Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Miks isa ja ema lahku läksid?

Miks isa ja ema lahku läksid?

4. peatükk

Miks isa ja ema lahku läksid?

”Mäletan seda, kui isa meid maha jättis. Me tegelikult ei tajunud, mis on lahti. Ema pidi tööl käima ja meid aina üksi jätma. Mõnikord me vaid istusime akna all ja tundsime hirmu, et temagi võiks meid maha jätta.” (Tütarlaps purunenud perekonnast)

VANEMATE lahkuminek võib tunduda maailmalõpuna, katastroofina, mis põhjustab lõputult muresid. Tihti võib see vallandada mitmesuguseid tundeid: häbi, viha, ärevust, hirmu hüljatud saada, süütunnet, masendust, sügavat kaotuskibedust — isegi kättemaksuiha.

Kui su vanemad on hiljuti lahku läinud, võid sinagi midagi taolist tunda. On ju meie Looja määranud, et sind kasvataksid nii isa kui ema (Efeslastele 6:1—3). Nüüd aga on sinult võetud võimalus olla iga päev koos teisega oma armastatud vanematest. ”Pidasin oma isast väga lugu ja tahtsin olla koos temaga,” kurdab Paul, kelle vanemate teed läksid lahku siis, kui ta oli seitsmeaastane. ”Ent hooldusõiguse sai ema.”

Miks vanemad lahku lähevad

Tihti on vanematel õnnestunud oma probleeme hoolega varjata. ”Ei mäleta, et mu vanemad oleksid riielnud,” ütleb Lynn, kelle vanemad läksid lahku, kui ta oli laps. ”Minu arvates said nad omavahel hästi läbi.” Ja kui vanemad tülitsevadki, võib nende lahutus ikkagi mõjuda täieliku šokina.

Paljudel juhtudel on lahkumineku põhjuseks ühe vanema abielurikkumine. Jumal lubab süütul poolel taotleda lahutust (Matteuse 19:9). Teistel juhtudel on ”viha ja kisa ja pilge” kasvanud üle vägivallaks ning tekitanud ühes lapsevanemas hirmu enda ja laste julgeoleku pärast (Efeslastele 4:31).

Tuleb möönda, et mõnikord pole lahutuseks piisavalt põhjust. Selle asemel et oma probleemid lahendada, hangivad mõned isekalt lahutuse, väites end olevat ”õnnetu” või ”armastuse minetanud”. Selline käitumine ei meeldi Jumalale, kes ’vihkab lahutust’ (Malakia 2:16). Jeesus näitas, et mõned lahkuvad oma abikaasast sellepärast, et tollest on saanud kristlane (Matteuse 10:34—36).

Seisnegu asi milles tahes, ei tähenda vanemate vaikimine või ebamäärased vastused sinu küsimustele lahutuse kohta veel seda, et nad sind ei armasta. * Sinu vanematel, kes on täiesti uppunud oma muredesse, võib olla raske lahutusest kõnelda (Õpetussõnad 24:10). Ka võib neil olla piinlik või häbi tunnistada oma ebaõnnestumisi.

Mida sina võid teha

Püüa leida sobiv aeg, et oma muredest rahulikult vanematega rääkida (Õpetussõnad 25:11). Räägi neile, millist kurbust ja segadust lahutus sinus on tekitanud. Võib-olla annavad nad sulle rahuldava selgituse. Kui nad seda ka ei tee, ära kaota lootust. Kas Jeesuski ei hoidnud endale teadmisi, mida jüngrid tema meelest polnud valmis vastu võtma? (Johannese 16:12.) Ja kas vanematel pole õigust privaatsusele?

Mõista ka seda, et olgu lahutuse põhjus milline tahes, on nad lahkmeelsed omavahel — aga mitte sinuga! Uurinud 60 lahkuläinud perekonda, said Wallerstein ja Kelly teada, et abielupaarid süüdistavad oma lahutuses üksteist, tööandjat, omakseid ja sõpru. Ent uurijad ütlevad järgmist: ”Huvitav küll, aga mitte keegi pole süüdistanud lapsi.” Vanemate tunded sinu vastu ei ole muutunud.

Aeg parandab haavad

’On aeg terveks teha’ (Koguja 3:3). Samuti kui sõnasõnalise vigastuse, näiteks luumurru täielik paranemine võib võtta nädalaid või koguni kuid, läheb ka hingehaavade paranemiseks tarvis aega.

Lahutuse uurijad Wallerstein ja Kelly jõudsid järeldusele, et ”sügavad muretunded, kurbus, vapustusega seotud uskumatus .. nõrgenevad või kaovad hoopis” juba mõne aasta jooksul pärast lahutust. Mõnede asjatundjate arvates on kolme aastaga halvim möödas. See võib tunduda pika ajana, kuid enne kui elu jõuab taas normaalsetesse rööbastesse, peab veel palju asju toimuma.

Kõigepealt tuleb jälle korda seada normaalne igapäevaelu, mille lahutus segamini on löönud. Ka vanemate hingeelu tasakaalustumine võtab oma aja. Alles siis ehk suudavad nad sulle vajalikku tuge pakkuda. Kui elu läheb tasapisi tagasi tavalistesse rööbastesse, hakkad end taas normaalselt tundma.

