1. peatükk

Miks ma peaksin ’austama oma isa ja ema’?

”AUSTA oma isa ja ema!” Paljudele noortele tunduvad need sõnad olevat pärit otse pimedast keskajast.

Neiu Veda tõstis oma isa vastu avalikult mässu, kurameerides noormehega, kes kuritarvitas uimasteid ja alkoholi. Olles täis trotsi, käis Veda ka hommikutundideni tantsimas. ”Pidasin isa liialt rangeks,” selgitab Veda. ”Olin 18-aastane ja arvasin, et tean kõike. Minu meelest oli isa lihtsalt väiklane ega soovinud, et ma mõnusalt aega veedaksin, niisiis läksin välja ja tegin, mida ise tahtsin.”

Võiks arvata, et enamik noori ei kiida Veda käitumist heaks. Ent kui nende vanemad käsiksid neil oma tuba koristada, koolitööd teha või kindlal ajal kodus olla, pakataksid paljud meelepahast või mis veel hullem, hakkaksid oma vanematele avalikult vastu! Kuid lõppkokkuvõttes ei ole noore inimese suhtumine oma vanematesse mitte ainult kodurahu või selle puudumise, vaid lausa elu küsimus. Sest on ju Jumal andnud käsu ”Austa oma isa ja ema!” ning toonud ära järgmise ajendi seda käsku täita: ”Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!” (Efeslastele 6:2, 3). Kaalul on vägagi palju. Uurigem siis järele, mida isa ja ema austamine tegelikult tähendab.

Mida nende ’austamine’ tähendab

”Austada” tähendab tunnustada õiguspärast autoriteeti. Näiteks kästakse kristlastel ’austada kuningat’ (1. Peetruse 2:17). Kuigi sa võib-olla alati pole sama  meelt oma maa valitsejaga, tuleb tema positsioonist või ametist siiski lugu pidada. Samuti vanematele on Jumal andnud teatud võimu perekonnas. See tähendab seda, et sul tuleb tunnustada Jumala poolt neile antud õigust kehtestada sulle reegleid. Tõsi küll, teised lapsevanemad võivad olla leebemad kui sinu omad. Ent see, mis on sulle parim, on antud sinu vanemate otsustada — ja eri peredel võivad olla erinevad mõõdupuud.

Tõsi on ka see, et parimadki vanemad võivad teinekord toimida meelevaldselt, koguni ebaõiglaselt. Ent üks tark isa kirjutas Õpetussõnades 7:1, 2: ”Mu poeg [või tütar], .. pea mu käske, et sa jääksid elama.” Nii loodavad tavaliselt ka sinu vanemad, et nende reeglid ehk ”käsud” tulevad sulle kasuks ning väljendavad nende siirast armastust ja hoolitsust.

Näiteks oli Johni ema pojale korduvalt rääkinud, et tollel tuleks nende kodu lähedal asuvat kuuerealist sõiduteed  ületades alati kasutada ülekäigusilda. Ühel päeval kutsusid kaks sama kooli tüdrukut Johni minema otse üle sõidutee. John ei teinud sellest välja, et nad teda pilkavalt jänespüksiks hüüdsid ja läks ülekäigusillale. Sillal olles kuulis ta autokummide läbilõikavat vilinat. Alla vaadates nägi ta õudusega, kuidas auto tormas nendele kahele tüdrukule otsa ja paiskas nad õhku! Muidugi on vanematele kuuletumise puhul vaid harva küsimus elus või surmas, ent ikkagi tuleb kuulekus sulle üldiselt kasuks.

’Vanemaid austada’ tähendab ka võtta vastu manitsust, olemata seejuures mossis või turtsakas. Vaid meeletu ”laidab oma isa õpetust”, öeldakse Õpetussõnad 15:5.

Lõppude lõpuks tähendab austuse osutamine midagi enamat kui vaid moepärast lugupidamist või vastu tahtmist kuuletumist. Algkeelne kreeka tegusõna, mis Piiblis on tõlgitud sõnaga ’austada’, tähendab põhiliselt kedagi väga hinnaliseks pidada. Niisiis peaksid vanemad olema sulle kallid, väga hinnatud ja armsad. See tähendab, et sinu tunded nende vastu peaksid väljendama südamlikkust ja lugupidamist. Ent mõnede noorte tunded oma vanemate vastu on kõike muud kui südamlikud.

