2. peatükk

Miks vanemad mind ei mõista?

ON IGATI inimlik soovida, et sind mõistetaks. Kui siis vanemad sulle meeldivaid või sinu jaoks tähtsaid asju kritiseerivad või pole neist huvitatud, võid tunda sügavat pettumust.

16-aastase Roberti meelest ei mõista isa tema lemmikmuusikat. ”Ta ainult karjub ja ütleb: ”Lülita see välja!”” rääkis Robert. ”Nii ma lülitan lisaks sellele ka tema oma elust välja.” Kui tundub, et vanemlikust mõistmisest jääb vajaka, sulguvad paljud noored samal kombel iseenda maailma. Ühes laialdases noorsoouurimuses möönis 26 protsenti küsitletuist: ”Püüan olla võimalikult palju kodunt eemal.”

Niisiis haigutab paljudes kodudes noorte ja vanemate vahel sügav kuristik. Mis seda põhjustab?

”Jõud” versus ”hallid juuksed”

Õpetussõnad 20:29 ütleb: ”Noorte meeste [või naiste] uhkuseks on jõud.” Ent igasugu vastuolud sinu ja vanemate vahel võivad tuleneda just sellest ”jõust”. Õpetussõna jätkub: ”Aga vanade ehteks on hallid juuksed!” Sinu vanematel võib-olla pole sõnasõnalisi ”halle juukseid”, ent nad on ealt vanemad ja vaatavad elule üldiselt teistmoodi. Nad mõistavad, et elus ei lõpe kõik alati hästi. Kibedad isiklikud kogemused on ehk kahandanud seda idealismi, mis neil kord nooruses oli. Sellise ”hallide juustega” võrreldud, kogemustest õpitud tarkuse tõttu pole nad võib-olla eriti innustunud mõnedest asjadest nii nagu sina.

 Noormees Jim ütleb: ”Vanemate meelest (kes olid kriisiaja lapsed) tuleb raha kokku hoida, et siis osta või lubada endale midagi vajalikku. Kuid ma elan ka praegusel hetkel. [— — —] Tahan palju reisida.” Nooruse ”jõu” ja vanemate ”hallide juuste” vahel võib niisiis olla suur kuristik. Paljudes peredes lähevad seepärast seisukohad täiesti lahku näiteks sellistes küsimustes nagu rõivastus ja välimus, käitumine vastassugupoolega, uimastite ja alkoholi pruukimine, kojutulekuaeg, sõpradevalik ja kodutööd. Üle sugupõlvedevahelise lõhe võib rajada silla. Kuid enne, kui võid loota, et vanemad sind mõistaksid, pead sa ise püüdma neid mõista.

Vanemadki on vaid inimesed

”Nooremana mõtlesin muidugi, et ema on ”täiuslik” ja et temal pole selliseid nõrkusi ja tundeid nagu minul,” ütleb John. Siis aga läksid ta vanemad lahku ja ema jäi üksi seitsme lapsega. Johni õde April meenutab: ”Mäletan, et nägin ema nutmas, kuna ta tundis, et ei suuda olukorraga toime tulla. Siis tajusin, et olime asjast valesti aru saanud. Ta ei suuda teha kõike alati õigel ajal ja õigel viisil. Nägime, et temalgi on tunded ja et temagi on vaid inimene.”

Kui mõistad, et sinu vanemadki on vaid inimesed, kellel on samasugused tunded nagu sinul, suudad neist tunduvalt paremini aru saada. Nad võivad näiteks tunda end üsna ebakindlalt selles suhtes, kas nad oskavad  sind õigesti kasvatada. Samuti võivad nad kõigi nende sind ees ootavate moraalsete ohtude ja ahvatluste survet tajudes mõnikord oma reageeringutega üle pakkuda. Ka võivad nad ehk maadelda füüsiliste, majanduslike või hingeliste raskustega. Isale võib näiteks ta amet vastumeelt olla, kuid ta ei nurise kunagi. Kui ta laps siis lausub: ”Ma ei seedi kooliskäimist”, pole mingi ime, et isa ei ilmutagi osavõtlikkust, vaid nähvab: ”Mis sinul viga! Teil, lapsed, on kerge elu!”