Ent Saalomon hoiatas: ”Ära ütle: ”Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?” Sest seda sa ei küsi targasti” (Koguja 7:11). Pidev minevikus viibimine võib tumestada sinu praegust elu. Milline oli olukord perekonnas enne lahutust? ”Kodus riieldi pidevalt — karjuti ja sõimati,” möönab Annette. Kas ehk pole nõnda, et nüüd võid sa nautida kodurahu?

”Ma saan nad taas kokku viia”

Mõned noored hellitavad lootust oma vanemad taas kokku viia ega jäta sääraseid unelmaid isegi siis, kui nende vanemad uue abikaasa leidnud on!

Ent see, et sa lahutust tunnistada ei taha, ei muuda midagi. Ja kui palju sa ka pisaraid ei valaks, anuks või plaane ei peaks, ei too see tõenäoliselt su vanemaid taas kokku. Miks siis end piinata, lootes võimatut? (Õpetussõnad 13:12.) Saalomon ütles, et on ”aeg kaotada” (Koguja 3:6). Niisiis tuleb sul leppida sellega, et lahutus on tegelik ja lõplik. Nõnda saad astuda pika sammu sellest ülesaamise suunas.

Püüa oma vanematest aru saada

Sul on ehk tõesti põhjust olla vanemate peale vihane, et nad su elu segi on löönud. Üks noormees tõdes kibestunult: ”Minu vanemad olid isekad. Nad ei mõelnud üldse meie peale ega selle peale, kuidas nende teguviis meile mõjub. Nad muudkui aga jätkasid samas vaimus ja tegid oma plaane.” Võib-olla on see tõesti nii. Aga kas sa suudad kanda kogu elu viha ja kibeduse koormat, ilma et see sind ennast kahjustaks?

Piibel annab nõu: ”Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha .. jäägu teist kaugele ära .. Aga olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele” (Efeslastele 4:31, 32). Kuidas sa võid andestada kellelegi, kes on sind nii sügavalt haavanud? Püüa suhtuda vanematesse objektiivselt — nagu ekslikesse, ebatäiuslikesse inimestesse. Ka lapsevanemad ”on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Seda mõistes võib sul olla kergem oma vanematest aru saada.

Räägi oma tunnetest

”Ma pole tegelikult mitte kunagi rääkinud sellest, kuidas vanemate lahkuminek mulle mõjus,” lausus üks noormees, kui me teda küsitlesime. Kuigi see nooruk oli oma vanemate lahutusest rääkides algul tuimalt ükskõikne, muutus ta järjest tundelisemaks — koguni pisarad valgusid tal silma. Esile tulid kaua peidus olnud emotsioonid. Sellest üllatatuna möönis ta: ”Rääkimine aitas mind tõepoolest.”

Võib-olla leiad sinagi olevat kasuliku endassetõmbumise asemel kellelegi oma mõtteid avaldada. Anna oma vanematele teada, just mida sa tunned, mida kardad ja mille pärast muretsed. (Võrdle Õpetussõnad 23:26.) Küpsed kristlased võivad samuti aidata. Näiteks Keith ei saanud lahutuse tõttu purunenud perelt peaaegu üldse tuge, kuid ta sai seda mujalt. Keith ütleb: ”Minu perekonnaks sai kristlik kogudus.”

Ennekõike võid pöörduda oma taevase Isa poole, kes ’kuuleb palvet’ (Laul 65:3). Noormees Paul meenutab, mis aitas temal vanemate lahkuminekust üle saada: ”Palvetasin pidevalt ja tundsin kogu aeg, et Jehoova on reaalne isik.”

Elu läheb edasi

Võib-olla pole asjaolud pärast lahutust enam kunagi endised. Ent see veel ei tähenda, et su elu ei võiks kujuneda viljakaks ja õnnelikuks. Piibel annab nõu: ”Ärge olge viitsimatud hoolsuses” (Roomlastele 12:11). Selle asemel et laseksid murel, solvumisel või vihal ennast muserdada, mine elus edasi! Süvene õpingutesse. Harrasta midagi. Ole ”innukas Issanda töös” (1. Korintlastele 15:58).

Kõik see nõuab pingutusi, otsustavust ja aega. Ent ühel päeval leiad sa, et kõik su elus ei pöörle enam oma vanemate abielu purunemise ümber.

[Allmärkus]

^ lõik 10 Uurijad Wallerstein ja Kelly jõudsid järeldusele, et ”neljale viiendikule uuritud [lahutatud vanemate] noorematest lastest kas ei antud piisavalt selgitust või siis neile ei kinnitatud, et hoolitsemine nende eest jätkub. Tegelikult märkasid nad ühel hommikul ärgates, et üks vanematest on ära läinud”.

Küsimusi aruteluks

◻ Miks vanemad lahku lähevad?

◻ Miks vanematel võib olla sellest raske rääkida? Mida sa võid teha, kui nad ei taha rääkida?

◻ Miks on mõttetu minevikumälestustes viibida või uneleda vanemate taas kokkuviimisest?