Kas probleemsed vanemad väärivad austust?

Noor inimene nimega Gina kirjutas: ”Isa jõi kohutavalt ning ma ei saanud magada, sest mu vanemad tülitsesid ja räuskasid kõvasti. Tihti vaid lamasin voodis ja nutsin. Ma ei saanud neile öelda, kuidas kõik see mulle mõjub, sest siis oleks ema mind arvatavasti löönud. Piibel käsib ’oma isa austada’, ent mina seda ei suuda.”

Kas tõesti väärivad austust vanemad, kes on kas ägedaloomulised või ebamoraalsed, kes on kas joodikud või kes tülitsevad omavahel? Jah väärivad, sest  Piibel mõistab hukka isa või ema üle ’irvitamise’, olgu nad millised tahes (Õpetussõnad 30:17). Lisaks tuletatakse meile Õpetussõnades 23:22 meelde, et vanemad on meid ”sigitanud”. Juba ainuüksi see annab põhjust neid austada. Gregory, kes varem oli olnud väga lugupidamatu, ütleb praegu: ”Ma tänan Jehoova Jumalat selle eest, et [mu ema] ei teinud aborti või ei visanud mind prügikasti, kui olin veel beebi. Ta oli vallasema ja meid oli kokku kuus. Tean, et tal oli raske.”

Kuigi su vanemad on täiuslikkusest kaugel, on nad siiski palju sinu heaks ohverdanud. ”Ükskord ei olnud meil muud söödavat kui maisikonserv ja natuke kaeratangu,” jätkab Gregory. ”Ema valmistas meile sellest  õhtusöögi, ent ise ta ei söönud. Läksin voodisse, kõht täis, kuid imestasin, miks ema ei söö midagi. Nüüd, kus mul endal on perekond, mõistan, et ta ohverdas end meie heaks.” (Ühe uurimuse järgi läheb lapse kasvatamine 18-aastaseks umbes 66400 dollarit maksma.)

Samuti tuleb sul aru saada, et kuigi isa või ema ei anna just parimat eeskuju, ei tähenda see, et kõik, mis ta sulle ütleb, on väär. Jeesuse päevil olid usujuhid kõlbeliselt rikutud. Sellegipoolest käskis Jeesus inimesi: ”Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke” (Matteuse 23:1—3, 25, 26). Kas ei võiks see põhimõte käia ka mõningate lapsevanemate kohta?

Pahameele võitmine

Ent mida teha siis, kui isa või ema sinu meelest oma autoriteeti tõsiselt kuritarvitab? * Säilita rahu. Mässamine ei lahenda midagi, ka mitte vimmakas, kiusakas käitumine (Koguja 8:3, 4; võrdle Koguja 10:4). Ühele 17-aastasele tütarlapsele valmistas pahameelt see, et ta vanemad olid haaratud omavahelistest sõnelemistest ning paistsid olevat tema suhtes ükskõiksed. Nende vastu tekkinud meelepaha koondus Piibli põhimõtetele, mida vanemad olid püüdnud talle õpetada. Selgest vimmast laskus ta sugulise ebamoraalsuse ja uimastite tarvitamiseni. ”Mulle tundus, et vanemad on selle ära teeninud,” selgitas ta kibestunult. Kuid oma kiusakusega kahjustas ta vaid iseennast.

Piibel hoiatab: ”Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks [nii et hakkad vimma kandma]. [——] Hoidu pöördumast ülekohtu poole” (Iiob 36:18—21). Sul tuleb mõista, et vanemad kannavad oma käitumisega Jehoova ees vastutust ning annavad aru igasuguse tõsiselt ülekohtuse teo kohta (Koloslastele 3:25).

