29. peatükk

Kas ma olen kohtamiseks küps?

PALJUDES maades peetakse kohtamist romantiliseks ja toredaks ajaviiteks. Seda võidakse võtta mitmeti. Mõnedele tähendab kohtamine tavakohast, hoolega kavandatud ettevõtmist — asja juurde kuuluvad lilled, meeldiv õhtusöök ja hüvastijätusuudlus. Teistele tähendab kohtamine vaid ajaveetmist koos sümpaatse inimesega vastassugupoolest. On ka paare, keda pidevalt nähakse koos, kuid kes väidavad, et nad on ”lihtsalt sõbrad”. Räägitagu siis kas kohtamisest, ”käimisest” või lihtsalt omavahelisest kokkusaamisest, küsimuse all on tavaliselt üks ja sama asi: noormees ja tütarlaps veedavad tihtilugu — ja sageli ka teiste silma alt ära olles — üheskoos aega.

Piibli aegadel ei olnud kohtamine kombeks. Ent kohtamine on igati heakskiidetud tava, et kaks inimest saaksid teineteist tundma õppida, kui nad vaid ilmutavad arukust ja ettevaatlikkust ning sündsust. Ka võib see tõesti rõõmu pakkuda. Aga kas see tähendab, et sina peaksid kohtamas käima?

Teiste mõju

Ehk arvad sa, et sul lihtsalt tuleb kohtamas käia. Arvatavasti käib enamik sinu kaaslasi kohtamas ja muidugi mõista ei taha sa paista kummalise või isesugusena. Sulle head soovivad sõbrad ja sugulased võivad sind samuti mõjutada kohtamas käima. Kui 15-aastane Mary Ann kutsuti kohtamisele, andis tädi talle nõu: ”Sel asjal pole midagi tegemist sellega, kas sa tahad noormehega abielluda või mitte. Kohtamine on vaid sinu kui isiksuse arengu lahutamatu osa. [— — —] Pealegi muutud sa poiste hulgas ebapopulaarseks ja mitte keegi neist ei kutsu sind  välja, kui sa neile alati ei ütled.” Mary Ann meenutab: ”Tädi sõnad läksid mulle südamesse. Kas ma lasen käest hea võimaluse? Noormehel oli oma auto ja palju raha ning ma teadsin, et ta võiks mulle nii mõndagi pakkuda. Kas minna temaga kohtama või mitte?”

Mõningaid noori mõjutab igatsus soojuse ja helluse järele. ”Vajasin, et keegi mind armastaks ja hindaks,” selgitas 18-aastane Ann. ”Kuna vanemad polnud mulle lähedased, toetusin oma noormehele, et saada lähedast sõpra, kellele võiksin usaldada oma tundeid ja kes mind tõepoolest mõistaks.”

Igal juhul ei tohiks teismeline hakata kohtamas käima vaid seetõttu, et ta on enda arvates sunnitud seda tegema! Esiteks on kohtamas käimine tõsine asi — see on osa abielupartneri väljavalimise protsessist. Abielupartneri? Mööndavasti võib see küll olla viimane asi, mis enamikul kohtamas käivatel noortel meeles mõlgub. Ent tõepoolest, mis veel võiks õigustada seda, et kaks vastassugupoolde kuulujat hakkavad tihti koos aega veetma, kui mitte see, et sondeeritakse pinda omavahel abiellumiseks? Mingil muul põhjusel kohtamas käimise korral on lõpptagajärjed kõike muud kui toredad. Miks nii?

Kohtamise varjuküljed

Kõigepealt on noored just jõudnud tundlikku ikka, mida Piibel nimetab ”nooruse õitseajaks” (1. Korintlastele 7:36, UM). Sel ajaperioodil võid hooti enda juures täheldada tugevat seksuaaltungi. Selles pole midagi taunitavat, see on täiskasvanuks saamise lahutamatu osa.

