6. peatükk

Miks on venna-õega nii raske läbi saada?

VENDADE-ÕDEDE vahelise rivaalitsemisega oli tegemist juba Kaini ja Aabeli päevil. Asi ei pruugi sugugi olla selles, et oma venda või õde vihatakse. Üks noor möönis: ”Sügaval südames ma ehk omamoodi armastangi oma venda, kuigi ma seda momendil ei tunne.”

Miks võib nii sageli aimata vendade-õdede vaheliste suhete taga vaenulikkust? Kirjanik Harriet Webster tsiteerib perearst Claudia Schweitzeri sõnu: ”Igal perekonnal on teatud määral ressursse, nii emotsionaalseid kui ka materiaalseid.” Webster lisab: ”Kui vennad-õed riidlevad, võitlevad nad tavaliselt nende ressursside pärast, mis sisaldavad kõike võimalikku alates vanemate armastusest kuni raha ja riieteni.” Näiteks Camille ja ta viis õde-venda jagavad omavahel kolme magamistuba. ”Mõnikord tahan olla üksi,” ütleb Camille, ”ega taha, et teised mu tuppa tulevad, aga nemad on alati platsis.”

Eesõiguste ja majapidamistööde jagamine võib samuti tekitada kokkupõrkeid. Vanemaid lapsi võib pahandada see, et nendelt oodatakse suurema osa tööde tegemist. Nooremad omakorda ei salli ehk vanemate vendade-õdede poolset käsutamist või muutuvad armukadedaks, kui vanemad vennad-õed saavad ihaldatud eesõigusi. ”Õde käib autokoolis, kuid mind sinna ei lasta,” kaebab teismeeas tütarlaps Inglismaalt. ”Olen täis meelepaha ja seepärast püüan teha ta elu raskeks.”

Mõnikord on vendade-õdede vaheliste erimeelsuste põhjuseks erinevate isiksuste kokkupõrked. 17-aastane Diane ütleb oma vendade-õdede kohta: ”Kui näed  teist inimest iga viimane kui päev nädalast nädalasse .. ja kui näed sama inimest iga päev üht ja sama sind ärritavat asja tegemas, võib sellest ükskord küllalt saada.” Andre lisab: ”Kodus .. on inimene täpselt selline, nagu ta tegelikult on.” ’Olla täpselt selline nagu tegelikult’ tähendab tihtilugu kahjuks seda, et loobutakse viisakusest, tähelepanelikkusest ja taktitundest.

Peale selle on vendade-õdede vaheliste riidude üldlevinud põhjuseks see, et vanemad paistavad ühte enam soosivat kui teist (”Oled ema pailaps!”). Psühholoogiaprofessor Lee Salk nendib: ”Mitte kuidagi ei saa vanem kõiki oma lapsi täpselt ühepalju armastada, sest inimestena on nad erinevad ning kahtlemata kutsuvad nad meis [vanemates] esile erinevaid reaktsioone.” See oli nõnda ka Piibli aegadel. Patriarh Jaakob (Iisrael) ”armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi” (1. Moosese 37:3). Joosepi vennad hakkasid ta vastu teravat armukadedust tundma.

Kustuta tuli

”Puude puudusel kustub tuli.” Nii ütleb Õpetussõnade 26:20. Metsatulekahju hoitakse tihti levimast seeläbi, et raiutakse tuletõkkeribasid, maaribasid, kust kõik puud maha on võetud. Kui tulekahju tekibki, levib see tavaliselt vaid tuletõkkeribani ja siis kustub. Samuti on olemas võimalusi takistada lahkhelide sündimist — või siis vähemalt neid summutada. Seda võib muuhulgas teha ka vesteldes ja kompromisslahendust taotledes, enne kui riid jõuab lahvatada.

