22. peatükk

Millise tee ma peaksin valima?

”MIDA ma kavatsen oma elus teha?” Varem või hiljem seisab su ees see raske küsimus. Valikuvõimalusi on hämmastavalt palju: meditsiin, äri, kunst, pedagoogika, arvutiteadus, tehnika, oskustööd. Ehk arvad sinagi nagu see noormees, kes ütles: ”Olla edukas tähendab minu meelest .. säilitada selline elatustase nagu lapsepõlvekodus.” Võib-olla sa hoopis unistad sarnaselt paljude teistega majandusliku olukorra parandamisest.

Ent kas edu hõlmab vaid edukust materiaalses mõttes? Kas võib mingi ilmalik karjäär pakkuda sulle tõelist rahuldust?

’See kõik oli tühi töö’

Lummav, kütkestav, tulus! Just nõnda kujutavad tihti ilmalikku karjääri filmid, televisioon ja raamatud. Kuid saavutamaks niinimetatud edu, on karjääriredelil ronijad tihti sunnitud tunnustuse saavutamiseks omavahel armutult võistlema. Dr Douglas LaBier räägib, et noored täiskasvanud, kellest paljusid ”iseloomustab kiire karjäär kõrgtehnoloogia vallas, kaebavad rahulolematuse, ärevustunde, depressiooni, tühjustunde, luulumõtete, aga ka väga mitmesuguste kehaliste hädade üle”.

Kuningas Saalomon näitas juba kaua aega tagasi, et ilmalik edu üksi on tühine. Kuna Saalomonil oli praktiliselt piiramatult materiaalseid rikkusi, jõudis ta oma elus hämmastavate saavutusteni. (Loe Koguja 2:4—10.) Ent lõpuks ütles Saalomon: ”Aga kui ma vaatlesin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid  tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine!” (Koguja 2:11).

Töö võib küll tuua rikkuse ja tunnustuse, ent see ei saa rahuldada inimese ”vaimseid vajadusi” (Matteuse 5:3, UM). Niisiis jääb tõeline rahuldustunne kättesaamatuks neile, kes rajavad oma elu üksnes ilmalikele saavutustele.

Rahuldustpakkuv elutee

Kuningas Saalomon annab nõu: ”Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: ”Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!”” (Koguja 12:13). Tänapäeval on kristlaste esmaseks kohustuseks kuulutada Kuningriigi sõnumit (Matteuse 24:14). Need noored, kes suhtuvad tõsiselt oma kohustustesse Jumala ees, tunnevad, et nad peavad sellest tööst osa võtma võimalikult täiel määral — kuigi neil ehk polegi loomupärast soovi kuulutada. (Võrdle 2. Korintlastele 5:14.) Täisajalise ilmaliku töö hankimise asemel on tuhanded otsustanud teenida täisajaliste pioneeride-evangeeliumikuulutajatena. Teised teenivad misjonäridena välismaal või töötavad mõnes Vahitorni ühingu harubüroos.

Emily, kes loobus sekretär-ärijuhi karjäärist, et hakata pioneeriks, ütleb: ”Olen õppinud seda tööd tõeliselt armastama.” Täisajaline püha teenistus on tõesti kõige rahuldustpakkuvam ja vaimustavam elutee, mida ette võib kujutada! Kas võib olla veel suuremat eesõigust kui olla üks ”Jumala kaastöölistest”? (1. Korintlastele 3:9.)

Kas kõrgharidus annab eeliseid?

Enamik pioneerkuulutajatest elatab ennast osaajalise tööga. Aga kui sul tuleb hiljem peret ülal pidada? Kindlasti ei tule kellelgi eales kahetseda seda, et ta noorusaastad pühendas Jumala teenimisele! Ehk oleks siiski  noorel arukas esmalt hankida kõrgharidus ja alles siis astuda pioneerteenistusse?

Piibel teadagi ei ütle täpselt, mitu aastat kristlik noor peaks koolis käima. Samuti ei mõista ta hukka hariduse omandamist. Jehoova, ”Suur Õpetaja”, innustab oma rahva liikmeid õppima hästi lugema ja selgesti mõtteid väljendama (Jesaja 30:20, UM; Laul 1:2; Heebrealastele 5:12). Lisaks võib haridus aidata meil paremini mõista inimesi ja maailma, milles elame.