Ent siin just varitsebki teismeeas kohtamas käijaid tõsine oht: teismelised alles õpivad oma seksuaaltundeid valitsema. On tõsi, et sa võid tunda seksuaalelu puudutavaid Jumala seadusi vägagi hästi ning sa võid soovida siiralt kõlbeliselt puhtaks jääda. (Vaata 23. peatükki.) Ent kui see ka on nii, tuleb mängu üks elu bioloogilisi tõsiasju: mida rohkem sa vastassugupoole esindajaga seltsid, seda  tugevamaks võib seksuaaltung kasvada — soovid sa seda siis või mitte. (Vaata lk. 232—233.) Me kõik oleme nõnda loodud! Kuni sa pole vanemaks saanud ja oma tundeid paremini ohjes hoidma õppinud, käib kohtamise õigetel rööbastel hoidmine sulle lihtsalt üle jõu! Kahjuks õpivad paljud noored seda alles omaenda kibedate kogemuste kaudu.

”Kui hakkasime kohtamas käima, .. ei hoidnud me isegi teineteise käest kinni ega suudelnud. Tahtsin vaid nautida tema seltskonda ja jutelda,” ütles üks noormees. ”Ent tütarlaps oli väga kiindunud ja istus tihedalt mu kõrval. Mõne aja pärast hoidsime teineteisel käest kinni ja suudlesime. See suurendas veelgi minus seksuaaltungi. See mõjutas minu mõtteviisi sedavõrd, et ma soovisin olla koos temaga, mitte ainult jutelda, vaid teda süleleda, puudutada ja suudelda. Mul ei saanud sellest küllalt! Olin sõna otseses mõttes kirest hullumas. Ajuti tundsin end odavana ja mul oli häbi.”

 Pole siis mingi ime, et kohtamine lõpeb tihtilugu lubamatute seksuaalsuhetega. Sadu teismelisi hõlmanud küsitlusest selgus, et 87 protsenti tütarlastest ja 95 protsenti noormeestest pidas seoses kohtamisega seksi kas ”üsna tähtsaks või väga tähtsaks”. Seevastu möönis 65 protsenti tütarlastest ja 43 protsenti noormeestest, et nad olid kohtamistel olnud aeg-ajalt seksuaalkontaktis, ehkki nad seda polnud üleüldse soovinud!

20-aastane Loretta meenutab: ”Mida enam me teineteist nägime, seda enam me teineteisesse kiindusime. Varsti ei piisanud vaid suudlemisest ja me hakkasime puudutama intiimseid kehaosi. Muutusin närvipuntraks, sest tundsin ennast nii räpasena. Lisaks hakkas mu noormees peagi soovima, et ma ”läheksin lõpuni”. [— — —] Olin omadega täiesti segamini. Kuid peas tagus kogu aeg  vaid mõte: ”Ma ei taha teda kaotada.” Olin väga õnnetu!”

On tõsi, et mitte iga paar ei lasku seksuaalsuhetesse; mõned peatuvad oma kiindumusväljendustes samm enne seda. Ent mis on selle tagajärg, kui inimese tunded on üles köetud, ent need ei leia korralikku väljundit? Kindlasti frustratsioon. Ja taoline frustratsioon ei piirdu sugugi vaid seksuaaltunnetega.

Rebitud tunded

Mõelgem, millise dilemma ees seisis noormees, kes räägib: ”Kathy meeldis mulle algul väga. Nojah, pean küll ütlema, et keelitasin teda tegema midagi niisugust, mida ta õigeks ei pidanud. Nüüd tunnen end närusena, sest ma olen kaotanud tema vastu huvi. Kuidas ma saan Kathy maha jätta ilma ta tundeid haavamata?” Milline täbar olukord! Ja kuidas sina end Kathy nahas tunneksid?

Teismelised põevad tihti südamevalu. Tõsi küll, käsikäes jalutav paar võib kena pilt olla. Ent kui tõenäoline on  see, et seesama paar ka aasta hiljem koos on, abiellumisest rääkimata? Mitte just kuigi tõenäoline. Teismeliste armulood on niisiis peaaegu alati nurjumisele määratud suhted, mis haruharva lõpevad abieluga, küll aga tihtilugu südamevaluga.