 Võib-olla on probleem selles, et puudub üksiolemise võimalus? Kui jah, siis proovige ajal, mil õhkkond pole terav, üheskoos kavandada sobiv ajakava. (”Mina kasutan tuba nendel päevadel/tundidel ja sina nendel.”) Pidage siis sellest kokkuleppest kinni, nii et ’teie kõne oleks: jah, jah, või: ei, ei’ (Matteuse 5:37). Kui ilmneb, et miski nõuab ajakavas muudatusi, siis rääkige asjast üksteisega juba eelnevalt, selle asemel et sunniksid teist muudatusega leppima ette teadmata.

Kas te võitlete omandiõiguste eest? Üks teismeline kaebas: ”Kasuõde kasutab kogu aeg mu asju minult luba küsimata. Kord kasutas ta isegi mu kosmeetikavahendeid ja julges siis veel öelda, et ma polevat ostnud neid õigeid!” Võiksid paluda vanemaid vahekohtunikeks. Ent mis veelgi parem, võtke venna või õega ühel rahulikul momendil istet ja pidage nõu. Selle asemel et väiklaselt oma ”õigustest” kinni hoida, ole valmis ’jagama teistele’ (1. Timoteosele 6:18). Püüdke leida kokkulepe laenamist puudutavate reeglite suhtes, millest üks võiks olla selline, et enne võtmist tuleb alati luba küsida. Leidke vajaduse korral kompromisslahendused. Sel kombel võite lasta ’tulel kustuda’ juba enne, kui see süttida jõuab!

Ent mida teha siis, kui venna või õe isiksus sulle lihtsalt närvidele käib? Ega sa tegelikult teda eriti muuta suuda. Õppige siis ’sallima üksteist armastuses’ (Efeslastele 4:2). Selle asemel et venna või õe vigu ja puudusi suurendada, näita üles kristlikku armastust, mis ”katab pattude hulga” (1. Peetruse 4:8). Selle asemel et olla terav või lahkusetu, jäta maha ”viha, ärritatavus, kurjus, pilkamine” ja sinu ”kõne olgu alati armu sees” (Koloslastele 3:8; 4:6).

 ”See ei ole õiglane!”

”Mu õde saab, mida iganes tahab,” kaebab üks noor. ”Aga mis puutub minusse, siis mina jään kõigest ilma.” Kas ei kuuldu tuttavlikuna? Pane siiski tähele neid kahte äärmuslikku väidet: ”mida iganes” ja ”kõigest ilma”. Kas olukord on tõesti nii hull? Arvatavasti mitte. Ja kui nii olekski, kas on siis realistlik oodata, et kahte erinevat isikut koheldaks absoluutselt ühtemoodi? Muidugi mitte! Küllap püüavad vanemad lihtsalt lähtuda teie individuaalsetest vajadustest ja iseloomudest.

Kuid kas pole ebaõiglane, et vanemad üht last soosivad? Mitte tingimata. Meenuta, kuidas Jaakob soosis oma poega Joosepit. Mis põhjusel? Joosep oli Jaakobi armastatud naise Raaheli poeg, Raahel aga oli surnud. Kas pole ilmselgelt mõistetav, et just see poeg oli Jaakobile eriti lähedane? See, et Jaakob armastas Joosepit, et tähendanud kaugeltki seda, et ta teisi poegi ei armastanud, sest ta oli ju nende heaolu pärast väga mures (1. Moosese 37:13, 14). Nende armukadedus Joosepi vastu oli niisiis põhjendamatu!

Samuti sinu vanemad võivad tunda ühiste  huvide, sarnase isiksuse või muude seikade pärast sinu venna või õega erilist lähedust. See veel ei tähenda, et nad sind ei armastaks. Kui oled nördinud või armukade, tuleb sul mõista, et sinus on võidule pääsenud ebatäiuslik süda. Tee jõupingutusi sellistest tunnetest vabanemiseks. Kui su vajadusi rahuldatakse, siis miks peaksid sa kaotama oma meelerahu vaid seepärast, et sinu vennale või õele paistab justkui osutatavat rohkem tähelepanu?

