39. peatükk

Kuidas ma võin Jumalaga lähedaseks saada?

JUMALAGA lähedaseks? Paljude meelest on Jumal osavõtmatu ja kauge olend, mitteisikuline ”Algpõhjus”. Seepärast võib mõte temaga lähedane olla sinus rahutust, koguni hirmu tekitada.

Ehk oled aga kogenud midagi samalaadset kui neiu nimega Lynda, keda kasvatasid kristlikud vanemad. Ta meenutab: ”[Teismeeas] puudusin ma haruharva kristlikelt koosolekutelt, ka ei jätnud ma mitte ühelgi kuul kuulutustegevuses osalemata, ent tegelikult ma ei arendanud lähedasi isiklikke suhteid Jehoovaga.”

Kuid sellest, kas sa saad Jumalaga lähedaseks, just sõltubki sinu tulevik. Jeesus Kristus ütles: ”See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat” (Johannese 17:3). See ’tundmine’ on midagi enamat kui võime õppida selgeks ja tuua ette fakte — ateistki võiks seda teha. See tähendab arendada suhteid Jumalaga, saada temaga sõbraks. (Võrdle Jakoobuse 2:23.) Jumal pole üldsegi kättesaamatu, ta kutsub meid üles ’teda otsima ja leidma’, sest ’tema ei ole kaugel mitte ühestki meist’ (Apostlite teod 17:27).

 Kuidas sa saad Jumalat tundma õppida

Kas oled kunagi vaadanud kaugeid tähti, kuulanud imestledes mere möirgamist, lasknud end lummata graatsilisel liblikal või imetlenud tillukese lehe õrna ilu? Kõik need Jumal loomistööd lasevad vaid aimata tema määratut väge, tarkust ja armastust. Jumala ”nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist .. pannakse tähele .. tema tegudes” (Roomlastele 1:19, 20).

Ent sul on tarvis teada Jumalast enamat kui vaid seda, mida loomistöö võib paljastada. Sellepärast on Jumal andnud oma kirjapandud Sõna. Sellest raamatust selgub, et Jumal pole mingi nimetu olemusvorm või mitteisikuline jõud, vaid tõeline Isik, kellel on nimi. ”Teadke, et Jehoova on Jumal!” kuulutab laulik (Laul 100:3). Samuti näitab Piibel, milline Isik on selle nime taga: ”halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest” (2. Moosese 34:6). Tegelikult võimaldavad selle üksikasjalikud ülestähendused Jumala suhetest inimkonnaga näha Tema otsest tegutsemist! Et Jumalaga lähedaseks saada, on niisiis väga oluline Piiblit lugeda.

Kuidas teha piiblilugemine nauditavaks

Muidugi nõuab Piibli läbilugemine palju aega. Tihti peletab noori juba ainuüksi selle raamatu mahukus. Lisaks kurdetakse, et Piibel on igav. Kuid Piibel on Jumala ilmutus inimesele. See räägib meile, kust me oleme siia tulnud ja kuhu me läheme. See ütleb meile täpselt ära, mida me peame tegema, et elada paradiisis maa peal igavesti. Kuidas võiks see olla igav? Õige küll, Piibel pole kerge lugemismaterjal, seda lugedes ”on raske aru saada mõnest asjast” (2. Peetruse 3:16). Ent Piiblit lugeda ei pruugi üldsegi ränkraske olla.

 Noormees Marvin annab praktilise näpunäite, kuidas oleks Piiblit huvitavam lugeda: ”Üritan toimuvat vaimusilmas näha ning ennastki sinna olukorda asetada.” Võtkem näiteks Taanieli 6. peatüki jutustuse. Selle asemel et see passiivselt läbi lugeda, püüa kujutleda, et sina oledki Taaniel. Sind on võetud kinni jõleda süüdistuse alusel, et sa oma Jumala poole palvetad. Karistus? Surm! Pärsia sõdurid lohistavad sind armutult haua äärde — augu juurde, mis kubiseb näljastest lõvidest.

Kuuldub kõminat, kui hiigelsuur kivi augu suu eest ära veeretatakse. Alt on kuulda lõvide verdtarretavaid möirgeid. Põrkud õudusest tagasi, ent sind hoiavad raudses haardes kuninga sõjamehed, kes sind siis sellesse surmaauku heidavad ja kivi augu suule tagasi veeretavad. Sind ümbritseb pimedus ning sa tunned, kuidas mingi karvane olend end sinu vastu hõõrub . . .