Kas kõrgharidus on alati väärt nii pika aja ja suure rahasumma ohverdamist? * Kuigi statistika näitab, et kõrgharidusega inimestel on paremad palgad ning nende seas on vähem töötuid kui keskharidusega inimeste seas, tuletatakse kõrgkooliõpinguteks juhendeid andvas raamatus ”Planning Your College Education” meile meelde, et statistika näitab vaid keskmisi arve. Tegelikult saab vaid väike hulk kõrgharidusega inimesi tõeliselt kõrget palka; ülejäänute palk on üsna keskmisel tasemel. Pealegi ei pruugi kõrgharidusega inimeste suured sissetulekud sugugi põhineda ainuüksi kõrgharidusel, vaid hoopis sellistel teguritel nagu ”erakordsed võimed, motivatsioon, piirkondlikud töösaamisvõimalused, .. erilised anded”.

”Kõrgharidus ei taga enam edu tööturul,” öeldakse Ühendriikide tööministeeriumis. ”Akadeemilistesse ja tehnilistesse ametitesse ning juhikohale palgatud [kõrgharidusega inimeste] osakaal .. vähenes, kuna neid ametikohti ei lisandunud piisavalt kiiresti, et anda tööd järjest kasvavale hulgale lõpetajatele. Seetõttu üldiselt võttes iga viies [kõrgkooli]lõpetanu, kes tuli tööturule aastatel 1970—1984, pidi leppima ametikohaga, mis tavaliselt ei nõua kõrgharidust. See kõrgkoolilõpetajate üliküllus püsib tõenäoliselt 1990-ndate aastate keskpaigani.”

 Teised tegurid, mida peab silmas pidama

Kõrgharidus võib parandada või ka mitte parandada su töösaamisvõimalusi. Üks asi on aga kindel: ”Aeg on lühike” (1. Korintlastele 7:29)! Isegi kui pidada silmas kogu seda oletatavat kasu, mida saab kõrgkooliõpingutest, kas on need neli või enamgi kõrgkooliaastat parim viis kasutada veel järelejäänud aega? (Efeslastele 5:16.)

Kas kõrgkooliõpingud viivad sind sinu vaimsetele eesmärkidele lähemale või on asi hoopis vastupidi? Pea meeles, et suur sissetulek pole kristlasele sugugi kõige tähtsam asi (1. Timoteosele 6:7, 8). Igatahes ühes Ühendriikide ülikoolijuhtkondade tehtud uurimuses iseloomustati nüüdisaja üliõpilasi kui ”karjäärihimulisi, ainult materiaalsest edust ja iseendast huvitatuid”. Rühm üliõpilasi ütles: ”Raha. Tundub, et me ei räägigi enam muust kui rahast.” Kuidas sellises ägedast võistlusvaimust ja isekast materialismist küllastunud atmosfääris viibimine sinule võiks mõjuda?

Ülikoolides ehk ei ole enam nii pöörased ajad kui 1960-ndatel aastatel. Ent üliõpilasrahutuste vaibumine ei tähenda kaugeltki seda, et ülikoolilinnaku keskkond avaldaks ülesehitavat mõju. Ühes ülikoolilinnaku elu uurimuses jõuti järgmisele järeldusele: ”Üliõpilastel on nüüdki peaaegu piiramatu vabadus nii isiklikes kui ühiskondlikes asjus.” Uimasteid ja alkoholi kasutatakse vabalt ning abieluvälised suhted on reegliks, mitte erandiks. Kui selline olukord valitseb ka sinu kodumaa ülikoolides, siis kas ei tee sellises keskkonnas elamine tühjaks sinu püüdeid jääda moraalselt puhtaks? (1. Korintlastele 6:18.)

Ettevaatusele manitseb ka selgelt ilmnenud seos kõrghariduse ja ”usulistest põhiõpetustest vähehaaval loobumise” vahel. (”The Sacred in a Secular Age”.) Kuna  kõrgkoolides on rõhk õppeedukusel, on mõned kristlikud noored oma usulise tegevuse hooletusse jätnud ja seetõttu ülikoolides viljeldava ilmaliku mõtteviisi intensiivse rünnaku all kaitsetuks jäänud. See on nii mõnegi usuelu karile ajanud (Koloslastele 2:8).