Teismeeas on ju sinu isiksus pidevalt muutumas. Sa alles avastad, kes sa oled, mis sulle tegelikult meeldib ja mida sa oma elus teha tahaksid. Inimene, kes sulle täna huvi pakub, võib juba homme sulle tüütu tunduda. Ent kui romantilistele tunnetele voli antakse, saab keegi kindlasti haiget. Pole üllatav, et paljudes uurimustes on seostatud just ”sõbratariga tekkinud riidu” või ”pettumust armastuses” olukorraga, mis on viinud paljud noored inimesed enesetapuni.

Olen ma selleks küps?

Jumal ütleb noortele: ”Rõõmutse, noor mees [või naine], noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi.” Noored kalduvad tõepoolest ’käima oma südame teedel’. Ent vägagi tihti toovad säärased nii toredana tunduvad ”teed” lõpuks tuska ja häda. Seepärast ergutab Piibel järgmises salmis: ”Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõli ja noorus on kaduvad!” (Koguja 11:9, 10). ”Tusk” tähendab, et ollakse sügavas mures või kibedas ahastuses. ”Paha” viitab inimese enda kaela tõmmatud hädale. Mõlemad võivad teha elu õnnetuks.

Kas see tähendab siis seda, et kohtamas käimine iseenesest põhjustab tuska ja häda? Mitte tingimata. Kuid nii  võib juhtuda, kui sa käid kohtamas valedel motiividel (”et oleks lõbus!”) või olemata selleks veel küps. Järgnevad küsimused võivad sul niisiis aidata oma asjaolusid kaaluda.

Kas see, et ma kohtamas käin, edendab või pidurdab minu emotsionaalset arengut? Kohtamas käimine võib sind siduda vaid poisi-tüdruku suhtega. Kas ei tuleks sulle hoopis kasuks avardada oma suhtlusringi? (Võrdle 2. Korintlastele 6:12, 13.) Neiu Susan lausub: ”Õppisin looma lähedasi sõprussidemeid koguduse eakamate kristlike naistega. Nemad vajasid seltsi, mina aga nende tasakaalustavat mõju. Niisiis astusin nende juurest läbi, et juua tassike kohvi. Ajasime juttu ja naersime. Mul kujunesid nendega välja tõelised, eluaegsed sõprussidemed.”

Kui sul on erisuguseid sõpru — vanu ja noori, vallalisi ja abielulisi, mehi ja naisi —, õpid palju pingevabamalt kui kohtamise käigus käituma teiste inimeste, ka vastassugupoolde kuulujate seltsis tasakaalukalt. Lisaks saad abielupaaridega seltsides abielust palju realistlikuma pildi. Hiljem oled palju küpsem, et valida endale hea abikaasa ja täita oma osa abielus (Õpetussõnad 31:10). Noor inimene nimega Gail on jõudnud niisiis järeldusele: ”Mina pole veel valmis abielluma ja kodu rajama. Õpin ennast alles tundma ja mul on veel palju vaimseid eesmärke saavutada. Seega pole mul tegelikult vaja olla liiga lähedane kellegagi vastassugupoolest.”

Kas ma soovin haavata teise tundeid? Kui sõlmite armusideme, mõtlemata üleüldse abielule, võib see teha haiget nii sinu kui ka partneri tunnetele. On siis tegelikult õiglane elamuste otsimise eesmärgil osutada vastassugupoolde kuulujale romantilise varjundiga tähelepanu? (Vaata Matteuse 7:12.)

