13. peatükk

Miks ma nii sügavalt masendun?

Melanie vastas täielikult oma ema ideaalpildile täiuslikust lapsest — seda kuni 17-aastaseks saamiseni. Siis hakkas ta hoidma kõrvale kooliüritustest, ei võtnud vastu peokutseid ega paistnud hoolivat ka sellest, et ta hinded langesid väga headelt rahuldavatele. Kui ta vanemad ettevaatlikult pärisid, mis teda vaevab, tormas ta minema, öeldes: ”Jätke mind rahule! Midagi ei vaeva mind!”

14-aastane Mark oli ägedaloomuline ja vihameelne, iseloomult kergesti plahvatav. Koolis oli ta rahutu ja segas tundi. Kui ta oli nördinud või vihane, kihutas ta oma mootorrattal metsikult mööda tühermaad või sööstis rulaga järskudelt nõlvadelt alla.

NII Melanie kui ka Mark kannatasid ühe ja sama häda — depressiooni — all. Dr Donald McKnew Ühendriikide psühhiaatriainstituudist ütleb, et 10—15 protsendil kooliõpilastest esineb haiglaslikke meeleoluhäireid. Vähem on raske depressiooni all kannatajaid.

Mõnikord võib probleemi taga olla mingi bioloogiline tegur. Depressiooni põhjustajaks võivad olla nakkushaigused, sisesekretsiooninäärmete talitluse häired, menstruaaltsüklist tulenevad hormonaalsed muutused, vaegsuhkurveresus, mõned ravimid, kokkupuude mürkmetallide või -kemikaalidega, allergilised reaktsioonid, tasakaalustamata toidusedel või aneemia.

Depressiooni põhjuseks on pinged

Tihti on juba teismeiga iseenesest emotsionaalse stressi allikaks. Kuna noorel inimesel pole täiskasvanu kogemusi elu tõusude ja mõõnadega toimetulekuks, võib talle tunduda, et mitte keegi ei hooli temast, ning ta  võib sattuda raskesse masendusse üsna igapäevaste asjade pärast.

Mõni võib sattuda kurvameelsusesse ka suutmatusest vastata vanemate, õpetajate või sõprade ootustele. Näiteks Donald arvas, et ta peaks õppetöös hiilgama, olemaks oma kõrgestiharitud vanematele meele järele. Et ta seda ei suutnud, sattus ta masendusse ning hakkas hauduma enesetapumõtteid. ”Ma pole kunagi millekski kõlvanud. Olen pidevalt kõigile pettumust valmistanud,” kaebas Donald.

See, et ebaõnnestumise tunne võib põhjustada masendust, ilmneb juhtumist mehega, kelle nimi oli Epafroditos. Esimesel sajandil läkitati see ustav kristlane välja eriülesandega abistada vangistatud apostel Paulust. Kuid saabunud Pauluse juurde, haigestus ta peagi, ja hoopis Paulus pidi tema eest hoolitsema! Seega võib mõista, miks Epafroditos pidas end lausa hädavareseks ja miks ta ’tundis suurt tuska’. Ilmselt jättis ta võtmata arvesse kõik selle hea, mida ta enne haigestumist oli korda saatnud (Filiplastele 2:25—30).

Kaotuskibedus

Francine Klagsbrun ütleb oma raamatus ”Too Young to Die — Youth and Suicide”, mis käsitleb noorte enesetappe: ”Paljude emotsionaalsetest põhjustest tingitud depressioonide taga on kellegi või millegi sügavalt armastatu pärast tuntav ränk kaotuskibedus.” Depressiooni põhjuseks võib olla seega ka ühe vanema  kaotus kas surma või abielulahutuse läbi, töökohakaotus või karjääri purunemine või ka füüsilise tervise kaotus.

Kõige muserdavamalt mõjub noorele inimesele siiski armastusest ilmajäämine, tunne, et mitte keegi ei vaja sind ega hooli sinust. ”Kui ema meid maha jättis, tundsin end reedetu ja üksijäetuna,” pihtis neiu nimega Marie. ”Mu maailm näis ühe ropsuga kokku varisevat.”