Ole isiklikult huvitatud

Kuidas sa siis jõuaksid selgusele, mida tunnevad sinu vanemad? Kui sa ’ei vaata selle peale, mis on tulus sinule, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele’ (Filiplastele 2:4). Püüa emalt välja uurida, milline oli tema teismeeas. Millised olid tema tunded, eesmärgid? Ajakirjas ” ’Teen” öeldi: ”Kui ta tajub, et sa oled huvitatud tema tunnetest ja tead nende põhjusi, püüab ta eeldatavasti paremini mõista ka sinu tundeid.” Sama käib kindlasti ka sinu isa kohta.

Kui tekib mingeid vastuolusid, siis ära kiirusta vanemaid süüdistama, et nad on tundetud. Küsi endalt: ”Võib-olla tundis isa või ema end halvasti või oli millegi pärast mures? Võib-olla olen neid solvanud mõne mõtlematu teo või sõnaga? Võib-olla nad lihtsalt said minust valesti aru?” (Õpetussõnad 12:18.) Kui osutad sarnast empaatiat, teed tubli sammu sugupõlvedevahelise lõhe ületamiseks. Siit edasi võid jätkata tööd selle nimel, et vanemad sind hakkaksid mõistma! Paljud noored teevad selle siiski äärmiselt raskeks. Kuidas?

 Kaksikelu elamine

Just seda tegi 17-aastane Vickie, kes kurameeris ühe noormehega vastu vanemate tahtmist. Ta oli kindel, et vanemad lihtsalt ei mõista tema tundeid noormehe vastu. See loomulikult vaid kasvatas tema ja vanemate vahele tekkinud lõhet. ”Tegime üksteise elu raskeks,” räägib Vickie. ”Mul oli vastik koju tulla.” Ta otsustas abielluda, et vähemalt niimoodi kodunt pääseda!

Paljud noored elavad samal kombel kaksikelu — teevad midagi, millest nende vanemad ei tea ja mille nad on ära keelanud —, siis aga kaebavad, et nende vanemad ”ei mõista neid”! Õnneks sai Vickie abi ühelt eakalt kristlikult naiselt, kes ütles talle: ”Vickie, mõtle oma vanematele. [— — —] Nemad on sind kasvatanud. Kui sa ei saa hakkama nendega, siis kuidas saad sa hakkama kellegi omaealisega, kes pole ohverdanud seitsetteistkümmend aastat sinu heaks?”

Vickie kaalus oma seisukohti ausameelselt. Ta tajus peatselt, et vanematel on õigus ning et tema süda eksib. Ta lõpetas oma noormehega kurameerimise ning hakkas kahandama lõhet enda ja vanemate vahel. Kas pole sinulgi nüüd aeg olla oma vanemate vastu aus, kui oled nende eest varjanud mingit tähtsat seika oma elus? (Vaata lisa ”Kuidas ma sellest oma vanematele räägin?”.)

Võta rääkimiseks aega

”See oli parim aeg, mida ma eales olen koos isaga veetnud!” ütles John ühise retke kohta isaga. ”Ma polnud kunagi varem oma elus olnud tervelt kuus tundi korraga isaga kahekesi. Kuus tundi minnes ja kuus tundi tulles. Autoraadio vaikis. Ajasime tõepoolest juttu. Me otsekui oleksime teineteist avastanud. Poleks osanud arvatagi, et ta nii vahva on. Meist said sõbrad.”  Miks ei võiks sinagi proovida ema või isaga tõsiselt vestelda — ja seda regulaarselt?