Mida ütlevad sinu vanemad? Vanemad näevad tihti neid  ohte, mida sa ise märgata ei oska. Lõppude lõpuks on nemadki olnud kord noored. Nemad juba teavad, milliseid tõsiseid probleeme võib tekkida, kui kaks vastassugupoolde kuuluvat noort inimest hakkavad pidevalt koos aega veetma! Niisiis, kui su vanemad ei kiida seda heaks, et sa kohtamas käid, ära tõsta nende vastu mässu (Efeslastele 6:1—3). Tõenäoliselt on nad lihtsalt arvamusel, et sul tuleb oodata, kuni saad vanemaks.

Kas ma suudan järgida Piibli moraalinorme? Kui inimesel on ”nooruse õitseaeg” juba seljataga, võib ta oma seksuaaltunge paremini valitseda — ja ega see siiski kerge ole. Kas sa oled oma praegusel eluperioodil tõepoolest juba küps kellegagi vastassugupoolest arendama lähedast suhet ja seda suhet kõlbeliselt puhtana hoidma?

On huvitav, et paljud noored esitavad endale taolised küsimused ja jõuavad samale järeldusele nagu (varemmainitud) Mary Ann. Ta ütles: ”Otsustasin, et mulle ei loe see, mida teised kohtamisel käimisest arvavad. Hakkasin kohtamisel käima alles siis, kui olin abiellumiseks piisavalt vana ja küps ning leidsin inimese, kellel olid omadused, mida ma abikaasas näha soovisin.”

Niisiis tõstatab Mary Ann ühe olulise küsimuse, mis sul tuleb endale esitada, enne kui kohtamisele lähed.

Küsimusi aruteluks

◻ Mida sa ”kohtamise” all mõtled?

◻ Miks mõned noored arvavad, et neil tuleks kohtamas käia?

◻ Miks ei ole inimesel oma ”nooruse õitseajal” arukas kohtamas käia?

◻ Kuidas saab noor inimene ’hoida paha eemal’, kui asi puudutab kohtamisel käimist?

◻ Millised raskused võivad tekkida, kui poiss ja tüdruk on ”lihtsalt sõbrad”?

◻ Kust sa võid teada, kas sa oled kohtamiseks küps?

[Väljavõte lk 231]

”Varsti ei piisanud vaid suudlemisest ja me hakkasime puudutama intiimseid kehaosi. Muutusin närvipuntraks, sest tundsin ennast nii räpasena. Lisaks hakkas mu noormees peagi soovima, et ma ”läheksin lõpuni””

[Väljavõte lk 234]

”Kuidas ma saan Kathy maha jätta ilma ta tundeid haavamata?”

 [Kast/pilt lk 232, 233]

Kas poiss ja tüdruk saavad olla ”lihtsalt sõbrad”?

Niinimetatud platoonilised suhted (mehe ja naise vahelised lembesuhted, kus seksuaalne külg on välistatud) on noorte seas üsna levinud. 17-aastane Gregory väidab: ”Minu meelest on tüdrukutega kergem rääkida, sest nad on üldiselt osavõtlikumad ja tundeõrnemad.” Teised noored arvavad, et sellised sõprussuhted aitavad neil tasakaalukamat isiksust arendada.

Piibel ergutab noori mehi kohtlema ”nooremaid [naisi] kui õdesid kõiges meelepuhtuses” (1. Timoteosele 5:2). Seda põhimõtet järgides on tõepoolest võimalik nautida puhtaid, tervemeelseid sõprussuhteid vastassugupoolde kuulujatega. Näiteks apostel Paulus oli vallaline mees, kes tundis rõõmu sõprussuhetest paljude kristlike naistega. (Vaata Roomlastele 16:1, 3, 6, 12.) Ta kirjutas kahest ’naisest, kes on võidelnud evangeeliumi eest ühes temaga’ (Filiplastele 4:3). Ka Jeesus Kristus tundis rõõmu tasakaalukast, tervemeelsest seltsimisest naistega. Mitmel korral nautis ta Marta ja Maarja külalislahkust ning vestlust nendega (Luuka 10:38, 39; Johannese 11:5).