Seega võid kujutleda, millise segipaisatud tundeelu ja hingevalu all kannatavad mõningad noored, kui neil tuleb seista perekonnas silmitsi selliste raskustega nagu abielulahutus, alkoholism, verepilastus, perevägivald, lapse seksuaalne kuritarvitamine või lihtsalt tõrjutus lapsevanema poolt, kes on eluraskustele alla jäänud. Kui tabav on küll Piibli õpetussõna: ”Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud [samuti võime saada üle masendusest] vähene!” (Õpetussõnad 24:10). Noor võib ekslikult koguni ennast perekonna probleemides süüdistada.

Sümptomite äratundmine

Depressioon võib esineda erinevates raskusastmetes. Noore inimese eneseusalduse võib lüüa kõikuma mingi ebameeldiv juhtum. Kuid tavaliselt mööduvad sellised masendushetked üsna kiiresti.

Ent kui meelemasendus kestab ja noorel on väärtusetus-, ärevus- ja vihatunde tõttu üldiselt negatiivne hoiak, võib seisund minna üle kergeks krooniliseks depressiooniks, nii nagu arstid seda kutsuvad. Sümptomid võivad olla väga erinevad, nagu seda näitavad ka algul mainitud Marki ja Melanie kogemused. Ühel juhul võivad noort inimest tabada ärevushood. Teisel juhul võib  ta olla pidevalt väsinud, kaotada söögiisu, tal esineb unehäireid, tema kehakaal langeb või siis juhtub tal järjest õnnetusi.

Mõned noored püüavad varjata oma masendust, otsides palavikuliselt naudinguid lõputust pidutsemisest, juhuslikest seksuaalvahekordadest, vandalismist, joomarlusest ja muust taolisest. ”Ma ei saa ise kah õieti aru, miks ma pean kogu aeg väljas käima,” tunnistas üks 14-aastane poiss. ”Tean vaid seda, et kui olen üksi, siis tajun, kui kehv mul olla on.” See on täpselt nõnda, nagu Piibel ütleb: ”Naerdeski võib süda valutada” (Õpetussõnad 14:13).

Kui asi pole mitte lihtsalt meeleolu languses

Kui kerget kroonilist depressiooni ei ravita, võib see viia tõsisema haigusliku nähuni — sügava depressioonini. (Vaata lk. 107.) ”Tundsin end kogu aeg otsekui sisemiselt surnuna,” selgitas Marie, üks sügava depressiooni ohvreid. ”Ma vaid eksisteerisin, mul puudusid emotsioonid. Tundsin pidevalt õudust.” Sügavas depressioonis raskemeelsus ei taandu, vaid võib kesta kuid. Seetõttu on seda tüüpi depressioon üldlevinumaid tegureid teismeliste enesetappude osas, mida nüüdsel ajal peetakse paljudes maades ”varjatud epideemiaks”.

 Kõige visam — ja ohtlikum — sügava depressiooniga seotud hingeseisund on ääretu lootusetuse tunne. Professor John E. Mack räägib 14-aastasest tütarlapsest Vivienne’ist, kes kannatas sügava depressiooni all. Väliselt paistis ta olevat igati tore noor neiu, kellel on hoolitsevad vanemad. Ent olles äärmiselt sügavas meeleheites, poos ta end üles! Professor Mack kirjutas: ”Vivienne’i otsusele end tappa andis olulise tõuke tema suutmatus näha ette, et tema depressioon võiks kunagi taanduda, et tal võiks olla lootust oma hingevalust lõpuks pääseda.”

Seega tundub sügava depressiooni all kannatajaile, et nad ei toibu iial, et neil pole tulevikku. Asjatundjate arvates viib selline lootusetus tihti enesetapumõteteni.

