9. peatükk

Kuidas ma võin seista vastu eakaaslaste mõjule?

NELJATEISTKÜMNEAASTANE Karen oli juba täielik narkomaan ning alatasa seksuaalsuhetes. Seitsmeteistkümneaastane Jim oli parandamatu alkohoolik ja elas ebamoraalset elu. Nad mõlemad möönavad, et tegelikult neile ei meeldinud see elu ja need kombed, mida nad harrastasid. Miks nad siis elasid niimoodi? Eakaaslaste mõju!

”Kõik mu kaaslased elasid niimoodi ja see avaldas mulle tugevat mõju,” selgitab Karen. Sedasama arvas Jim: ”Ma ei tahtnud kaotada oma sõpru sellega, et olen teistsugune.”

Miks noored järgivad oma eakaaslaste eeskuju

Sirgudes tugevneb mõnedes noortes soov saada eakaaslaste soosingu ja heakskiidu osaliseks, samal ajal kui vanemate mõju neile nõrgeneb. Teised lihtsalt tunnevad vajadust rääkida kellegagi, kes neid ”mõistab” või kes laseb neil end tunda armastatu või vajalikuna. Kui sellisest suhtlemisest jääb kodus vajaka — nagu seda sageli juhtub —, otsivad nad seda oma eakaaslaste hulgast. Samuti jääb tihti puudu eneseusaldusest, ja sisemise ebakindluse tõttu võidaksegi langeda eakaaslaste mõju alla.

Eakaaslaste mõju ei pruugi tingimata halb olla. Õpetussõna ütleb: ”Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” (Õpetussõnad 27:17). Samuti kui metallnoaga võib teritada teise noa nürinenud tera, võib ka seltsimine teiste noortega ’ihuda’ sinu isiksust ja teha sinust parema inimese — eeldusel, et sellistel kaaslastel on küpsed ja ülesehitavad hoiakud.

 Ent üsnagi tihti on noored nii vaimselt kui ka vaimulikult kahetsusväärselt ebaküpsed. Paljudel noortel on ebaterved, mitteusaldatavad ja koguni vastutustundetud vaated ning seisukohad. Kui siis noor inimene laseb lähemalt mõtlemata end eakaaslastel juhtida, pole küsimus ei milleski muus kui selles, et pime juhib pimedat. (Võrdle Matteuse 15:14.) Tagajärjed võivad olla kohutavad.

Kuigi eakaaslased ehk ei püüagi sind panna äärmiselt sobimatult käituma, võib nende mõju ikkagi tugev olla. ”Teiste noorte heakskiit on ääretult tähtis,” ütles Debbie. ”18-aastaselt tegi mulle hirmu juba mõtegi, et ma teistele ei meeldi, sest siis poleks mul olnud kedagi, kes oleks tahtnud koos minuga midagi mõnusat ette võtta. Kartsin, et jään üksi.” Debbie nägi seepärast kõvasti vaeva, et oma kaaslaste heakskiitu saavutada.

Kas mina olen nende mõju all?

Kas ka sina oled hakanud riietuma, rääkima või käituma teatud viisil, et olla samasugune kui teised? 17-aastane Susie väidab: ”Tegelikult ei saa ükski teine noor panna inimest midagi vastu tema tahtmist tegema.” Tõsi küll, ent kaaslaste mõju võib olla niivõrd salakaval, et sa ehk ei märkagi, kui tugev see sulle on. Mõtle näiteks apostel Peetrusele. Vapper ja kindlate veendumustega Peetrus oli üks kristluse alussambaid. Jumal tegi Peetrusele teatavaks, et Tema soosingu osaliseks võib saada inimesi kõigist rahvastest ja rassidest. Niisiis aitas Peetrus esimestel paganatest usklikel kristlasteks saada (Apostlite teod 10:28).

