Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas ausus tõesti tasub end ära?

Kas ausus tõesti tasub end ära?

27. peatükk

Kas ausus tõesti tasub end ära?

KAS sina oled mõnikord tundnud kiusatust valetada? Donald ütles emale, et tuba on koristatud, kuid tegelikult oli ta lükanud kõik asjad voodi alla. Ka Richard püüdis sama saamatult oma vanemaid ninapidi vedada. Ta ütles neile, et halba hinnet ei saanud ta mitte sellepärast, et ta polnud kodus õppinud, vaid hoopis sellepärast, ”et ta ei saa õpetajaga läbi”.

Vanemad ja teised täiskasvanud näevad tavaliselt sellise abitu nükke läbi. Ometigi ei takista see paljusid noori vähemalt üritamast valetada, tõtt väänata või lausa petta, kui see paistab kasulik olevat. Üks põhjus on see, et vanemad ei vaata viltuminekule mitte just alati rahulikult. Kui oled tulnud koju kaks tundi lubatust hiljem, võid sattuda kiusatusse öelda, et maanteel oli tõsine õnnetus, selle asemel et rääkida vanematele piinlikku tõtt: sa lihtsalt ei märganud, kuidas aeg lendas.

Ka koolis võidakse ausus proovile panna. Õpilased arvavad sageli, et koolis antakse neile liiga palju koduseid ülesandeid. Sageli käib õpilaste vahel armutu võistlus. Küsitlustest on selgunud, et Ühendriikides üle poole õpilastest spikerdab või on spikerdanud. Aga kas ikka tasub olla ebaaus, kuigi valetamine võib tunduda ahvatlevana ja spikerdamine kerge väljapääsuna?

Miks ei tasu valetada

Valetamine soovist vältida karistust võib tunduda momendil kasulik olevat. Kuid Piibel hoiatab: ”Kes sepitseb valesid, ei pääse!” (Õpetussõnad 19:5). On vägagi tõenäoline, et vale tuleb ikkagi välja ja karistusest pole pääsu. Siis aga ei ole su vanemad vihased mitte ainult algse pahateo pärast, vaid ka sellepärast, et oled neile valetanud!

Mida võiks öelda spikerdamise kohta koolis? Üks ülikooli juriidiliste asjade eest vastutav ametnik ütleb: ”Iga õpilane, kes on koolis süüdi ebaaususes, satub suurde ohtu: ta võib rikkuda ära oma tulevased õpi- ja tööleidmisvõimalused.”

Tõsi küll, paljud paistavad loost alati puhtalt välja tulevat. Spikerdades võid momendil vajaliku hinde küll kätte saada, kuid millised kaugeleulatuvad tagajärjed võivad sellel olla? Kahtlemata oled sa nõus, et oleks rumal ujumiskursus pettust appi võttes läbi teha. Kes siis tahaks kaldal konutada, kui kõik teised veemõnusid naudivad! Ja harjumus petta võib sulle koguni uppumissurma tuua, kui keegi sind vette juhtub lükkama!

Ent kuidas on lugu spikerdamisega matemaatika- või keeletunnis? Tõsi, tagajärjed pole ehk kaugeltki nii drastilised — vähemalt esialgu mitte. Ent kui sa ei ole koolis põhiteadmisi omandanud, võib juhtuda, et oled ”vajumas põhja” tööturul! Ja pettusega saadud lõputunnistus pole kuigi tõhus päästerõngas. Piibel ütleb: ”Kes valeliku keelega soetab varandusi, ajab taga tühja tuult” (Õpetussõnad 21:6). Vale abil saadud kasu on sama üürike kui tuulepuhang. Palju parem oleks korralikult õppima hakata, selle asemel et valetamise ja spikerdamise abil kool läbi saada! ’Virga kavatsused toovad kasu,’ öeldakse Õpetussõnades 21:5.

Valetamine ja südametunnistus

Tütarlaps Michelle süüdistas valelikult oma venda kalli iluasja lõhkumises, kuid hiljem tundis ta vajadust oma vale vanematele üles tunnistada. Michelle selgitab: ”Peaaegu kogu aeg tundsin ennast halvasti. Vanemad olid mind usaldanud, mina aga kuritarvitasin nende usaldust.” See juhtum näitab kujukalt, et Jumal on varustanud inimese südametunnistusega (Roomlastele 2:14, 15). Süütunne piinas Michelle’i südametunnistust.

Muidugi võib inimene oma südametunnistuse häält mitte kuulda võtta. Ent mida rohkem ta valetab, seda tundetumaks ta ebaõigluse suhtes muutub — tema ’südametunnistusse on põletatud otsekui tuline märk’ (1. Timoteosele 4:2). Kas sa tõesti sooviksid, et sinu südametunnistus tuimaks muutuks?

Kuidas Jumal valetamisele vaatab

Jehoova on vihanud ja ”vihkab” edaspidigi ”valelikku keelt” (Õpetussõnad 6:16, 17). Lõppude lõpuks on ju ”vale isa” ei keegi muu kui Kurat Saatan (Johannese 8:44). Ja Piibel ei tee mingit vahet tavaliste valede ja niinimetatud hädavalede vahel. ”Ühtki valet ei tule tõe seest” (1. Johannese 2:21).