Ent enesetapp ei ole lahendus. Marie, kelle elu oli muutunud painajalikuks, tunnistas: ”Peas keerlesid mul kindlad enesetapumõtted. Ent ma mõistsin, et seni kuni ma end ei tapa, on ikka veel lootust.” Kõigele lõpu tegemine ei lahenda muidugi midagi. Kahjuks paljud noored ei näe meeleheitesse sattununa mingit väljapääsu ega soodsa lõpplahenduse võimalikkust. Seepärast püüdis Marie oma probleemi eest põgeneda endale heroiini süstides. Ta ütles: ”Eneseusaldust oli mul piisavalt — kuid seda vaid narkouimas olles.”

 Kergest masendusest ülesaamine

On olemas mõistlikke teid masendustundest ülesaamiseks. ”Mõned satuvad masendusse, sest nad on näljased,” täheldas depressiooni asjatundja dr. Nathan S. Kline New Yorgist. ”Võib juhtuda, et inimene pole midagi söönud hommikul ja mingil põhjusel ka lõuna ajal. Kella kolme paiku hakkab ta imestama, miks tal on nii kehv olla.”

Tähtis on ka see, mida sa sööd. Meeleheitehoogude all kannatav neiu Debbie möönis: ”Ma ei teadnudki, et rämpstoit võib nii halvasti mu meeleolule mõjuda. Sõin seda alatasa. Nüüd olen tähele pannud, et ma tunnen end paremini, kui söön vähem maiustusi.” Kasuks võib tulla ka liikumine, mis võib meeleolu tõsta. Mõningal juhul oleks omal kohal arstlik läbivaatus, sest masendus võib viidata mingile kehalisele haigusele.

Võitlus meelelaadi pärast

Tihti põhjustab masendust või süvendab seda see, et nähakse end negatiivses valguses. ”Kui nii paljud on sind solvanud ja haavanud, hakkad pidama end täiesti väärtusetuks,” kurtis 18-aastane Evelyn.

Mõtle järele: kas tõesti on teised sinu kui inimese väärtuse üle otsustajad? Samasugune naeruvääristamine  tabas ka kristlikku apostlit Paulust. Mõned pidasid teda tossikeseks ja kehvaks kõnelejaks. Kas Paulus tundis ennast selle pärast väärtusetuna? Mitte sugugi! Paulus teadis, et tähtis on Jumala mõõdupuudele vastata. Ta võis kiidelda Jumala abiga kordasaadetu üle — öelgu teised mida tahes. Kui ka sina tuletad meelde tõsiasja, et sul on hea seisund Jumala ees, siis rõhutud meeleolu tavaliselt kaob (2. Korintlastele 10:7, 10, 17, 18).

Mida teha siis, kui sa oled masendunud mingi oma nõrkuse või sooritatud patu tõttu? Jumal ütles Iisraelile: ”Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks” (Jesaja 1:18). Ära mitte kunagi alahinda meie taevase Isa kaastunnet ja kannatlikkust (Laul 103:8—14). Ent kas sa ka teed tõsiseid pingutusi, et oma probleemist üle saada? Kui tahad saada lahti painavast süütundest, peaksid tegema oma osa. Õpetussõna kõlab: ”Kes [oma üleastumisi] tunnistab ja need hülgab, leiab armu!” (Õpetussõnad 28:13).

Masendushetkede vastu saab ka võidelda, seades endale realistlikke eesmärke. Et olla edukas, ei pea sa veel klassi priimus olema (Koguja 7:16—18). Lepi sellega, et pettumused on osa elust. Kui neid ette tuleb, siis selle asemel et mõelda: ”Sellest, mis minuga juhtub, ei hooli keegi ei nüüd ega tulevikus”, mõtle pigem: ”Küll ma sellest üle saan.” Ja ega üks korralik peatäis nutta pole ka paha.

Kordaminekute väärtus

Daphne, kes on saanud üle mitmest masendusperioodist, annab nõu: ”Kurvameelsus ei kao iseenesest. Tuleb oma mõtted mujale suunata või millegagi tegelema hakata. Tuleb mingi asi käsile võtta.” Võtkem näiteks Linda, kes räägib, mida ta oma süngemeelsusega tõsist võitlust pidades teeb: ”Praegu tegelen innukalt  õmblemisega. Saan täiendada oma garderoobi ning vähehaaval unustada, mis mulle muret teeb. See aitab tõepoolest.” Tehes midagi, mis sul hästi välja tuleb, võid parandada enesehinnangut, mis masendusaegadel on tavaliselt üsna madalale langenud.

