17. peatükk

Kas mul tuleks kool pooleli jätta?

ÜLE 25 aasta on Jacki ametiks olnud kontrollida, et lapsed käiksid korralikult koolis. Seepärast on viilijal üsna raske tulla välja vabandusega, mida Jack poleks juba kuulnud. ”Mida kõike küll lapsed mulle pole pajatanud,” ütleb ta ja jätkab: ”Üks seletab: ”Arvasin, et jään täna haigeks”, teine aga: ”Alaskas elav vanaisa suri ära.”” Ent mis on Jacki arvates ”parim” vabandus? Selle esitasid kolm poissi, kes väitsid, et nad ”ei leidnud tiheda udu tõttu koolimaja üles”.

Need piinlikult nõrgukestel jalgadel seisvad alibid näitavad selgelt, millist vastumeelsust tunnevad paljud noored kooli suhtes. Tihti ulatub see ükskõiksusest (”Käib kah”) otsese vaenulikkuseni (”Kool on jama! Vihkan seda!”). Näiteks Garyl hakkas koolihommikutel kõht äkitselt valutama. Ta ütles: ”Kui koolimaja hakkas paistma, läksin higiseks ja närviliseks. [— — —] Olin lihtsalt sunnitud koju tagasi minema.” Paljud noored kannatavad pideva koolihirmu all, mida arstid nimetavad koolifoobiaks. Põhjuseks on tihti koolivägivald, eakaaslaste julmus või surve saada häid hindeid. Sellised noored võivad küll (vastavalt vanemate nõudmisele) koolis käia, kuid nad kannatavad pideva psüühilise pinge ja ka kehalise kurnatuse all.

Seega ei peakski üllatama, et ärevusttekitavalt palju noori on otsustanud üleüldse mitte kooli minna! Ainuüksi Ühendriikides puudub iga päev põhi- ja keskkoolist umbes kaks ja pool miljonit õpilast! Ajalehes ”The New York Times” ilmunud artiklis mainitakse veel, et New York City koolide vanemate klasside õpilaste seas on sedavõrd  palju ”kroonilisi puudujaid” (umbes kolmandik), et ”neid on lausa võimatu õpetada”.

Mõned noored astuvad veelgi drastilisemaid samme. ”Kool oli tüütu ja seal nõuti liiga palju,” ütles noormees nimega Walter, kes jättis keskkooli pooleli. Sedasama tegi ka tütarlaps nimega Antonia. Tal oli raske kooliülesannetega hakkama saada. ”Kuidas ma oleksingi võinud neid ülesandeid lahendada, kui ma loetust midagi aru ei saanud?” küsis ta. ”Ma lihtsalt istusin pingis ja jäin järjest rumalamaks, nii et lõpuks läksin minema.”

Tuleb öelda, et kogu maailma koolisüsteeme vaevavad tõsised probleemid. Ent kas annab see põhjust kaotada kooliskäimise vastu igasugune huvi ja jätta kool pooleli? Kuidas võib kooli poolelijätmine sinu edaspidist elu mõjutada? Kas on olemas tõsisemaid põhjusi käia koolis edasi, kuni saad kätte lõputunnistuse?

Hariduse väärtus

Et saada keskkooli lõputunnistust, tuli Michaelil taas koolipinki istuda. Kui temalt päriti selle põhjust, ütles ta: ”Sain aru, et mul on tarvis haridust.” Mis siis on ”haridus”? On see võime esitada igalt alalt külluslikult fakte? Haridus on seda samapalju kui telliskivihunnik maja.

Haridus peaks sind valmistama ette edukaks eluks täiskasvanuna. 18 aastat koolijuhina töötanud Allen Austill kõneles ”haridusest, mis õpetab mõtlema, lahendama probleeme, nägema, mis on arukas ja mis arutu, mis annab põhioskuse selgelt mõelda ja informatsiooni lahti mõtestada ning osasid tervikuks siduda. See õpetab asjadele hinnangut andma ja neid eristama, õpetab õppima”.

Ent milline on selles kõiges kooli osa? Sajandeid tagasi kirjutas kuningas Saalomon õpetussõnad, et ”anda  kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet” (Õpetussõnad 1:1—4). Jah, kogenematus kuulub nooruse juurde. Ent kool võib aidata sul kasvatada ja arendada mõtlemisvõimet. See pole lihtsalt võime fakte välja tuua, vaid ka võime neid analüüsida ja neist kasulikke ideid ammutada. Ehkki paljud on arvustanud mõnede koolide õppemeetodeid, oled sa seal siiski sunnitud oma mõistust kasutama. Tõsi küll, geomeetriaülesannete lahendamisel või ajaloodaatumite päheõppimisel võib praegusel hetkel näida praktilise eluga üsna vähe seost olevat. Ent Barbara Mayer kirjutab: ”Sugugi mitte igaüks ei suuda meenutada kõiki neid fakte ja tarkuseterakesi, mida õpetajad meelsasti eksamitel küsivad, kuid sellised oskused nagu õppimis- ja planeerimisoskus ei unune eales.” (”The High School Survival Guide.”)

 Ka kolm hariduse pikaajalist mõju uurinud ülikooliprofessorit jõudsid järeldusele, et ”lisaks raamatuteadmistele tunnetavad parema haridusega inimesed tänapäeva maailma laiemalt ja sügavamalt ning et nad hangivad palju tõenäolisemalt uusi teadmisi ja jälgivad teabeallikaid. [— — —] On tähele pandud, et need erinevused säilivad vananemisest ja kooliaja kaugenemisest hoolimata”. (”The Enduring Effects of Education”.)