Ometi ei ole ”platooniline” sõprussuhe tihti muud kui halvasti varjatud armusuhe või viis köita vastassugupoolde kuuluja tähelepanu, sidumata millegagi ennast. Ja kuna tunded võivad kergesti muutuda, tuleb olla ettevaatlik. Dr. Marion Hilliard hoiatas: ”Lahe seltsing, mis edeneb umbes kümnekilomeetrise tunnikiirusega, võib ette hoiatamata minna üle pimestavaks kireks, mis tormab edasi sajakilomeetrise tunnikiirusega.”

16-aastane Mike õppis seda, kui sai ”sõbraks” ühe 14-aastase tütarlapsega: ”Märkasin peagi, et kaks inimest ei saa jääda vaid sõpradeks, kui nad näevad pidevalt ainult teineteist. Meie suhe muudkui aga süvenes. Varsti tundsime, ja tunneme üha, et meie vahel on midagi erilist.” Kuna kumbki ei ole piisavalt vana, et abielluda, põhjustavad sellised tunded frustratsiooni.

Liiga lähedasel seltsingul võivad olla veelgi kurvastavamad tagajärjed. Üks nooruk  püüdis lohutada oma sõbratari, kes usaldas talle ühe isikliku mure. Peagi hellitlesid nad teineteist kirglikult. Mis sellele järgnes? Süümepiin ja vastastikune meelepaha. Teistel on olnud tagajärjeks seksuaalkontakt. Ajakirja ”Psychology Today” uurimusest selgus järgnev: ”Peaaegu pooltel vastanutest (49 protsenti) oli sõprussuhe läinud üle seksuaalsuhteks.” Tegelikult ”peaaegu kolmandik neist (31 protsenti) teatas, et nad on olnud möödunud kuul oma sõbraga seksuaalvahekorras”.

”Aga mind küll mu sõber ei kütkesta ega kujune meil eales välja armusuhet.” Võib-olla on see nii. Kuid milliseks muutuvad su tunded tulevikus? Muide, ”kes loodab oma südame peale, on alp” (Õpetussõnad 28:26). Süda võib meil olla reetlik ja petlik ning takistada nägemast meie tõelisi motiive. Ja kas sa tegelikult tead, millised on sinu sõbra tunded sinu vastu?

Raamatus ”The Friendship Factor” annab Alan Loy McGinnis nõu: ”Ära ennast liigselt usalda.” Võta tarvitusele ettevaatusabinõud; ehk on parem, kui piirdud oma läbikäimistes vaid korraliku järelevaatuse all rühmategevusega. Hoidu kohatutest kiindumusväljendustest või kahekesiolekust romantilises õhkkonnas. Kui sul on raskusi, räägi neist oma vanematele ja endast vanematele inimestele, aga mitte mõnele vastassugupoolde kuuluvale noorele.

Ent kui ettevaatusabinõudest hoolimata arenevad ühepoolselt romantilised tunded? ’Räägi tõtt’ ja selgita partnerile oma seisukohta (Efeslastele 4:25). Kui see asja ei lahenda, võib olla kõige parem säilitada distants. ”Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu” (Õpetussõnad 22:3). Raamat ”The Friendship Factor” ütleb järgmist: ”Vajaduse korral tõmbu eemale. Mõnikord sõprus vastassugupoolde kuulujaga väljub meie kontrolli alt, hoolimata kõigist meie püüdlustest, ja me teame, kuhu see viib.” Siis on aeg ”teha kannapööre”.

 [Pildid lk 227]

Tihti tunnevad noored, et ka nemad peaksid kohtamas käima või paarikesi aega veetma

[Pilt lk 228]

Kohtamise ajal on noored sageli sunnitud vastu tahtmist soostuma kiindumusväljendustega

[Pilt lk 229]

Vastandina kohtamisele saab vastassugupoolde kuulujate seltsi nautida pingevabas õhkkonnas

[Pilt lk 230]

Niinimetatud platoonilised suhted lõpevad tihti südamevaluga