Kõrghariduse alternatiive

Neid tõsiasju silmas pidades on paljud kristlikud noored otsustanud mitte püüelda kõrghariduse poole. Paljud on leidnud, et Jehoova tunnistajate koguduses saadav väljaõpe — eriti just iganädalane teokraatlik teenistuskool — on andnud töökoha leidmisel arvestatavaid eeliseid. Kuigi nendel noortel pole kõrgharidust, on nad õppinud esinemiskindlust ja väljendusoskust ning nad suudavad üsnagi hästi kanda vastutust. Lisaks teevad paljud kooliajal läbi masinakirja, programmeerimise, autoremontimise, metallitöötlemise või mõne muu taolise kursuse. Sellistest sageli nõutavatest oskustest võib olla abi osaajalise töö hankimisel. Ja ehkki paljud noored suhtuvad ”oma käte töösse” halvakspanuga, väärtustab Piibel ’töötegemist’ (Efeslastele 4:28; võrdle Õpetussõnad 22:29). Omandas ju Jeesus Kristuski nii head ametioskused, et teda hakati kutsuma ”puusepaks”! (Markuse 6:3.)

Tõsiasi on see, et mõnedes maades on tööturg kõrgkoolilõpetanutest sedavõrd küllastunud, et ilma ametialase lisaväljaõppeta on raske leida üsna tavalistki tööd. Ent on olemas koolitusprogrammid, kutse- ja tehnikakoolid ning lühiajalised kõrgkoolikursused, kus sageli on võimalik minimaalse aja- ja rahakuluga õppida tööturul nõutavaid ameteid. Samuti ära iial unusta, et on üks tegur, mida tööhõivestatistika ei arvesta: Jumala tõotus hoolitseda nende eest, kes seavad vaimsed asjad esikohale (Matteuse 6:33).

Tööleidmisvõimalused ja koolisüsteemid erinevad paikkonniti. Noortel on erisugused võimed ja kalduvused. Ja ehkki kasuliku ametina võiks soovitada kristlikku  teenistust, jääb see ikkagi isikliku valiku küsimuseks. Niisiis, langetades otsust, kui palju haridust sa peaksid omandama, tuleb sul koos oma vanematega kõiki asjaga seotud tegureid hoolega kaaluda. ”Igaüks kandku oma koormat” selliseid otsuseid langetades (Galaatlastele 6:5).

Näiteks kui su vanemad nõuavad kindlalt, et sa läheksid kõrgkooli, pead sa neile kuuletuma seni, kuni oled nende järelevalve all. * (Efeslastele 6:1—3.) Võib-olla saad sa kodus edasi elada, tarvitsemata astuda üliõpilaselu rattasse. Kaalu hoolega, millised kursused sa valid, näiteks võid ilmalike filosoofiate asemel keskenduda hoopis ametialaste oskuste õppimisele. Ole valvas seltskonda valides (1. Korintlastele 15:33, UT). Hoia ennast vaimselt tugevana, käies koosolekutel, võttes osa põlluteenistusest ja uurides isiklikult. Mõnedel noortel, kes on olnud sunnitud kõrgkoolis õppima, on õnnestunud tänu valitud õppekavale isegi pioneeritööd teha.

Vali oma ametit hoolega ja palvemeeles, nii et see ei teeks sind mitte ainult õnnelikuks, vaid aitaks ka ’koguda endale varandusi taevasse’ (Matteuse 6:20).

[Allmärkused]

Küsimusi aruteluks

◻ Miks on tihtilugu nõnda, et ilmalik karjäär ei too inimesele õnne?

◻ Miks kõigil jumalakartlikel noortel tuleks mõelda osalemisele täisajalises pühas teenistuses?

◻ Millist kasu väidetakse olevat kõrgharidusest ja kas need väited peavad alati paika?

◻ Millised ohud võivad kõrgkooliõpingutega kaasneda?

◻ Milliseid kõrghariduse alternatiive võib noor inimene kaaluda?

[Väljavõte lk 175]

Töö võib küll tuua rikkuse ja tunnustuse, ent see ei saa rahuldada inimese ”vaimseid vajadusi”

[Väljavõte lk 177]

”Kõrgharidus ei taga enam edu tööturul”