 Õpetussõnades 19:11 öeldakse: ”Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda!” Mõnikord on kõige parem püüda isa või ema solvavad teod andestada ja unustada. Selle asemel et peatuda tema puudustel, koonda tähelepanu ta headele omadustele. Näiteks Dody ema oli hoolimatu ja kasuisa alkohoolik. Pane tähele, kuidas nende puuduste mõistmine eemaldas temast kibeduse. Ta selgitab: ”Võib-olla ei väljendanud ema iial oma armastust meie vastu lihtsalt sellepärast, et kuna teda ennast oli lapsena halvasti koheldud, ei olnud keegi teda seda õpetanud tegema. Kasuisa oli meie tegemistest huvitatud vaid siis, kui ta oli kaine, mida aga eriti tihti ei juhtunud. Ometi oli meil õega alati katus pea kohal ja toit külmkapis.”

Õnneks on taltsutamatud või ükskõiksed vanemad vähemuses. Küllap on vanemad sinust ikkagi huvitatud ja püüavad anda head eeskuju. Sellest hoolimata võid ehk vahetevahel nende vastu pahameelt tunda. Noormees Roger möönab: ”Kui rääkisin emaga vahel mõnest probleemist ja ta mind ei mõistnud, sain vihaseks ja ütlesin talle lausa kiusu pärast midagi solvavat. See oli minult omamoodi kättemaks talle. Kui aga olin ära läinud, tundsin end väga pahasti ja teadsin, et ega temagi end hästi tunne.”

Mõtlematud sõnad võivad ’pista’ ja ’haavata’, ent need ei lahenda sinu probleeme. ”Tarkade keel on terviseks!” (Õpetussõnad 12:18; 15:1). ”Kuigi see oli raske, läksin tagasi ja palusin andeks,” seletab Roger. ”Suutsin seejärel probleemist rahulikumalt rääkida ning me võisime leida lahenduse.”

 ’Isal oli siiski õigus’

On huvitav, et mõned noored kurnavad vanemate juhenditele vastu seistes nii enda kui ka vanemad ära, ent avastavad hiljem, et vanematel oli olnud kõik see aeg õigus. Mõtle näiteks peatüki alguses mainitud Vedale. Ühel päeval läks ta autoga sõitma koos oma noormehega, kes oli tarvitanud marihuaanat ja õlut. Auto kaotas juhitavuse ja sööstis vastu laternaposti sajakilomeetrise tunnikiirusega. Veda jäi ellu, sügav lahtine haav otsaees. Noormees põgenes õnnetuspaigalt ega ilmunud kordagi haiglasse, et Vedat toetada.

Veda tunnistas: ”Kui vanemad tulid haiglasse, rääkisin neile, et isal on olnud kõiges õigus ning et ma oleksin pidanud teda juba ammu kuulda võtma. [— — —] Olin teinud suure vea, mis maksis mulle peaaegu elu.” Pärast seda juhtumit muutis Veda põhjalikult oma suhtumist vanematesse.

Võib-olla oleks ka sinul hea teha oma seisukohtades mõningaid muudatusi. ’Vanemaid austada’ võib tõepoolest tunduda vanamoelisena. Ent lisaks sellele, et seda teha on arukas, on see Jumala silmis õige. Mida aga teha siis, kui sa küll tahad austada oma vanemaid, aga tunned, et sind mõistetakse valesti või siis ehk aheldatakse piirangutega? Vaadelgem, kuidas võiks sellistel juhtudel oma olukorda parandada.

[Allmärkus]

Küsimusi aruteluks

◻ Mida tähendab austada vanemaid?

◻ Miks vanemad kehtestavad nii palju reegleid? Kas neist reeglitest võib sulle kasu olla?

◻ Kas sa pead oma vanemaid austama, kui nende käitumine on laiduväärt? Miks?

◻ Mis on tõhusaks abiks, et võita pahameel, mida sa ehk mõnikord oma vanemate vastu tunned? Milline käitumine oleks rumal?

[Väljavõte lk 16]

”Minu meelest oli isa lihtsalt väiklane ega soovinud, et ma mõnusalt aega veedaksin, niisiis läksin välja ja tegin, mida ise tahtsin.”

[Pilt lk 12]

Kuidas sa peaksid suhtuma vanemate seatud reeglitesse?

[Pilt lk 14]

Kas sa pead austama vanemaid, kelle käitumine on laiduväärt?