Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas teineteist enne abiellumist hästi tundma õppida?

Kuidas teineteist enne abiellumist hästi tundma õppida?

32. peatükk

Kuidas teineteist enne abiellumist hästi tundma õppida?

”ENAMIK abielusid nurjuvad seetõttu, et ei õpita teineteist enne hästi tundma. Me ei jõua seda küllalt toonitada.” Need on perekonnauurija Paul H. Landise sõnad. Louise võib selle ütluse paikapidavust vaid kinnitada. Ta seletab: ”Minu suurim viga oli see, et ma muutusin Andyga tundeeluliselt seotuks, nägemata enne, mis inimene ta üldse on. Kurameerimine tähendas meile põhiliselt kahekesiolekut. Ma ei näinud mitte kunagi, kuidas ta käitub väljaspool sellist ”ideaalolukorda”.” Nende abielu purunes. Kuidas sellist kurblugu ära hoida? Õppides teineteist enne abielu tundma!

Enne kohtamist

”Taipaja paneb tähele oma samme!” (Õpetussõnad 14:15). Kui hellitatakse romantilisi tundeid inimese vastu, keda vaevalt tuntakse — ehk ta küll näib kütkestav olevat —, võivad sellel olla kurvad tagajärjed. See võib viia abieluni inimesega, kelle tunded ja elusihid sinu omadega mitte kuidagi ei haaku! Seepärast on arukas jälgida seda inimest esmalt seltskonnas, näiteks vaba aega veetes.

”Teadsin, et kui saan temaga kohe liiga lähedaseks, varjutavad tunded mu otsustusvõime,” selgitas Dave, kes on nüüd juba kümme aastat õnnelikus abielus olnud. ”Seepärast vaatlesin Rose’i kõrvalt, ilma et ta oleks teadnud, et olen temast huvitunud. Võisin näha, kuidas ta teisi kohtleb ja kas ta on flirtija. Juhuslikest vestlustest sain üht-teist teada tema eluolust ja eesmärkidest.” Samuti on hea jõuda selgusele, milline maine sellel inimesel on, vesteldes kellegagi, kes teda hästi tunneb. (Võrdle Õpetussõnad 31:31.)

Esimesed kohtamised

Jõudnud otsusele, et sellest inimesest võiks saada sulle hea abikaasa, võiksid pöörduda tema poole oma sooviga temaga lähemalt tuttavaks saada. * Kui ta siis soostub, ei tarvitse teie esimene kohtamine mingi üksikasjalikult kavandatud sündmus olla. Võib-olla võite koos sööma minna või olla koos seltskonnas, nii et saaksite paremini tuttavaks, jõudmaks otsusele, kas te tahate suhet edasi arendada. Kui kohtute lahedamas õhkkonnas, vähendab see pingulolekut, mida kumbki teist algul võib ehk tunda. Ja kui te hoidute liiga vara end millegagi sidumast, kahaneb hüljatus- või ka piinlikkustunne miinimumini, juhul kui üks teist peaks asja vastu huvi kaotama.

Millist laadi kohtamisega ka tegemist poleks, ilmu õigel ajal kohale, olles korralikult ja kohaselt riides. Näita, et oskad kenasti vestelda. Ole hoolas kuulaja (Jakoobuse 1:19). Taolisteks puhkudeks pole karme ja kindlaid reegleid, ometi oleks noormehel soovitatav järgida kohalikku etiketti. Nende hulka võib kuuluda noorele daamile ukse avamine või istme pakkumine. Neiu ei oota, et teda koheldaks nagu printsessi, ometi peaks ta partneri pingutustele tagasihoidlikul moel vastu tulema. Ilmutades vastastikust lugupidamist, võivad partnerid rajada hea aluse tulevikuks. Abielumehel kästakse ’osutada naisele kui nõrgemale astjale austust’. Abielunaisel aga peab olema ”sügav lugupidamine oma mehe vastu” (1. Peetruse 3:7; Efeslastele 5:33, UM).