Lisaks on kasulik teha midagi, mis sulle rõõmu valmistab. Võiksid kasvõi osta endale midagi meeldivat, mängida mõnd mängu, valmistada lemmiktoitu, tuhnida raamatupoes, minna välja sööma, lugeda ja ka lahendada ristsõnu, näiteks neid, mis ilmuvad ajakirjas ”Ärgake!”.

Debbie leidis, et ta saab oma rõhutud meeleolust üle, kui võtab ette lühikesi retki või seab endale väikseid eesmärke. Ent kõige suurem abi oli sellest, kui ta sai teha midagi ära teiste aitamiseks. ”Kohtusin ühe väga masendunud neiuga ning aitasin tal Piiblit uurida,” jutustab Debbie. ”Need iganädalased arutelud andsid mulle võimaluse talle rääkida, kuidas ta saaks oma masendusest üle. Piibel andis talle kindla lootuse. See aitas samal ajal mindki.” Ütles ju Jeesuski: ”Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35).

Räägi sellest kellegagi

”Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!” (Õpetussõnad 12:25). Mõistva inimese poolt lausutud ”hea sõna” võib seada kõik siin maailmas teise valgusse. Kuna ükski inimene ei suuda su südamesse näha, puista see välja kellelegi, keda usaldad ja kes on võimeline aitama. ”Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” ütleb Õpetussõnade 17:17. ”Kui hoiad muret endas, siis otsekui kannaksid ihuüksi oma ränka koormat,” ütles  22-aastane Evan. ”Kui aga rääkida asjast kellegagi, kes suudab aidata, läheb tunduvalt kergemaks.”

Võid ju öelda: ”Olen seda juba proovinud, ent kuulen seepeale vaid jutlust, et tuleb näha ka elu helgemat poolt.” Kust siis leida inimest, kes on nii mõistev kuulaja kui ka pädev nõuandja? (Õpetussõnad 27:5, 6.)

Kust leida abi

Eeskätt ’anna oma süda’ oma vanematele (Õpetussõnad 23:26). Nad tunnevad sind paremini kui keegi teine ja tihtilugu saavad nad sind aidata, kui sa vaid annad neile selleks võimaluse. Kui nad leiavad, et probleem on tõsine, võivad nad aidata sul arstiabi saada. *

Abi võivad osutada ka kristlikku kogudusse kuulujad. Marie jutustas: ”Olin aastaid peitunud sellise maski taha, et õieti mitte keegi ei teadnud, kui masendunud ma olen. Kuid siis puistasin oma südant ühele eakale naisele kogudusest. Kui mõistev ta küll oli! Tal oli olnud samasuguseid kogemusi nagu minul. Niisiis sain julgust teadmisest, et ka teised on midagi taolist üle elanud ja olukorrast edukalt välja tulnud.”

Marie masendus ei hajunud sugugi silmapilkselt. Ent ta tugevdas oma suhteid Jumalaga, nii et vähehaaval hakkas ta tulema toime ka oma emotsioonidega. Sinagi võid leida Jehoova tõeliste kummardajate seast sõpru ja ”perekonna”, kes on sinu heakäekäigust siiralt huvitatud (Markuse 10:29, 30; Johannese 13:34, 35).

Üliväga suur vägi

Ent vägevaim abivahend süngemeelsuse hajutamiseks on apostel Pauluse nimetatud ”üliväga suur vägi”,  mis tuleb Jumalalt (2. Korintlastele 4:7). Kui sa toetud temale, võib ta aidata sul masendust võita (Laul 55:23). Oma püha vaimu kaudu annab ta sulle üliväga suure väe, mida sul endal tavapäraselt poleks.