Vennad ja õed on õnnistus

Mõnikord võib olla seda raske uskuda — eriti siis, kui nad sind tüütavad. Ent Diane tuletab meile meelde: ”On  tore, kui on vendi ja õdesid.” Temal on neid seitse. ”On keegi, kellega võib rääkida ja midagi koos teha.”

Anne Marie ja ta vend Andre lisavad: ”Ehkki ka sõpradega võib paljudes kohtades käia, on vennad ja õed alati kohal. Nad on alati käepärast, kui tahad mängida või sporti teha või parki minna.” Donna teeb teatavaks veel ühe kasuliku seiga: ”On keegi, kellega võib kodutöid jagada.” Teised kirjeldasid venda või õde kui ”head nõuandjat ja kuulajat” ning kui inimest, kes sind ”mõistab”.

Hiljem elus koged sa teistega just samasuguseid probleeme, nagu sul praegu on oma venna või õega. Armukadedus, omandiõigused, ebavõrdne kohtlemine, privaatsuse puudumine, isekus, isiksuste erinevused — need probleemid on osa elust. Kui õpid vendade ja õdedega läbi saama, oled saanud hea ettevalmistuse inimsuhete alal.

17-aastane Andre kasutab piibliteksti 1. Johannese 4:20 sõnu, kui ta ütleb: ”Kui sa ei saa läbi inimesega, keda sa näed, siis kuidas sa saad läbi Jehoovaga, keda sa ei näe?” Aeg-ajalt on sul vendade ja õdedega erimeelsusi. Ent sa võid õppida jagama, suhtlema ja tegema kompromisse. Millised on taoliste püüdluste tulemused? Sa jõuad üsnagi tõenäoliselt järeldusele, et pole üleüldse paha, kui sul on vend või õde.

Küsimusi aruteluks

◻ Miks on vendade ja õdede vahel sageli kokkupõrkeid?

◻ Kuidas sa võid hoida ära tülisid privaatsuse ja omandiõiguste pärast?

◻ Miks vanemad mõnikord mõnda last enam soosivad? Kas see on sinu meelest tingimata ebaõiglane?

◻ Kas pere ainus laps on halvemas seisundis?

◻ Millised on eelised, kui sul on vendi ja õdesid?

[Väljavõte lk 52]

”Mitte kuidagi ei saa vanem kõiki oma lapsi täpselt ühepalju armastada, sest inimestena on nad erinevad.” (Psühholoogiaprofessor Lee Salk)

[Kast lk 54]

”Olen perekonnas ainus laps”

Kui olukord on selline, ei ole sa tingimata halvemas seisundis. Kõigepealt, samal ajal kui teistel noortel on ehk raske saada läbi oma vendade-õdedega, saad sina hoolega endale lähedasi sõpru valida (muidugi vanemate nõusolekul). Sul võib olla isegi rohkem aega õppimiseks, mõtisklemiseks või oma oskuste ja võimete arendamiseks. (Vaata 14. peatükki üksildusest.)

Thomas juhib tähelepanu veel ühele eelisele, öeldes: ”Ainukese lapsena sain vanemate täieliku hoolitsuse osaliseks.” Tõsi küll, vanemate liialdatud hoolitsus võib muuta noore enesekeskseks. Aga kui vanemad ilmutavad selles osas tasakaalukust, võib see aidata tal kiiremini küpseda ja end täiskasvanute seltsis hästi tunda.

Kuna sul aga pole vendi ega õdesid, kellega asju jagada, on olemas oht muutuda isekaks. Jeesus andis nõu: ”Andke” (Luuka 6:38). Püüa jagada oma asju sõprade ja sugulastega. Õpi teiste vajadusi tähele panema ja pakkuma abi kus võimalik. Inimesed vastavad heal meelel heldekäelisusele. Siis võid näha, et kuigi oled peres ainuke laps, pole sa kaugeltki üksildane.

[Pilt lk 53]

Tihti tunnen puudust õe järele, ometi on mul ka mõningaid eeliseid