 Ent mõne aja möödudes saabus Peetrus Antiookiasse, linna, kus paljudest mittejuutidest olid saanud kristlased. Loomulikult seltsis Peetrus nende paganatest usklikega. Ühel päeval saabusid Antiookiasse mõned Jeruusalemma juudikristlased, kellel oli mittejuutide suhtes ikka veel eelarvamusi. Kuidas käitus Peetrus nüüd, mil kohal olid tema juutidest kaaslased?

Peetrus eraldus paganakristlastest ja keeldus koos nendega söömastki! Miks? Ilmselt kartis ta oma kaaslasi pahandada. Võib-olla mõtles ta endamisi: ”Seni kui nad siin on, püüan väheke nende meele järgi olla, aga kui nad on läinud, söön ikka koos paganatega. Miks rikkuda ära head suhted sellise pisiasja pärast?” Niisiis hakkas Peetrus teesklema: tegema midagi niisugust, mida ta tegelikult ei uskunud, hüljates oma põhimõtted (Galaatlastele  2:11—14). Seega on ilmselge, et mitte keegi pole kaaslaste mõju suhtes immuunne.

Kuidas mina reageeriksin?

Kuigi on kerge öelda: ”Mina küll ei karda seda, mida teised mõtlevad!”, on hoopis teine asi sellele veendumusele kindlaks jääda, kui kaaslased sind mõjutada püüavad. Mida sa näiteks teeksid järgnevates olukordades?

Koolikaaslane pakub sulle teiste noorte nähes sigaretti. Sa tead, et suitsetada pole õige. Kuid kõik nad ootavad sinu reageeringut . . .

Koolis räägivad tüdrukud, et nad on oma noormeestega seksuaalsuhetes. Üks tüdrukutest ütleb sulle: ”Ega sina ometi enam neitsi ole?”

Sa tahaksid endale samasugust kleiti nagu kõigil teistel tüdrukutel, kuid ema ütleb, et selline on liiga lühike. Sinu arvates paistad sa riietes, mida tema sul soovitab kanda, otsekui kuueaastane. Klassikaaslased nöökavad sind. Üks tüdrukutest soovitab: ”Miks sa ei säästa taskuraha ega osta midagi korralikku? Sul ei tarvitse sellest emale rääkida. Paned selle selga alles siin, koolis.”

Kas nendes olukordades on kerge toime tulla? Ei ole, ent kui sa kardad öelda ei oma kaaslastele, ütled lõpuks  ei iseendale, oma normidele ja oma vanematele. Kust sa võid kaaslaste mõjule vastu seismiseks jõudu saada?

”Otsustusvõime”

Viieteistkümneaastane Robin ei hakanud suitsetama mitte omal tahtel, vaid sellepärast, et kõik teised suitsetasid. Ta meenutab: ”Hiljem hakkasin mõtlema: ”Mulle see ju ei meeldi. Miks ma siis teen seda?” Niisiis lõpetasin.” Kuna ta mõtles oma peaga, suutis ta kaaslaste mõjule vastu panna!

Seega annab Piibel noortele kohase ergutuse arendada ”teadmisi ja otsustusvõimet” (Õpetussõnad 1:1—5). Kui inimesel on otsustusvõimet, ei tarvitse tal toetuda kogenematute eakaaslaste antud juhistele. Samal ajal ei muutu ta liigselt enesekindlaks ega eira teiste seisukohti (Õpetussõnad 14:16). Ta on valmis ’kuulma nõu ja võtma õpetust, et olla targem’ (Õpetussõnad 19:20).

Niisiis ära üllatu, kui sind ei sallita või isegi pilgatakse selle pärast, et mõtled oma peaga. ”Mõtlemisvõimelist meest [või naist] vihatakse,” öeldakse Õpetussõnad 14:17 (UM). Ent kes on tegelikult tugevamad, kas need, kes annavad järele oma kirgedele ja tunnetele, või need, kes suudavad kohatutele soovidele öelda ei? (Võrdle Õpetussõnad 16:32.) Kuhu jõuab sinu pilkajate  elu välja? Kas ka sina tahad oma elu niiviisi lõpetada? Kas pole ehk nõnda, et nad on lihtsalt sinu peale kadedad ja varjavad oma ebakindlust pilkamisega?

