19. peatükk

Miks teised mind rahule ei jäta?

Poisi kõnnak reedab tema meeleseisundi. Oma uues ümbruskonnas on ta pingul ja ebakindel ning ilmselgelt segaduses. Vanemad õpilased taipavad paugupealt, et see on nende kooli uus õpilane. Silmapilkselt ümbritsevad teda noored, kes ta roppustega üle külvavad! Näost tulipunasena põgeneb ta lähimasse pelgupaika — WC-sse. Seinad kajavad naerust.

PALJUDE noorte julmaks meelelahutuseks on teisi kiusata, narrida ja solvata. Ka Piibli aegadel lõid mõnedes noortes välja vastikud iseloomujooned. Näiteks kiusas kord prohvet Eliisat poistejõuk. Tema ametit halvustades kisasid need noored lugupidamatult: ”Tule üles, paljaspea! Tule üles, paljaspea!” (2. Kuningate 2:23—25). Samuti tänapäeval on paljudel noortel kalduvus teha ilgeid, solvavaid märkusi teiste kohta.

”Olin üheksandas klassis kasvult päris könn,” meenutab raamatu ”Growing Pains in the Classroom” üks autoreid. ”Oli suur õnnetus olla nooremas keskkoolis [junior high] ühteaegu klassi parim ja klassi pisim: need, kes ei löönud mind sellepärast, et olin könn, lõid mind sellepärast, et mul oli helge pea. Lisaks 800 muule epiteedile [pilkenimele] kutsuti mind ka ”prillipapaks” ja ”sammuvaks entsüklopeediaks”.” Laste üksindust käsitleva raamatu autor lisab: ”Lapsed, kellel on füüsilisi puudeid, kõnedefekte või kelle välimus ja käitumine on selgelt iseäralik, saavad kergesti teiste laste pilkeobjektideks.” (”The Loneliness of Children”.)

Mõnikord laskuvad noored end kaitstes julma võistluseni,  kus üksteist külvatakse üle järjest õelamate solvangutega (tihti teise vanemate aadressil). Ent paljud noored on kaaslaste kiusamise vastu kaitsetud. Üks nooruk meenutab päevi, mil klassikaaslased teda narrisid ja kiusasid, nii et ta oli sedavõrd hirmunud ja õnnetu, et ”talle tükkis okse peale”. Ta ei suutnud keskenduda õpingutele, kuna ta kartis, mida teised õpilased veel võivad talle teha.

See pole mingi naeruasi

Kas sina oled olnud eakaaslaste julmuse märklauaks? Kui oled, võid lohutada ennast teadmisega, et Jumal ei pea seda naeruasjaks. Mõtle Piibli jutustusele peost, mis korraldati Aabrahami poja Iisaki võõrutamise auks. Olles ilmselt Iisakile kiivas, et too pärijaks saab, hakkas Aabrahami vanem poeg Ismael Iisaki üle ’naerma’. Ent see polnud kaugeltki heatahtlik naljaheitmine, vaid tähendas tegelikult ’tagakiusamist’ (Galaatlastele 4:29). Seepärast tajus Iisaki ema Saara narrimise taga peituvat vihameelsust. Ta leidis, et nõnda astutakse vastu Jehoova eesmärgile tuua tema poja Iisaki kaudu esile ”seeme” ehk Messias. Saara palvel tuli Ismaelil ja tema emal Aabrahami kojast lahkuda (1. Moosese 21:8—14, UM).

Samuti ka see pole naeruasi, kui noored sind pahatahtlikult kiusavad — eriti siis, kui sa püüad elada Piibli  mõõdupuude järgi. Näiteks tuntakse kristlikke noori selle järgi, et nad räägivad oma usust teistele. Ent grupp noori Jehoova tunnistajaid ütles: ”Koolikaaslased pilkavad meid majast majja kuulutamise pärast ja püüavad meid seepärast alandada.” Muistsetel aegadel elanud ustavate Jumala sulaste kombel kogevad paljud kristlikud noored ”pilget” (Heebrealastele 11:36). Nad on tõesti kiitust väärt, et nad sellist häbistamist vapralt taluvad!

Miks nad seda teevad

Ent kõigele vaatamata mõtled sa ehk sellele, kuidas oma kiusajatest vabaneda. Kõigepealt mõtle selle peale, miks üldse teiste kallal norima hakatakse. ”Naerdeski võib süda valutada,” öeldakse Piiblis Õpetussõnades 14:13. Kui noortejõuk kedagi kiusab, võib kuulda naerupurskeid. Ent nad ’ei hõiska südamerõõmust’ (Jesaja 65:14). Tihti on naer vaid sisemise kaose maskeeringuks. Kiusajate väljakutsuva oleku tagant võib tegelikult lugeda sõnumit: ”Me ei ole endaga rahul, kuid teise inimese alandamine laseb meil tunda end parematena.”