Kas käest kinni hoida, suudelda või emmata sobib, ja kui sobib, siis millal? Kui osutatavate õrnusavaldustega väljendatakse oma siirast kiindumust, aga mitte isekat kirge, võivad need olla nii kõlbeliselt puhtad kui ka kohased. Saalomoni ülemlaulust Piiblis on näha, et suulamlannast neiu ja karjuspoiss, tema armastatu, kellega ta peatselt abielluma pidi, väljendasid sobivalt vastastikku oma armastust (Ülemlaul 1:2; 2:6; 8:5). Ent nagu see kõlbeliselt puhas paar, peaksid kurameerijad kandma hoolt selle eest, et õrnusavaldused ei muutuks ebapuhtaks ega viiks sugulise ebamoraalsuseni (Galaatlastele 5:19, 21). * On loogiline, et taolised õrnusavaldused tulevad kõne alla alles siis, kui suhe on jõudnud etappi, kus ollakse teineteisega juba seotud ja peatses abiellumises kindlad. Osutades enesekontrolli, ei lähe sul kaduma eduka kurameerimise peaeesmärk, nimelt . . .

”Varjul oleva südame inimese” tundmaõppimine

Rühm teadlasi teatas abielu ja perekonda käsitlevas ajakirjas: ”Abielu on püsiv ja edukas palju tõenäolisemalt siis, kui inimesed sõlmivad selle teineteise isiksust suhteliselt hästi tundes.” (”Journal of Marriage and the Family”, mai 1980.) On tõepoolest väga oluline, et sa õpiksid tundma oma partneri ”varjul olevat südame inimest” (1. Peetruse 3:4).

Ent et ”ammutada” teise inimese südame kavatsusi, läheb tarvis pingutusi ja arukust (Õpetussõnad 20:5). Tehke siis koos midagi sellist, mis aitab ehk partneri isiksust sügavamalt tundma õppida. Kuigi algul ehk piisab ka sellest, et lähete kinno või kontserdile, võivad aidata teil teineteisega paremini tutvuda ettevõtmised, mis pakuvad etemaid võimalusi vestluseks (näiteks uisutamine, jalgrattasõit, loomaaia, muuseumi ja kunstigalerii külastus).

Et ärgitada partnerit avameelselt oma arvamust avaldama, püüa esitada näiteks selliseid küsimusi: ”Mida sa teed vabal ajal?”, ”Kui sul oleks raha, mida sa siis tahaksid teha?”, ”Mis sulle meeldib Jumala teenimise juures kõige rohkem? Miks?”. Need sügavad küsimused eeldavad vastuseid, mille kaudu võid saada teada, mida sinu partner väärtustab.

Kui te suhte süvenedes hakkate juba tõsisemalt abielule mõtlema, on vaja põhjalikult kõnelda sellistest tähtsatest asjadest nagu teie väärtushinnangud; kus ja kuidas te hakkate elama; rahaasjad, kaasa arvatud see, kas hakkate mõlemad tööl käima; lapsed; sünnikontroll; kummagi käsitus oma abikaasa-rollist ning millised on teie lähemad ja kaugemad sihid ning kuidas te kavatsete neid saavutada. Paljud noored Jehoova tunnistajad hakkavad pärast kooli lõpetamist täisajalisteks evangeeliumikuulutajateks ja soovivad jääda sellesse teenistusse ka pärast abiellumist. Nüüd on teil kahel aeg teha kindlaks, et ka teie vaimsed sihid ühte sobiksid. Samuti on sobiv aeg avaldada näiteks minevikuga seotud asju, mis võiksid teie abielu mõjutada. Säärasteks võiksid olla suured võlad või mingid kohustused. Samuti tuleks avameelselt kõnelda terviseprobleemidest, näiteks mingist tõsisest haigusest ja selle tagajärgedest.