Hoidu püünisest

”Inimeste kartmine paneb püüdepaela,” öeldakse Õpetussõnades 29:25. Piibli aegadel võis pahaaimamatult sööta haarav loom hõlpsasti püünisesse langeda. Samuti tänapäeval võib olla sulle söödaks soov leida eakaaslastelt tunnustust. See võib ahvatleda sind Jumala normide rikkumise lõksu. Kuidas sa siiski saaksid hoiduda inimeste kartmise püünisest?

Kõigepealt vali endale sõpru hoolega! (Õpetussõnad 13:20.) Seltsi nendega, kes järgivad kristlikke väärtushinnanguid ja norme. Tõsi küll, see piirab su sõpruskonda. Üks teismeline ütleb: ”Kuna ma polnud uimastite ja seksi suhtes oma koolikaaslastega sama meelt, jätsid nad mu peagi rahule. Ehkki vabanesin seega tugevast survest nendega kaasa minna, hakkasin tundma end kuidagi üksildasena.” Ent on parem kannatada veidi üksindust, kui lasta eakaaslaste mõjul end nii vaimselt kui moraalselt alla kiskuda. Kui seltsid perekonnaliikmete ja kristlikku kogudusse kuulujatega, aitab see sul üksindusest põhjustatud tühjustundest üle saada.

Ka vanematele kuuletumine võib sul aidata eakaaslaste mõjule vastu seista (Õpetussõnad 23:22). Tõenäoliselt näevad su vanemad tublisti vaeva, et sulle õigeid väärtushinnanguid õpetada. Üks tütarlaps ütles: ”Vanemad olid minu suhtes ranged. Alati see ei meeldinud mulle, kuid ma olen rõõmus, et nad jäid endale kindlaks ja piirasid mu sõpruskonda.” Tänu sellisele vanemlikule abile ei andnud ta järele survele tarvitada uimasteid ja astuda seksuaalsuhetesse.

Edasi täheldab noorsoonõunik Beth Winship: ”Noorukid, kes on mingis vallas tublid, tunnetavad ise oma väärtust. Nende hea enesehinnang ei tarvitse sõltuda  eakaaslaste heakskiidust.” Miks siis mitte püüda selle poole, et olla nii kooli- kui koduasjus osav ja pädev? Noored Jehoova tunnistajad püüavad olla eeskätt kristlikus teenistuses ’töötegijad, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagavad õieti’ (2. Timoteosele 2:15).

Hoiatanud inimeste kartmise ”püüdepaela” eest, jätkab Õpetussõnad 29:25: ”Kes loodab Jehoova peale, on kaitstud!” Suhted Jumalaga võivad ehk enam kui miski muu anda sulle jõudu seista vastu eakaaslaste mõjule. Näiteks varem mainitud Debbie liikus mõnda aega ringi koos ühe jõuguga ning tarvitas ohtralt alkoholi ja uimasteid. Siis aga hakkas ta tõsiselt Piiblit uurima ja seejärel Jehoovale lootma. Milline mõju sellel oli? ”Jõudsin otsusele, et ma ei taha enam teha seda, mida teeb see väike noortejõuk,” lausus Debbie. Ta ütles oma endistele sõpradele: ”Teie lähete oma teed ja mina oma teed. Kui tahate minuga sõbrad olla, tuleb teil austada neid norme, mida mina austan. Mul on kahju, aga mul on ükspuha, mida te mõtlete. Mina kavatsen teha just nii.” Mitte kõik Debbie sõbrad ei austanud ta uusi usulisi tõekspidamisi. Kuid Debbie ütleb: ”Igal juhul pidasin pärast seda otsust endast rohkem lugu.”