Ka kiivus paneb teisi ründama. Meenuta Piibli jutustust teismeeas Joosepist, kellele ta oma vennad kallale tungisid, sest ta oli isa lemmik. Äärmine kiivus viis selleni, et lisaks teotavale kõnele hakati sepitsema mõrva! (1. Moosese 37:4, 11, 20.) Ka tänapäeval võib õpilane, kes on erakordselt andekas või kellest õpetajad väga lugu peavad, äratada eakaaslastes kiivust. Solvangud peavad ”talle koha kätte näitama”.

 Seega on naeruvääristamise põhjuseks tihti sisemine ebakindlus, kiivus ja madal enesehinnang. Miks sa siis peaksid kaotama enesest lugupidamise vaid seepärast, et mõned sisemiselt ebakindlad noored selle kaotanud on?

Kuidas kiusamisele lõpp teha

”Õnnis on inimene, kes ei .. istu pilkajate killas,” ütleb laulik (Laul 1:1). Kui soovist tähelepanu endalt kõrvale juhtida samamoodi pilkama hakatakse, siis vaid pikendatakse seda solvamiste tsüklit. ”Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga. [— — —] Võida sina kuri ära heaga!” kõlab Jumala nõuanne (Roomlastele 12:17—21).

Koguja 7:9 ütleb lisaks: ”Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues!” Tõepoolest, miks sa peaksid narrimist nii tõsiselt võtma? Selge see, et oled solvunud, kui keegi sinu kehaehitust pilkab või sinu näonaha üle nalja heidab. Ent nii kohatud kui need märkused ka pole, ei pruugi need tingimata pahatahtlikud olla. Kui siis keegi tahtmatult — või mitte ka päris tahtmatult — tabab mõnda su nõrka kohta, siis miks tunda end mahasurutuna? Kui öeldus pole midagi rõvedat või lugupidamatut, püüa näha selles huumorit. On ka ”aeg naerda”, nii et kerge narrimise peale solvuda on ehk tõesti liig (Koguja 3:4).

 Ent kui narrimine on südametu või koguni õel? Pea meeles, et pilkaja tahab näha sinu reaktsiooni ja nautida täiel sõõmul su kannatusi. Vastunähvamine, kaitsele asumine või nutmapurskamine julgustab teda tõenäoliselt sind edasi kiusama. Miks sa valmistad talle seda rõõmu, et ta võib näha, kuidas sa endast välja lähed? Tihti võib solvanguid kõige paremini tõrjuda, jättes need külmavereliselt tähele panemata.

Lisaks tõdes kuningas Saalomon: ”Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab! Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi!” (Koguja 7:21, 22). Kui sa ”paneksid tähele” pilkajate teravaid märkusi, tähendaks see, et sa muretsed üleliia selle üle, mida nad sinust arvavad. Kas nende arvamus peab paika? Apostel Paulus sattus taoliste kiivaste kaaslaste ülekohtuse rünnaku alla, ent ta kostis selle kohta: ”Minule ei tähenda see midagi, et teie või mõni inimlik kohtupäev minu üle kohut mõistate. [—] Sest Issand on see, kes minu üle kohut mõistab” (1. Korintlastele 4:3, 4). Pauluse suhted Jehoovaga olid nii tugevad, et see andis talle piisavalt kindlust ja sisemist jõudu seista vastu ülekohtustele rünnakutele.

Lase oma valgusel paista

Mõnikord võidakse sind pilgata sinu kristliku eluviisi pärast. Ka Jeesusel Kristusel tuli taluda sellist ”rünnakut enese vastu” (Heebrealastele 12:3, UT). Samuti Jeremija ’oli iga päev naeruks’ sellepärast, et ta andis julgelt edasi Jehoova sõnumit. Jeremijat kimbutati nii visalt, et ta kaotas hetkeks oma julguse. Ta otsustas: ”Ma ei taha  enam mõelda tema [Jehoova] peale ega rääkida tema nimel.” Lõpuks sundis armastus Jumala ja tõe vastu teda hirmust siiski võitu saama (Jeremija 20:7—9).

Mõned kristlikud noored on tundnud end tänapäeval samamoodi heidutatuna. Soovides, et narrimine lõppeks, on nad püüdnud varjata tõsiasja, et nad on kristlased. Ent tihti on armastus Jumala vastu aidanud sellistel noortel lõpuks oma hirmust üle saada ja lasta oma ’valgusel paista’ (Matteuse 5:16)! Näiteks lausus üks teismeline poiss: ”Minu hoiak muutus. Ma ei pea enam kristlaseks olemist koormaks, vaid millekski, mille üle võin uhkust tunda.” Sinagi võid ’kiidelda’ eesõiguse üle, et tunned Jumalat ja et ta kasutab sind teiste aitamiseks (1. Korintlastele 1:31).

Kuid ära mingil kombel õhuta teisi vaenulikkusele, neid pidevalt kritiseerides või andes mõista, et oled enda arvates teistest üle. Kui olukord lubab, räägi oma usust, kuid tee seda ”tasadusega ja aupaklikult” (1. Peetruse  3:16, UT). Sinu kui hea käitumisega noore maine võib osutuda koolis parimaks kaitseks. Kuigi teistele ehk ei meeldi sinu julge seisukohavõtt, peavad nad tihti sellepärast sinust tahtmatult lugu.