Toimige neis asjust rääkides Eliihu kombel, kes ütles: ”Mu sõnad tulevad õiglasest südamest ja mu huuled kuulutavad selgesti seda, mis ma tean!” (Iiob 33:3). Selgitades, kuidas kurameerimine oli ettevalmistus õnnelikuks kujunenud abieluks, ütles Esther: ”Ma ei püüdnud iial ”näidelda” või öelda Jayle, et olen temaga sama meelt, olles tegelikult teisel arvamusel. Ma ei tee seda ka praegu. Püüan olla alati aus.”

Ära väldi hellasid teemasid ega põikle neist kõrvale hirmust valmistada partnerile ebameeldivusi. Sellise vea tegi Beth, kui ta kurameeris Johniga. Beth ütles, et tema peab õigeks raha mitte raisata, vaid tulevikuks kõrvale panna. John ütles, et tema arvab sedasama. Beth loobus edasistest pärimistest, oletades, et nad vaatavad rahaasjadele täpselt ühtemoodi. Kuid hiljem selgus, et Johnile tähendas raha tulevikuks kõrvalepanemine säästmist uue sportauto tarbeks! Pärast abiellumist tulid lahkmeelsused rahakulutamises teravalt esile.

Selliseid vääritimõistmisi võib vältida. Eespool mainitud Louise ütleb kurameerimisele tagasi mõeldes: ”Oleksin pidanud palju rohkem küsimusi esitama, näiteks: ”Mida sa teeksid, kui jääksin rasedaks, sina aga last ei tahaks?” või ”Mida sa ette võtaksid, kui oleksime võlgades, mina aga tahaksin jääda koju ja lapse eest hoolitseda?”. Oleksin hoolega tema reageeringuid tähele pannud.” Taolised vestlused võivad paljastada selliseid südame omadusi, mida oleks kõige etem just enne abiellumist teada.

Vaata, kes ta on argielus!

”Kahekesi olles võib ju inimene väga kena olla,” selgitas Esther. ”Ent kui teda ümbritsevad teised inimesed, võib ta sageli ootamatusse olukorda sattuda. Võib-olla lausub keegi teie sõpradest sinu partnerile midagi, mis talle ehk ei meeldi. Nüüd on sul võimalus näha, kuidas ta pingeolukorras käitub. Kas ehk hakkab ta seda inimest hurjutama või muutub sarkastiliseks?” Lõpuks ta lisab: ”Sellest oli tohutult abi, et olime kurameerimisajal meie mõlema sõprade ja perekonnaga koos.”

Lisaks puhkehetkedele veetke koos aega ka tööd tehes. Võtke osa kristlikust tegevusest, sealhulgas Jumala Sõna uurimisest ja kristlikust teenistusest. Tehke ka igapäevaseid majapidamistöid, millest pärast abiellumist saab elu lahutamatu osa: käige poes, tehke süüa, peske nõusid ja koristage tube. Kui olete üheskoos igapäevaelu eri olukordades — kus partner võib ehk näidata ka oma kehvemaid külgi —, saad heita pilgu pühapäevamaski taha.

Saalomoni ülemlaulu karjuspoiss nägi, kuidas tema armastatud tütarlaps käitus, olles pettunud või tehes higise ja väsinuna kõrvetava päikese all rasket tööd (Ülemlaul 1:5, 6; 2:15). Näinud ka seda, kuidas tütarlaps seisis vastu rikka kuninga Saalomoni meelitustele ja jäi lojaalseks, hüüatas noormees: ”Sa oled täiuslikult ilus, mu kullake, ja sul pole ühtki viga!” (Ülemlaul 4:7). Kindlasti ei mõelnud ta mitte seda, et tütarlaps on täiuslik, vaid seda, et tal polnud ühtki tõsist puudust ehk viga. Tütarlapse füüsilisele ilule lisas sära tema moraalne kindlus, mis kaalus kaugelt üles tema mistahes nõrkused. (Võrdle Iiob 31:7.)