Kui hoidud eakaaslaste mõju püünisest, võid sinagi ’pidada endast rohkem lugu’ ja säästa end paljudest muredest!

Küsimusi aruteluks

◻ Miks kalduvad noored laskma end eakaaslastest mõjutada? Kas see on tingimata halb?

◻ Mida õpetab kaaslaste mõju kohta apostel Peetruse kogemus?

◻ Millised olukorrad (võib-olla meenub mõni olukord sinu enda elust) võivad panna proovile sinu võime öelda ei?

◻ Millistele asjadele võiksid mõelda, kui sulle väljakutse julgustükiks esitatakse?

◻ Mis võib sul aidata hoiduda inimeste kartmise püünisest?

[Väljavõte lk 74]

”Teiste noorte heakskiit on ääretult tähtis,” ütles Debbie. ”[Mulle] tegi .. hirmu juba mõtegi, et ma teistele ei meeldi .. Kartsin, et jään üksi.”

 [Kast lk 75]

”Seda sa küll ei julge teha!”

”Lase käia,” käivad klassikaaslased Lisale peale. ”Ütle õpetajale, et ta hingeõhk haiseb!” Vaevalt küll, et küsimus seisnes suuhügieenis. Lisale esitati väljakutse julgustükiks — ja veel üsna riskantseks! Mõnedele noortele paistab tõepoolest valmistavat haiglast lõbu esitada teistele väljakutse teha midagi sellist, mis võib ulatuda kergest üleannetusest lausa enesetapjalikkuseni.

Aga kui sulle esitatakse väljakutse teha midagi tobedat, inetut või lausa ohtlikku, on õige aeg peatuda ja järele mõelda. Üks tark mees ütles: ”Surnud kärbes paneb haisema võidevalmistaja õli, pisut alpust rikub tarkuse väärtuse!” (Koguja 10:1). Muistsetel aegadel võis tühipaljas surnud kärbes rikkuda väärtusliku võide- või lõhnaõli. Samuti võib ”pisut alpust” hävitada vaevaga väljateenitud hea maine.

Lapsikute tempude tagajärjeks on tihti viletsamad hinded, koolist väljaviskamine ja isegi arreteerimine! Ent kuidas on lugu siis, kui sa arvad, et sa vahele ei jää? Küsi endalt: ”Kas see, mida minult oodatakse, on arukas? Kas see on armastusväärne? Kas see on vastuolus Piibli või vanemate õpetatud normidega? Kui see on nii, siis kas ma tõepoolest soovin, et enda lõbustamisele mõtlevad noored minu elu juhiksid? Kas sellised noored, kes ergutavad mind oma elu ja head mainet kaalule panema, üleüldse on mu tõelised sõbrad?” (Õpetussõnad 18:24.)

Seepärast püüa väljakutset esitavate noortega mõistlikult rääkida. Kaheksateistkümneaastasel Terryl on tavaks ”jahutada nende huvi asja vastu”, küsides: ”Miks ma peaksin seda tegema? Mida ma sellega tõestan?” Lisaks tee neile teatavaks, et sul on kindlad normid, mille järele kavatsed elada. Üks noor tütarlaps üritas noormeest ebamoraalsusesse kaasa tõmmata, öeldes: ”Sa ei tea, millest sa ilma jääd.” ”Tean küll,” vastas noormees. ”Herpesest, tripperist, süüfilisest . . . ”

Jah, kui julged oma eakaaslastele ei öelda, hoidud tegemast midagi sellist, mida hiljem kahetseksid!

[Pilt lk 76]

Tihti hoiavad noored kokku, et vastastikku tuge leida

[Pilt lk 77]

Kas sinule on eakaaslased avaldanud mõnikord mõju teha midagi sellist, mida sa õigeks ei pea?

[Pilt lk 78]

Olgu sul jõudu seista vastu eakaaslaste mõjule!