Niisiis peab igaüks, kes tahab olla Jumala sõber, olema tingimata aus. Laulus 15 küsitakse: ”Jehoova! Kes võib tulla külaliseks su telki? Kes tohib elada su pühal mäel?” (1. salm). Uurigem järgnevas neljas salmis antud vastuseid.

”See, kes elab laitmatult, teeb õigust ja räägib tõtt oma südamest” (2. salm). Kas siin räägitakse poevargast või spikerdajast? Või sellisest inimesest, kes valetab oma vanematele või teeskleb ennast olevat kellegi muu, kui ta tegelikult on? Vaevalt! Kui sa siis tahad olla Jumala sõber, pead sa olema aus nii oma tegudelt kui ka südamelt.

”Kes keelt ei peksa, ei tee teisele kurja ega tõsta laimujuttu oma ligimese peale” (3. salm). Kas sa oled kunagi kellegi kohta inetute, halvustavate märkuste tegemises mingi noortejõuguga kaasa löönud? Arenda endas tahtejõudu, et suudaksid keelduda taolises kõnes osalemast!

”Kelle silmis on jumalatud põlatavad, aga auväärt need, kes Jehoovat kardavad, kes vannub enesele kahjuks, kuid ei riku vannet” (4. salm). Ära pea sõpradeks noori, kes valetavad, petavad või hooplevad ebamoraalsete tegudega; nad ootavad, et sina samamoodi teeksid. Nooruk Bobby täheldas: ”Selline sõber, kellega koos valetatakse, toob häda kaela. Ta ei ole sõber, keda võib usaldada.” Otsi sõpru, kes peavad lugu aususe mõõdupuudest. (Võrdle Laul 26:4.)

Kas sa panid tähele, et Jehoova hindab ehk ’peab auväärseks’ inimesi, kes oma sõna peavad? Võib-olla oled lubanud järgmisel laupäeval kodus abiks olla, kuid nüüd kutsutakse sind just selsamal laupäeva pealelõunal palli mängima. Kas sa sööd oma sõnu ning lähed koos sõpradega välja ja jätad töö vanematele teha või hoopis pead oma sõna?

”Kes oma raha ei anna laenuks, et kasu saada, ega võta altkäemaksu süütu vastu. Kes nii teeb, see ei kõigu iialgi!” (5. salm). Kas pole mitte just ahnus peamiseks petmise ja ebaaususe põhjuseks? Eksamitel spikerdajad on ahned hinnete järele, mille saamiseks nad pole õppimisega vaeva näinud. Altkäemaksuvõtjad hindavad raha rohkem kui õigust.

Tõsi küll, mõned viitavad poliitika- ja ärijuhtidele, kes aususereegleid oma huvides väänavad. Ent kui püsiv on selliste inimeste edu? Laul 37:2 vastab: ”Need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!” Kui ka teised inimesed neid ei tabaks ja oma soosingust ilma ei jätaks, tuleb neil lõpuks ikkagi seista Jehoova Jumala kohtu ees. Ent Jumala sõbrad ”ei kõigu iialgi” (meie kursiiv). Nende igavene tulevik on kindel.

Arenda ”head südametunnistust”

Kas pole siis mõjuvaid põhjusi vältida igasugust valetamist? Apostel Paulus ütles enda ja oma kaaslaste kohta: ”Me oleme veendunud selles, et meil on hea südametunnistus” (Heebrealastele 13:18). Kas sinu südametunnistus on sama tundlik kõige ebaõige suhtes? Kui mitte, siis kasvata seda, uurides Piiblit ja seda selgitavat kirjandust, näiteks ajakirju ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”.

Nooruk Bobby on seda teinud ja häid tulemusi saanud. Ta on õppinud, et oma probleeme ei saa katta valede võrguga. Tema südametunnistus käsib tal minna oma vanemate juurde ja rääkida asjast avameelselt. Mõnikord on tagajärjeks see, et ta saab karistada. Sellest hoolimata möönab ta, et kuna ta on olnud aus, on tal parem enesetunne.

Ei ole alati kerge tõtt rääkida. Ent inimene, kes otsustab kõnelda tõtt, säilitab hea südametunnistuse, head suhted oma tõeliste sõpradega ja mis kõige tähtsam, eesõiguse olla ”külaline” Jumala telgis! Seega ei ole ausus mitte ainult tasutoov, vaid ka ainus õige tee kõigile kristlastele.

Küsimusi aruteluks

◻ Millistes olukordades võib sattuda kiusatusse valetada?

◻ Miks ei ole hea valetada või petta? Kas sa võid tuua selle kohta mingi isikliku tähelepaneku või kogemuse?

◻ Kuidas kahjustab valetaja oma südametunnistust?

◻ Loe läbi Laul 15. Kuidas seostuvad selle salmid aususe teemaga?

◻ Kuidas võib noor arendada head südametunnistust?

[Väljavõte lk 212]

’Iga õpilane, kes on koolis süüdi ebaaususes, satub suurde ohtu: ta võib rikkuda ära oma tulevased võimalused’

[Väljavõte lk 216]

Piibel ei tee mingit vahet tavaliste valede ja niinimetatud hädavalede vahel

[Pilt lk 214]

Vanemad näevad mannetud püüded varjata sõnakuulmatust tavaliselt läbi