◻ Mida kasulikku võid sa teha, et saada üle vanemate lahutusest?

◻ Kuidas sa võid üle saada vihast, mida sa ehk oma vanemate vastu tunned?

[Kast lk 36, 37]

”Kas nende lahkuminek rikub mu elu?”

Vanemate lahkumineku järel võivad mõned noored tõepoolest oma elu ära rikkuda. Ühed teevad ülepeakaela otsuseid, näiteks jätavad kooliskäimise sinnapaika. Teised väljendavad oma pettumust ja viha halva käitumisega — nad justkui karistavad oma vanemaid abielulahutuse eest. Denny meenutab: ”Vanemate lahkumineku järel olin õnnetu ja masendunud. Mul tekkis koolis raskusi ja ma jäin korra istuma. Seejärel .. sai minust klassi tola ning ma sattusin tihti kaklustesse.”

Noor võib oma äärmusliku käitumisega tõepoolest endale vanemate tähelepanu tõmmata. Kuid kas ta tegelikult saavutab midagi peale pinge suurendamise juba niigi raskes olukorras? Üleastumisega karistab üleastuja tegelikult vaid iseennast (Galaatlastele 6:7). Püüa mõista, et ka vanemad kannatavad ja et nende näiline ükskõiksus sinu vastu pole kuritahtlik. Denny ema tunnistas: ”Jätsin tõepoolest oma lapsed hooletusse. Lahutuse järel olin niisuguses segaduses, et ma lihtsalt ei suutnud neile toeks olla.”

Piibel annab nõu Heebrealastele 12:13: ”Õgvendage teerajad oma jalgadele, et see, mis lonkav, ei nikastuks, vaid ennemini saaks terveks.” Ka see, kui vanemad sind ei distsiplineeri, ei vabanda väärkäitumist (Jakoobuse 4:17). Vastuta oma tegude eest ja arenda enesedistsipliini (1. Korintlastele 9:27).

Samuti ära tee ülepeakaela otsuseid, näiteks otsust kodunt ära minna. ”Taipaja paneb tähele oma samme!” (Õpetussõnad 14:15). Kui vanemate mõtted paistavad momendil olevat liiga hajevil, et sind selles suhtes ära kuulata, siis miks mitte kõnelda oma otsustest mõne endast vanema sõbraga?

Kuid ikkagi võib tulevik sulle palju muret valmistada. Kuna vanemate abielu on ebaõnnestunud, on mõistetav, et sa oled võib-olla mures oma tulevase abielu õnnestumise pärast. Hea, et abieluõnne puudumist ei pärita oma vanematelt nii nagu tedretähti. Oled ainulaadne isiksus ja see, milliseks su tulevane abielu kujuneb, ei sõltu vanemate ebaõnnestumistest, vaid sellest, mil määral te oma abikaasaga rakendate ellu Jumala Sõna.

Samuti võib juhtuda, et sul tuleb muretseda asjade pärast, mille olemasolu tundus sulle varem enesestmõistetavana, nimelt toidu, riiete, korteri ja raha pärast. Üldiselt püüavad vanemad pärast lahutust oma lapsi siiski mingil kombel toetada, isegi kui emal tuleb tööle minna. Raamat ”Kuidas elada üle lahutust” (”Surviving the Breakup”) hoiatab siiski realistlikult: ”Sellega, millest kord elatus üks perekond, tuleb nüüd elatada kahte perekonda, mis sunnib iga pereliiget elatustaset alandama.”

Seetõttu võib tõesti juhtuda, et sul tuleb õppida ajama läbi asjadeta, millest varem võisid rõõmu tunda, nagu näiteks uued riided. Ent Piibel tuletab meile meelde: ”Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul” (1. Timoteosele 6:7, 8). Võib-olla saad sa isegi aidata perel uut eelarvet koostada. Samuti pea meeles, et Jehoova on ”vaestelaste isa” (Laul 68:6). Võid olla kindel, et ta on sinu vajadustest sügavalt huvitatud.

Jeremija täheldas: ”Hea on mehele, kui ta kannab iket oma nooruses!” (Nutulaulud 3:27). On tõsi, et vanemate lahkumineku nägemises pole kaugeltki midagi ”head”, kuid isegi sellisest negatiivsest kogemusest on võimalik kasu saada.

Uurija Judith Wallerstein tõdes: ”[Lahkuläinud vanemate laste] emotsionaalne ja vaimne kasv, mida perekonnakriis kiirendas, oli muljetavaldav ja vahel ka liigutav. Noored .. arutlesid kainelt vanemate kogemusi ja tegid oma tuleviku jaoks arukaid järeldusi. Nad tahtsid leida teed, kuidas vältida vanemate tehtud vigu.”

Pole kahtlust, et vanemate lahutus jätab su ellu jälje. Ent see, kas see jälg on vaevumärgatav kriim või veritsev haav, sõltub väga palju sinust endast.

[Pilt lk 35]

Näha pealt oma vanemate abielu purunemist on valusamaid kogemusi, mida üldse ette võib kujutada

[Pilt lk 38]

Minevikumälestustes viibides võid vaid masenduda