oskusi ning ma tean, kuidas oma kätega tööd teha. Kui tuli ette raskeid aegu ja ma vajasin kedagi, oli tema kohal. Ta on tõesti parim isa, keda üldse võiks soovida.

Küsimusi aruteluks

◻ Millised tunded valdavad paljusid noori, kui nende vanemad uuesti abielluvad? Miks?

◻ Kuidas aitab kristliku armastuse osutamine noorel hakkama saada?

◻ Kas sul tuleb kuuletuda, kui kasuvanem sind distsiplineerib?

◻ Miks on tähtis õppida järele andma ja jagama?

◻ Kas sa peaksid ootama, et sind koheldaks võrdselt kasuvendade ja -õdedega? Kuidas on lugu siis, kui sind koheldakse sinu arvates ebaõiglaselt?

◻ Mida sa võid ette võtta, et saada kasuvanemaga paremini läbi?

[Väljavõte lk 45]

”Mõtlesin, et isa mõrsja tahab võtta ära ema koha, ja seepärast olin ta vastu väga kiuslik”

[Pilt lk 43]

Isa või ema uus abielu sütitab sageli viha, ebakindluse ja armukadeduse tunded

[Pilt lk 46]

Tihtilugu pannakse pahaks, et kasuvanem distsiplineerib