Igav? Vaevalt küll! Ent pea meeles: sa ei loe selleks, et meelt lahutada. Püüa jõuda selgusele, mida õpetab see jutustus Jehoova kohta. Kas ei osuta Taanieli kogemus näiteks sellele, et Jehoova lubab oma sulastele saada osaks ränki katsumusi?

Lisaks sellele püüa lugeda kavakindlalt. Kui sa iga päev 15 minutit Piiblit loed, võid selle umbes aastaga läbi lugeda! ’Osta kokku aega’ mõnelt vähemtähtsalt toimingult — nagu näiteks telerivaatamiselt (Efeslastele 5:16, UT). Kui sa süvenenult Piiblit loed, võid tunda, et saad Jumalaga palju lähedasemaks (Õpetussõnad 2:1, 5).

Palve kaudu saad temaga lähedaseks

Teismeeas tütarlaps Laverne täheldas: ”Ei saa ju kuidagi öelda, et inimene on kellegagi isiklikes suhetes, kui ta temaga ei kõnele.” Jehoova, kes ’kuuleb palvet’, kutsub meid endaga kõnelema (Laul 65:3). Kui me palume teda usus, palume midagi ”tema tahtmist mööda, ta kuuleb meid” (1. Johannese 5:14).

 Seda koges varemmainitud Lynda. Ta meenutab, et ühel oma eluperioodil, kui kuhjus probleeme ja pingeid, palvetas ta mitu päeva lakkamatult, et leida oma probleemidele lahendus. Saades jõudu raskused ületada, hakkas varem nii kaugena näinud Jumal tunduma talle lähedasena. Samal kombel õppis palve väärtuslikkust tundma neiu Kay: ”Mõnikord tekib lihtsalt tahtmine kellelegi oma sisimaid tundeid väljendada, ja kes on selleks veel kohasem kui Jehoova, sest tema mõistab meid, ning me teame, et tema on ainus, kes võib tõesti aidata.”

Ent kas toob palve vaid emotsionaalset kergendust? Ei, sest Jakoobuse 1:2—5 kinnitab meile, et mitmesuguseid katsumusi kohates peaksime jätkuvalt paluma Jumalat, ”kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale”. Võib-olla Jumal ei aita meil katsumusest pääseda, ent ta annab meile kindlasti tarkust, et katsumusega toime tulla! Ta võib tuletada meelde asjassepuutuvaid Piibli põhimõtteid. (Võrdle Johannese 14:26.) Või siis võib ta hoolitseda selle eest, et juhtida sinu tähelepanu teatud asjadele kas isikliku piibliuurimise käigus või kristlikel koosolekutel. Ka ära unusta, et ta ’ei lase sind rohkem kiusata kui sa suudad kanda, vaid valmistab ka väljapääsu’. Jah, ta ei luba, et oleksid ”hüljatud” (1. Korintlastele 10:13; 2. Korintlastele 4:9). Kas ei tunneks sa end Jumalaga lähedasemana, kui oled katsumusega toimetulekul tema abi tundnud?

Ent ära palveta vaid isiklike probleemide pärast. Jeesus seadis oma eeskujupalves tähtsaimale kohale Jehoova nime pühitsemise, Tema Kuningriigi tuleku ja Jumala tahtmise sündimise (Matteuse 6:9—13). Ka ”anumine ühes tänuga” on palve tähtis koostisosa (Filiplastele 4:6).

Mida teha siis, kui sul on lihtsalt raske palvetada?  Palveta selle pärast! Palu, et Jumal aitaks sul avada oma süda tema ees. ’Ole püsiv palves’, küll siis tuleb aeg, mil näed, et sa suudad rääkida Jehoovaga sama vabalt kui oma lähedase sõbraga (Roomlastele 12:12). ”Tean, et võin alati, kui mul mingi probleem on, Jehoovalt juhatust otsida, ning ta aitab mind,” ütleb neiu Maria.

Jumala poole pöördudes ei tarvitse meil kasutada ilukõnet või valitud väljendeid. ”Valage välja oma südamed tema ette,” ütles laulik (Laul 62:9). Anna talle teada, mida tunned, mis sulle muret teeb. Palu temalt abi oma nõrkustest jagusaamiseks. Palu temalt õnnistust oma perele ja kaaskristlastele. Anu temalt andestust, kui oled eksinud. Täna teda iga päev eluanni eest. Kui palvest saab sulle elu lahutamatu osa, võid selle kaudu jõuda lähedastesse ja õnnestavatesse suhetesse Jehoova Jumalaga.