Sõbrustamine teiste täiskasvanutega on samuti abiks. Vickie meenutab: ”Mul ei olnud varem mitte midagi ühist vanemate inimestega. Otsustasin lihtsalt sörkida vanemate sabas, kui nad veedavad aega koos teiste täiskasvanutega. Vähehaaval aga sõlmisin sõprussidemeid nende inimestega, kes olid vanemate eakaaslased, ja see avardas mu silmaringi. Mul oli kergem vestelda oma vanematega. Kodune õhkkond paranes tunduvalt.”

Läbikäimine nendega, kellel on aastatega kogunenud tarkust, ei lase sul võtta omaks kitsarinnalist eluhoiakut, nagu võib juhtuda siis, kui oled ikka ja alati ainult omaealiste noorte seltskonnas (Õpetussõnad 13:20).

Räägi oma tunnetest

”Mu sõnad tulevad õiglasest südamest ja mu huuled kuulutavad selgesti seda, mis ma tean!” ütles noor Eliihu (Iiob 33:3). Kas sa räägid sel kombel oma vanematega, kui oled nendega eri meelt näiteks riiete, kojutulekuaja või muusika suhtes?

Nooruk Gregory pidas oma ema täiesti mõistmatuks. Ta vältis ägedaid kokkupõrkeid sellega, et püüdis võimalikult palju kodunt ära olla. Kuid siis hakkas ta toimima kristlike kogudusevanemate antud nõuande järgi. Ta räägib: ”Hakkasin rääkima emale oma tunnetest. Rääkisin talle, miks ma tahan teha üht või teist, ega oletanud, et küllap ta teab isegi. Puistasin tihti oma südant ja selgitasin seda, et ma ei taha teha midagi halba, ja seda, kui halvasti ma end tunnen, sest ta kohtleb mind nagu väikest last. Siis hakkas ta asjast aru saama ning vähehaaval muutus olukord tunduvalt paremaks.”

 Sinagi võid tähele panna, et otse ”südamest” rääkimine võib aidata lahendada palju arusaamatusi.

Lahkarvamuste selgitamine

See aga ei tähenda, et su vanemad hakkavad sedamaid asjadesse sinu kombel suhtuma. Seepärast pead sa talitsema oma tundeid. ”Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõppeks!” (Õpetussõnad 29:11). Selgita rahulikult oma seisukohtade eeliseid. Räägi asja sisust, selle asemel et vaid väita: ”Kõik teevad nii!”

Mõnikord ütlevad su vanemad ei. See aga ei tähenda, et nad sind ei mõista. Nad ehk soovivad sind vaid hoida õnnetusse sattumast. ”Ema on minu vastu range,” möönab üks 16-aastane tütarlaps. ”Mulle ei meeldi, kui ta keelab mul midagi teha või käsib mul määratud ajal koju tulla. Kuid oma sisemuses ma tean, et ta hoolib minust, .. ta tunneb minu pärast muret.”

Võimatu on sõnadega kirjeldada seda turvalisust ja soojust, mida annab perekonnale vastastikune mõistmine. See teeb kodust varjupaiga, kus on ränkadel aegadel hea olla. Ent kõigil asjaosalistel tuleb selle nimel tõsiseid pingutusi teha.

Küsimusi aruteluks

◻ Miks on noorte ja nende vanemate vahel tihti vastuolusid?

◻ Kuidas mõjutab sinu ettekujutust oma vanematest see, kui sa neid paremini mõistad?

◻ Kuidas sa võid oma vanemaid paremini mõista?

◻ Miks kaksikelu elamine süvendab kuristikku sinu ja vanemate vahel?

◻ Miks sul on kõige parem rääkida oma vanematega, kui sul on tõsiseid probleeme? Kuidas sa võid seda teha?

◻ Kuidas sa võid aidata oma vanematel sind paremini mõista?

[Väljavõte lk 22]

”Kui [su ema] tajub, et sa oled huvitatud tema tunnetest ja tead nende põhjusi, püüab ta .. paremini mõista ka sinu tundeid.” (Ajakiri ” ’Teen”)

 [Kast/pilt lk 20, 21]

Kuidas ma sellest oma vanematele räägin?