Üks tütarlastekamp kiusas taga tütarlast nimega Vanessa. Et ärgitada teda kaklusele, lõid ja tõukasid nad teda ning kiskusid tal raamatuid käest. Nad isegi kallasid tema ja ta puhta valge kleidi šokolaadijoogiga üle. Ent tema ei lasknud end kunagi provotseerida. Mõne aja möödudes kohtas Vanessa selle jõugu pealikut ühel Jehoova tunnistajate konvendil! ”Vihkasin sind,” ütles see endine jõhkard. ”Tahtsin sind näha kasvõi kordki endast välja minemas.” Kuid Vanessa püsiv meelerahu äratas temas uudishimu ja viis ta selleni, et ta nõustus koos Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Ta jätkas: ”Kõik see, mida õppisin, hakkas mulle meeldima, ning homme lasen ma end ristida.”

Niisiis, ära lase kaaslaste ”rünnakul enese vastu” oma vaimu rutjuda. Kui see on kohane, võta asja huumoriga. Vasta kurjale heaga. Keeldu riidu tõstmast, siis ehk leiavad su kiusajad lõpuks, et sinu pilkamine ei valmistagi neile eriti rõõmu, sest ”puude puudusel kustub tuli” (Õpetussõnad 26:20).

Küsimusi aruteluks

◻ Kuidas suhtub Jumal neisse, kes teisi julmalt narrivad?

◻ Milles on tihti küsimus, kui noored teisi kiusavad?

◻ Kuidas sa võid pilkamist vähendada või sellele koguni lõpu teha?

◻ Miks on tähtis, et sa lased koolis oma ’valgusel paista’ isegi siis, kui teised sind narrivad?

◻ Milliseid samme võiksid sa astuda, et kaitsta ennast koolivägivalla eest?

[Väljavõte lk 155]

Kiusajate väljakutsuva oleku tagant võib tegelikult lugeda sõnumit: ”Me ei ole endaga rahul, kuid teise inimese alandamine laseb meil tunda end parematena”

 [Kast lk 152]

Kuidas ma saaksin terve nahaga pääseda?

”Kooliskäimine on eluohtlik,” ütlevad paljud õpilased. Ent kanda relva on arutu ning see vaid suurendab ohtu (Õpetussõnad 11:27). Kuidas siis ennast kaitsta?

Tee kindlaks ohtlikud kohad ja hoia neist eemale. Mõnedes koolides on ilmsed ohualad koridorid, trepikojad ja riietusruumid. Kurikuulsad on ka WC-d kui kogunemispaigad, kus kakeldakse ja tarvitatakse uimasteid, nii et paljud noored kannatavad pigem ebamugavust, kui et kasutavad neid paiku.

Vali seltskonda. Tihti satub noor löömingusse vaid seetõttu, et ta liigub vales seltskonnas. (Vaata Õpetussõnad 22:24, 25.) Kui sa oled koolikaaslaste vastu ebasõbralik, võid neis tekitada võõristust ja kasvatada vaenulikkust. Ent kui oled nende vastu sõbralik ja viisakas, võivad nad sind kergemini rahule jätta.

Mine ära, kui kisub kakluseks. Hoiduge ’üksteist õrritamast’ (Galaatlastele 5:26, UT). Kui sa ka kakluses peale jääd, võib vastane ikkagi jääda varitsema uut võimalust. Niisiis püüa olukord kõigepealt sõnadega lahendada (Õpetussõnad 15:1). Kui asi paistab minevat vägivaldseks ja jutt ei aita, astu või koguni jookse minema. Pea meeles, et ”elus koer on parem kui surnud lõvi” (Koguja 9:4). Viimse väljapääsuna võta enesekaitseks tarvitusele mistahes mõistlikud ja vältimatud abinõud (Roomlastele 12:18).

Räägi asjast vanematele. Noored ”räägivad koolivägivallast oma vanematele harva, sest nad kardavad, et vanemad peavad neid argpüksiks või hakkavad neid noomima, et nad jõhkarditele vastu ei astu”. (”The Loneliness of Children”.) Ent tihti toob raskele olukorrale lahenduse vaid vanemate vaheleastumine.

Palu Jumalat. Jumal ei taga sulle kaitset füüsilise vägivalla eest. Kuid ta võib anda sulle kallaletungijatega silm silma vastu sattudes vaprust ja tarkust, et keerulisest olukorrast välja tulla (Jakoobuse 1:5).

[Pilt lk 151]

Paljud noored on sunnitud omaealiste kiusu kannatama

[Pilt lk 154]

Pilkaja tahab nautida täiel sõõmul sinu kannatusi. Vastunähvamine või nutmapurskamine võib julgustada teda sind edasi kiusama

[Pilt lk 156]

Kui sind narritakse, püüa ilmutada huumorimeelt