Taoliste tähelepanekute tegemine nõuab aega. Niisiis, ärge olge abiellumisega liiga rutakad (Õpetussõnad 21:5). Tavaliselt teevad mees ja naine kõik, et võita teineteise armastust. Ent kui selleks on piisavalt aega, hakkavad endast märku andma ka ebameeldivad harjumused ja kalduvused. Kui partnerid lisaks sellele, et nad abiellumisega ei kiirusta, kurameerimisaega võimalikult hästi ära kasutavad, suudavad nad pärast abiellumist teineteisega tõenäoliselt kergemini kohaneda. Vaadates elu realistlikult, võivad nad astuda abiellu kindlas lootuses, et nad suudavad tulevikus kerkivad erimeelsused lahendada. Kuna nad on teineteist hästi tundma õppinud, on nad saanud ettevalmistuse edukaks ja õnnelikuks abieluks.

[Allmärkused]

^ lõik 8 See käib nende maade kohta, kus on kombeks kohtamas käia ning kus seda kristlasele kohaseks peetakse. Tavaliselt osutab initsiatiivi mees, ehkki pole ühtki Pühakirja põhimõtet, mis takistaks neiul tagasihoidlikul kombel oma tunnetest märku anda, kui noormees paistab olevat uje või kahevahel. (Võrdle Ülemlaul 8:6.)

^ lõik 10 Vaata 24. peatükki ”Kuidas ma saan abielueelsele seksile ei öelda?”

Küsimusi aruteluks

◻ Mis on kurameerimise peaeesmärk ja kui tähtis on see abielu õnnestumise seisukohalt?

◻ Mis aitab sul partneri isiksust tundma õppida?

◻ Millised jutuajamised aitavad teineteist edukalt tundma õppida?

◻ Miks on kasulik mitmesugustes eluolukordades koos aega veeta?

◻ Mis võib viidata sellele, et suhe ei klapi?

◻ Millal tuleks kurameerimine katkestada?

[Väljavõte lk 255]

”Abielu on püsiv ja edukas palju tõenäolisemalt siis, kui inimesed sõlmivad selle teineteise isiksust suhteliselt hästi tundes.” (”Journal of Marriage and the Family”)

[Kast/pilt lk 256, 257]

Kas meil tuleks kurameerimine katkestada?

Kui armulugu on jõudmas otsustavasse etappi, pole sugugi ebatavaline, et kerkib kahtlusi. Mida teha siis, kui need kahtlused tulenevad selle inimese tõsistest puudustest, kellega sa kohtamas käid, või hoopis suhtes ilmnevatest puudustest?

Näiteks on küll tõsi, et ka teineteist armastavad inimesed on mõnikord eri meelt. (Võrdle 1. Moosese 30:2; Apostlite teod 15:39.) Ent ettevaatust, kui olete peaaegu kõiges eri meelt, kui iga mõttevahetus läheb üle sõnasõjaks või kui teie suhe on ainult üks lahkuminek ja taasleppimine! Küsitluses, milles osales 400 meedikut, ilmnes, et alaline tülitsemine on kindel märk ”emotsionaalsest ebaküpsusest abieluks” ning võib osutada koguni ”partnerite vahelistele leppimatutele vastuoludele”.

Murelikuks võib sind teha ka see, et sa oled oma tulevase abikaasa iseloomus avastanud häirivaid puudusi. Vägivaldse loomuse ilmingud või ka märgid isekusest, ebaküpsusest, tujukusest või põikpäisusest võivad panna sind mõtlema, kas sa ikka tahad kogu oma ülejäänud elu koos selle inimesega mööda saata. Ometi jätavad paljud noored taolised puudused tähele panemata või püüavad neid vabandada ning paistavad olevat võtnud nõuks suhet iga hinna eest edasi arendada. Miks see nii on?