Tunnista avalikult oma sõprussuhteid Jumalaga

Kas ei tuleks sul siis, kui oled hakanud tundma rõõmu sõprusest Jumalaga, hakata innukalt teisi abistama, et ka nemad sellised kallihinnalised suhted luua võiksid? Jah, neilt, kes tahavad olla Jumala sõbrad, nõutakse, et nad ’suuga tunnistaksid pääsemiseks’ (Roomlastele 10:10, UT).

Paljud hakkavad sobival võimalusel rääkima oma  usust koolikaaslastele, naabritele ja sugulastele. Hiljem hakkavad nad koos Jehoova tunnistajatega käima kuulutustööl ”kodasid mööda” (Apostlite teod 5:42). Kuid mõnedele noortele on see avalik töö komistuskiviks. ”Arvan, et paljudele noortele valmistab majast majja käimine piinlikkust,” ütleb üks noor kristlane. ”Nad kardavad, kuidas nende sõbrad nende peale hakkavad vaatama.”

Ent kelle heakskiitu sa tegelikult hindad, kas eakaaslaste või taevase Sõbra Jehoova oma? Kas sa lubaksid  hirmul või piinlikkusel takistada sind saavutamast päästet? ”Pidagem kõikumata kinni lootuse [”avalikust”, UM] tunnistusest,” õhutab apostel Paulus (Heebrealastele 10:23). Siis võid näha, et olles piisavalt harjutanud ja end ette valmistanud, hakkad sa kuulutustööst tõelist rõõmu tundma! (1. Peetruse 3:15.)

Sobival ajal peaks see, et sa hindad oma taevast Sõpra, ajendama sind täielikult Jumalale pühenduma ning seda veeristimisega sümboliseerima (Roomlastele 12:1; Matteuse 28:19, 20). Seda, et tunnistatakse avalikult  Kristuse ristitud jüngriks saamist, ei saa kergelt võtta. See tähendab ’salata end ära’ — loobuda oma auahnetest püüdlustest ning taotleda esmajoones Jehoova Jumala huve (Markuse 8:34). Lisaks tähendab see, et sa tunnistad end kuuluvat Jehoova tunnistajate ülemaailmsesse organisatsiooni.

”Arvan, et paljud noored on ristimise suhtes kahevahel,” täheldas noormees Robert. ”Nad kardavad, et see on lõplik samm, mida tagasi astuda ei saa.” On tõsi, et kui ollakse pühendunud Jumalale, ei saa tagasi astuda. (Võrdle Koguja 5:4.) Ent ”kes .. mõistab teha head ja ei tee seda, sellele on see patuks” — olgu ta siis ristitud või mitte! (Jakoobuse 4:17.) Küsimus on: kas sa hindad Jumala sõprust? kas tekitab see sinus soovi teenida teda igavesti? Ära siis lase kartusel takistada sind kuulutamast, et oled Jumala sõber!

Jumala sõbrad on õnnistatud igavesti!

Kui valid Jumala sõpruse, oled kogu maailmaga vastuolus (Johannese 15:19). Sinust võib saada pilkealune. Sind võivad tabada raskused, probleemid ja kiusatused. Kuid ära luba mitte kellelgi ega millelgi röövida sinult suhteid Jumalaga. Ta tõotab oma kindlat tuge  pakkuda, öeldes: ”Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5).

See raamat on vaid üks tõendeid huvi kohta, mida Jehoova ja tema organisatsioon sinu igavese heakäekäigu vastu tunneb. Ja ehkki neil lehekülgedel pole olnud võimalik vastata kõigile sinu küsimustele ja probleemidele, mõistad sa nüüd kindlasti paremini kui kunagi varem, milline ammendamatu tarkuse allikas on Piibel! (2. Timoteosele 3:16, 17.) Kui sind vaevavad probleemid, siis otsi vastust sellest pühast raamatust (Õpetussõnad 2:4, 5). Kui sul on jumalakartlikud vanemad, on sul veel üks vaimse tarkuse ja toetuse allikas — muidugi kui avad neile oma südame.