Kõige tähtsam on siiski see, et tänu haridusele saad sa ettevalmistuse oma kristlike kohustuste täitmiseks. Kui oled omandanud head uurimisharjumused ja hästi lugema õppinud, saad hõlpsamini Jumala Sõna uurida (Laul 1:2). Olles õppinud koolis end väljendama, on sul kergem õpetada teistele Piibli tõdesid. Samuti ajaloo, loodusteaduste, geograafia ja matemaatika vallast ammutatud teadmised tulevad kasuks ning on abiks kokkupuutel mitmesuguse taustaga inimestega, kel on erisugused huvid ja uskumused.

Kool ja töö

Lisaks mõjutab kool tugevasti ka sinu tulevasi töösaamisvõimalusi. Kuidas siis?

 Tark kuningas Saalomon ütles tubli töötegija kohta: ”Ta koht [on] kuningate, mitte alama rahva teenistuses!” (Õpetussõnad 22:29). See peab ka nüüdisajal paika. ”Ilma oskusteta võib elus paljust ilma jääda,” ütles Ernest Green Ühendriikide tööministeeriumist.

Seega on mõistetav, et kooli poolelijätnutel on üpris raske leida tööd. Varemmainitud Walter koges seda omal nahal. ”Palju kordi taotlesin ametikohta, ent jäin sellest lõputunnistuse puudumise tõttu ikka ja jälle ilma.” Veel lisas ta: ”Mõnikord kasutavad inimesed mulle tundmatuid sõnu, mistõttu tunnen ennast rumalana.”

Ühendriikides on töötute protsent 16—24-aastaste keskkooli pooleli jätnud noorte seas ”peaaegu kahekordne, võrreldes kooli lõpetanud eakaaslastega, ja peaaegu kolmekordne, võrreldes üldise töötusega”. (”The New York Times”.) ”Need, kes haridusteed ei jätka, löövad enda ees kinni võimaluste ukse,” lisab F. Philip Rice oma raamatus ”The Adolescent”. Kooli poolelijätnu pole üsna tõenäoliselt omandanud lihtsaimagi tööga toimetulekuks vajalikke põhioskusi.

Paul Coppermann kirjutab oma raamatus ”The Literacy Hoax” olukorrast Ühendriikides: ”Hiljutine uurimus näitab, et selleks, et inimene saaks töötada kokana, peaks ta oskama lugeda seitsmenda klassi õpilase tasemel, selleks, et töötada mehhaanikuna, kaheksanda klassi õpilase tasemel, aga et töötada varustajana, üheksanda-kümnenda klassi õpilase tasemel.” Ta jätkab: ”On  mõistlik arvata, et õpetaja-, meditsiiniõe-, raamatupidaja- või inseneriamet nõuab veelgi kõrgemal tasemel lugemisoskust.”

Seega on ilmne, et õpilastel, kes tõsiselt püüavad omandada põhioskusi, näiteks lugemisoskust, on kaugelt paremad võimalused leida tööd. Kuid millist teist eluaegset kasu annab kooliskäimine?

Enesetäiustus

See eluaegne kasu on oma tugevate ja nõrkade külgede teadvustamine. Hiljuti arvutipõllul tööd leidnud Michelle täheldas: ”Koolis õppisin töötama pinge all, õppisin sooritama eksameid ja ennast väljendama.”

”Kool aitas mul suhtuda õigesti ebaõnnestumistesse,” ütleb teine neiu. Varem kaldus ta oma ebaõnnestumistes süüdistama teisi, mitte iseennast. Teistele on tulnud kasuks koolidistsipliin. Paljud arvustavad selles osas kooli ja väidavad, et see tapab noortes loovuse. Saalomon siiski julgustas noori ”tarkuse ja õpetuse [”distsipliini”, UM] tundmaõppimisele” (Õpetussõnad 1:2). Koolidest, kus valitseb distsipliin, on tõepoolest tulnud palju distsiplineeritud, kuid siiski loovaid noori inimesi.

Seepärast on sul arukas kooliaastaid võimalikult hästi ära kasutada. Kuidas sa võid seda teha? Vaadelgem esiteks koolitööd ennast.

Küsimusi aruteluks

◻ Miks suhtuvad nii paljud noored kooliskäimisse negatiivselt? Mida sina sellest arvad?

◻ Kuidas aitab kool arendada mõtlemisvõimet?

◻ Kuidas võiks kooli poolelijätmine mõjutada su tulevasi töösaamisvõimalusi ja miks?

◻ Millist muud kasu võiks tuua see, kui kooli lõpetamiseni hoolsalt koolis käiakse?

[Väljavõte lk 135]

”Ma lihtsalt istusin pingis ja jäin järjest rumalamaks, nii et lõpuks läksin minema”

[Väljavõte lk 138]

”Hiljutine uurimus näitab, et selleks, et inimene saaks töötada kokana, peaks ta oskama lugeda seitsmenda klassi õpilase tasemel, selleks, et töötada mehhaanikuna, kaheksanda klassi õpilase tasemel, aga et töötada varustajana, üheksanda-kümnenda klassi õpilase tasemel”

[Pildid lk 136]

Koolis omandatud distsiplineeritus võib tulla kasuks kogu sinu edaspidisele elule

[Pilt lk 137]

Neil, kes pole omandanud koolis õpetatavaid põhioskusi, on üsna kehvad väljavaated leida tööd