Selline sõprus Jumalaga annab tõesti kindlustunde. ”Kui mind valdab norutunne,” ütles neiu nimega Georgia, ”siis palvetan palju. Ma tean, et Jehoova toob väljapääsu, olgu mu probleem nii tõsine kui tahes.” Daphne on sama meelt ja lisab: ”Jehoovale võib kõik ära rääkida. Võib lihtsalt südamelt kõik välja valada, teades, et kui ka ükski inimene ei suuda sind mõista ega hooli sinust, siis tema mõistab ja hoolib kindlasti.”

Niisiis, kui oled masendunud, palu Jumalat ning otsi keegi tark ja arusaaja inimene, kellele võid paljastada oma tunded. Kristlikust kogudusest võid leida ”vanemaid”, kes on kogenud nõuandjad (Jakoobuse 5:14, 15). Nad on valmis aitama säilitada sul sõprussidemeid Jumalaga. Jumal mõistab sind ja kutsub sind heitma oma mured tema peale, ’sest tema peab hoolt sinu eest’ (1. Peetruse 5:6, 7). Piibel tõotab kindlalt: ”Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:7).

[Allmärkus]

Küsimusi aruteluks

◻ Millised asjad võivad viia noore inimese masendusse? Kas sina oled seda kunagi kogenud?

◻ Kas sa oskad loetleda kerge kroonilise depressiooni sümptomeid?

◻ Kas sa tead, kuidas tunda ära sügavat depressiooni? Miks see on nii tõsine haigus?

◻ Maini mõningaid masendushetkede vastu võitlemise võimalusi. Kas sul on mõnest soovitusest abi olnud?

◻ Miks on nii tähtis asjast rääkida, kui ollakse sügavalt masendunud?

[Väljavõte lk 106]

Teismeliste enesetappude üldlevinumaid tegureid on sügav depressioon

[Väljavõte lk 112]

Sügavast depressioonist võivad aidata sul saada üle isiklikud sõprussuhted Jumalaga

 [Kast lk 107]

Kas pole ehk tegemist sügava depressiooniga?

Kes tahes võib kannatada aeg-ajalt ühe või enama alltoodud sümptomi all, ilma et asi tõsine oleks. Ent kui esineb mitu sümptomit korraga ja need on visad kaduma või kui mõni neist on sedavõrd tõsine, et su normaalne elu on häiritud, võib sul olla 1) mingi kehaline haigus ja sa vajad põhjalikku arstlikku läbivaatust või 2) tõsine psüühiline häire — sügav depressioon.

Miski ei valmista sulle rõõmu. Tegevused, mis sulle varem meeldisid, ei valmista sulle enam rõõmu. Elad otsekui ebareaalses maailmas, käid nagu udus ja teed kõike mehhaaniliselt.

Täielik väärtusetuse tunne. Sulle tundub, et su elul pole mingit tähtsust ning see on täiesti kasutu. Sind võib täielikult vallata süütunne.

Järsud meeleolumuutused. Kui oled olnud seltskondlik, võid muutuda kinniseks või vastupidi. Võid tihti nutta.

Täielik lootusetuse tunne. Tunned, et kõik on halvasti, et sa ei või sinna midagi parata ja et olukord ei parane iialgi.

Sa soovid, et oleksid surnud. Kuna ängistus on väga sügav, tundub sulle tihti, et parem oleks olla surnud.

Sa ei suuda keskenduda. Mõtled ikka ja jälle samu mõtteid või loed midagi, ilma et sisu mõistaksid.

Muutused toitumistavades või sooletalitluse häired. Söögiisu kadumine või liigsöömine. Perioodiline kõhukinnisus või -lahtisus.

Muutunud magamistavad. Halb uni või liigunisus. Võid tihti näha painajalikku und.

Valud ja vaevused. Peavalu, krambid ning valud kõhus ja rindkeres. Tunned pidevat põhjendamatut väsimust.

[Pilt lk 108]

Noor inimene võib langeda masendusse suutmatusest vastata oma vanemate ootustele

[Pilt lk 109]

Parim viis toimetulekuks on rääkida teistega ja puistata oma südant

[Pilt lk 110]

Masendushetkedest aitab saada üle ka see, kui tehakse midagi teiste heaks