Pahateo ülestunnistamine vanematele pole just meeldiv ülesanne. Nooruk Vince ütleb: ”Tajusin kogu aeg, et vanemad usaldavad mind väga, mistõttu mul oli raske neile läheneda, sest ma ei tahtnud neid kurvastada.”

Noored, kes püüavad midagi varjata, kannatavad tihti sisetundepiinade käes (Roomlastele 2:15). Nende üleastumisest võib saada ”raske koorem”, mida nad ei suuda kanda (Laul 38:5). Lausa tahtmatult on nad sunnitud petma vanemaid, mis vaid suurendab süütegude koormat. Niimoodi kahjustuvad nende suhted Jumalaga.

Piibel ütleb: ”Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!” (Õpetussõnad 28:13). 19-aastane Betty ütleb: ”Jehoova näeb igal juhul kõike.”

Kui küsimuse all on tõsine üleastumine, otsi Jehoovalt andestust ja tunnista talle palves oma süütegu üles (Laul 62:9). Siis räägi oma vanematele (Õpetussõnad 23:26). Nendel on elukogemusi ja nad võivad tihtipeale aidata sul hüljata väärteod ja vältida nende kordamist. ”Sellest rääkimine võib tõepoolest aidata,” ütleb 18-aastane Chris. ”On tohutu kergendus, kui võid selle unustada.” Probleem on selles, kuidas asjast vanematele rääkida.

Piibel räägib ”sõnadest”, mis ’räägitakse õigel ajal’ (Õpetussõnad 25:11; võrdle Koguja 3:1—7). Millal võiks olla õige aeg? Chris jätkab: ”Ootan õhtusöögini ja teatan siis isale, et mul on talle midagi öelda.” Üks üksikvanema poeg kasutas teist aega: ”Tavaliselt rääkisin emaga vahetult enne magamaminekut, siis polnud ta nii pinge all. Töölt koju tulles oli ta omadega täiesti läbi.”

Võiksid ehk öelda midagi sellesarnast: ”Ema ja isa, mind vaevab üks asi.” Mida teha siis, kui tundub, et vanemad on liiga hõivatud, et asjale tähelepanu pöörata? Siis võiksid öelda: ”Ma tean, et teil on tegemist, kuid üks asi tõepoolest vaevab mind. Kas me võiksime sellest rääkida?”  Siis võiksid küsida: ”Kas teie olete kunagi teinud midagi, millest häbenesite kõnelda?”

Nüüd järgneb asja raskem osa: sul tuleb vanematele oma süüteost rääkida. Ole alandlik ja ’räägi tõtt’, vähendamata eksimuse tõsidust või salgamata mõnda ebameeldivamat üksikasja (Efeslastele 4:25; võrdle Luuka 15:21). Kasuta sellist keelt, mida vanemad hästi mõistavad; väldi väljendeid, mis kuuluvad vaid noorte kõnepruuki.

Loomulikult võivad vanemad algul olla haavunud ja pettunud. Ära siis hämmastu ega solvu, kui sind tabab tundeküllane sõnatulv! Kui sa oleksid järginud nende varasemaid hoiatusi, ei oleks sa arvatavasti sellises olukorras. Niisiis, säilita rahu (Õpetussõnad 17:27). Kuula vanemaid ja vasta nende küsimustele, esitagu nad neid siis kuidas tahes.

Siiras soov asi heaks teha avaldab neile kahtlemata sügavat muljet. (Võrdle 2. Korintlastele 7:11.) Valmistu siiski võtma vastu põhjendatud karistust. ”Aga mingi karistus, kui see on käes, ei näi olevat rõõmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja” (Heebrealastele 12:11). Pea meeles ka seda, et see pole viimane kord, kui vajad vanemate abi ja küpset nõu. Harjuta end väikesi muresid neile usaldama, nii et suurte murede puhul poleks sul kartust nende juurde minna ja rääkida, mis sind vaevab.

[Pilt]

Vali aeg, mil sinu vanemate meel on vastuvõtlikum