Ennekõike pea meeles seda, et Jehoova Jumalal on kõigele vastused. Tema on ”meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav” ning ta võib sind kõigist raskustest välja juhatada (Laul 46:2). Niisiis, ”mõtle oma Loojale oma nooruspäevil” (Koguja 12:1). See rõõmustab Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11). Ja sel teel võid saada igavese elu hävimatus paradiisis, mis on Jumalal tasuks neile, kes on tema sõbrad.

Küsimusi aruteluks

◻ Miks on tähtis, et sa oleksid Jumalaga lähedastes suhetes?

◻ Mida Piibel Jumala kohta räägib?

◻ Kuidas sa saad lugeda Piiblit nõnda, et see naudingut pakuks ja kasu tooks?

◻ Mida hõlmab see, et sa avalikult ’tunnistad’ oma usku? Kas sina tahaksid seda teha? Miks?

◻ Milline osa on koosolekutel, kui tahad Jumalaga lähedaseks saada, ja kuidas sa võid neist kõige rohkem kasu saada?

◻ Milliseid õnnistusi toob sõprus Jumalaga?

[Väljavõte lk 311]

Kas tõesti on mul võimalik Jumalaga lähedaseks saada?

[Väljavõte lk 312]

Piibel on Jumala ilmutus inimesele. See räägib meile, kust me oleme siia tulnud ja mis meist saab

[Kast/pilt lk 316, 317]

Koosolekud aitavad Jumalaga lähedaseks saada

”Olen leidnud, et kui ma Jehoovat armastavate inimestega tihedalt läbi käin, aitab see mul temaga lähedaseks jääda.” Nõnda lausus üks noor nigeerlanna. Jehoova tunnistajad korraldavad selliseid läbikäimisvõimalusi oma kohalikes kuningriigisaalides (Heebrealastele 10:23—25). 16-aastane Anita ütles: ”Kuningriigisaalist olen leidnud endale tõelisi sõpru.”

Ent taolised kokkutulekud pole vaid seltskondlikud üritused. Kuningriigisaalid pakuvad viiest iganädalasest koosolekust koosnevat piibliõppe kursust. Käsitletavate teemade ring on lai: perekonnaelu, Piibli prohvetiennustused, käitumine, õpetused ja kristlik teenistus, kui nimetada vaid mõningaid neist. Olgugi et need koosolekud pole uhkelt lavastatud, on nad koostatud huvitavalt. Sageli mitmekesistavad kõnesid ja grupiarutelusid intervjuud ning lühikesed värvikad lavastused. Teokraatlikul teenistuskoolil on eriti väljapaistev osa tuhandete tublide avalike kõnede pidajate ettevalmistamisel.

Kuidas on lugu siis, kui sa juba käid koosolekutel? Püüa neist rohkem kasu saada. 1) Valmista end ette. ”Mul on varutud koosolekul kasutatavate raamatute uurimiseks kindel aeg,” lausub Anita. Seetõttu on sul kergem 2) osaleda. Kui Jeesus noor oli ja templis vaimseid asju arutleti, oli ta aktiivselt kuulamas, küsimusi esitamas ning vastuseid andmas (Luuka 2:46, 47). Ka sina võid ’palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oled kuulnud’, kui teed märkmeid, et mõtted hajevil poleks (Heebrealastele 2:1). Kui palutakse kuulajaskonnal osaleda, anna ka sina kommentaare.

Veel üks kasulik nõuanne oleks 3) õpitut kasutada. Jaga õpitud mõtteid teistega. Mis veelgi tähtsam, rakenda õpitut ellu ja tee enda juures vajalikke muudatusi. Näita, et tõde on ’tegev sinu sees’ (1. Tessalooniklastele 2:13).

Sea koosolekud tähtsaimale kohale. Kui sinu koduste kooliülesannete koorem on eriti suur, püüa need enne koosolekut ära teha. ”Mulle meeldib pärast koosolekuid juttu ajada ning viimaste seas lahkuda,” lausub noormees Simeon, ”aga kui mul on kooliülesandeid teha, lähen otsekohe ära.” Kuidas sa ka ei toimiks, püüa teha oma parim, et korrapäraselt koosolekutel käia. Need on sinu vaimseks kasvuks väga olulised.

[Pilt lk 315]

On väga oluline lugeda Piiblit, et arendada sõprussuhteid Jumalaga

[Pildid lk 318]

”Tean, et võin alati, kui mul mingi probleem on, Jehoovalt juhatust otsida, ning ta aitab mind”