Kuna tõsikristlased võtavad kurameerimist täiesti tõsiselt — nagu see kohane ongi —, on mõned arvamusel, et neil tuleks inimesega, kellega nad kohtamas käivad, ka abielluda. Samuti võivad nad ehk karta selle inimesega otse ja avameelselt kõnelda ning seeläbi talle võib-olla haiget teha. On ka neid, kes on lihtsalt hirmul, et nad ei leiagi kedagi teist, kellega abielluda. Kõigest hoolimata pole need tõsiseltvõetavad põhjused problemaatilist kurameerimist jätkata.

Kurameerimise eesmärk on jõuda selgusele abielu võimalikkuses. Kui kristlane heas usus kurameerima hakkab, pole ta kohustatud seda jätkama, juhul kui ilmneb, et midagi on viltu. Muide, kas pole mitte võlts ja isekas jätkata oma väärtuse minetanud suhet kartusest, et äkki ei suudeta kedagi teist leida? (Võrdle Filiplastele 2:4.) Seepärast on tähtis, et te probleemidest mööda ei hiili, vaid neid isekeskis käsitlete. Alusta sellest, et vaatad oma partnerit realistliku pilguga.

Kas on näiteks tõendeid, et sellest naisest saab kuulekas ja tubli abielunaine? (Õpetussõnad 31:10—31.) Kas on tõendeid, et see mees ilmutab ohvrimeelset armastust ning on suuteline pere eest hoolitsema? (Efeslastele 5:28, 29; 1. Timoteosele 5:8.) Inimene võib küll väita, et ta on innukas jumalateenija, ent kas on taolise väidetava usu taga ka tegusid? (Jakoobuse 2:17, 18.)

Muidugi mõista ei tohiks sa, olles ohverdanud suhte heaks nii palju aega ja tundeid, sellele rutakalt lõppu teha vaid sel põhjusel, et oled hoomanud partneri olevat mitte just päris täiusliku (Jakoobuse 3:2). Ehk oled sa suuteline partneriga elama, hoolimata tema vigadest.

Aga kui sa pole selleks suuteline? Rääkige siis asjad sirgeks. Kas teie sihtides või vaadetes on põhjapanevaid lahknevusi? Või on olnud tegu pelgalt vääritimõistmistega? Kas mitte poleks teil mõlemal tarvis õppida ’talitsema oma meelt’, et asju rahulikumalt klaarida? (Õpetussõnad 25:28.) Kas su partner möönab alandlikult oma puudusi ja ilmutab soovi end parandada, kui sind tema juures miski peaks häirima? Kas sinul omakorda poleks tarvis olla vähem tundlik, et mitte nii kergesti haavuda? (Koguja 7:9.) Hea abielu vältimatu eeltingimus on ’sallida üksteist armastuses’ (Efeslastele 4:2).

Kaugel sellest, et asjade selgeksrääkimine suhtele hävitavalt mõjuks, see hoopis teeb selgeks, millised eeldused on suhte edasiseks süvenemiseks! Ent kui selline keskustelu viib vaid järjekordse tulutu arveteklaarimiseni, siis ära ignoreeri ähvardava katastroofi selgeid märke (Õpetussõnad 22:3). Tõenäoliselt ei parane pärast abiellumist miski. Teie mõlema parimates huvides oleks ehk parem kurameerimine lõpetada.

[Pilt lk 253]

Jälgides teineteist seltskonnas, saate tutvuda, ilma et romantilised tunded kõik muu varjutaksid

[Pilt lk 254]

Kohaliku etiketi ja heade kommete järgimine rajab aluse abieluski jätkuda võivale vastastikusele lugupidamisele

[Pilt lk 259]

Kui ilmneb, et kurameerimisest ei tule midagi välja, on sobilik sellest nelja silma all rääkida ja selgitada, miks suhe tuleks katkestada