34. peatükk

Miks peaks uimastitele ei ütlema?

”TUNDEELULISELT olen jäänudki lapseks,” lausub Mike, 24-aastane noormees. ”Omaealiste ees olen mõnikord kartlik ja lausa hirmul. Mind vaevab masendus ja ebakindlus, nii et aeg-ajalt olen mõelnud enesetapule.”

36-aastane Ann ütleb, et ta on ”emotsionaalselt täiesti ebaküps” ning et tal on ”madal eneseväärtustunne”. Ta lisab: ”Tunnen, et mul on väga raske normaalset elu elada.”

Mike’il ja Annil on nüüd käes tagajärjed, mida on toonud nende üks juba üsna noorelt langetatud otsus, nimelt, proovida uimasteid. Miljonid noored talitavad praegusajal samamoodi: süstitakse, neelatakse, nuusutatakse ja suitsetatakse kõike alates kokaiinist kuni marihuaanani. Mõnedele noortele on ”pilves olemine” üks probleemide eest põgenemise viise. Teised hakkavad neid tarvitama soovist rahuldada oma uudishimu. Kolmandad pruugivad uimaaineid, et leevendada depressiooni või elutüdimust. Ja kui kord juba on alustatud, jätkavad paljud uimastite tarvitamist puhtast naudingujanust. 17-aastane Grant lausub: ”Suitsetan [marihuaanat] pelgalt selle toime pärast, aga mitte selleks, et olla cool või et teised seda teevad. [— — —] Ma pole kunagi suitsetanud kaaslaste mõjul, vaid puhtalt omal soovil.”

Igal juhul on vägagi tõenäoline, et varem või hiljem avaneb sinulgi võimalus uimasteid proovida või siis lausa pakutakse neid sulle. ”Koguni meie koolivalvurid müüvad marit [marihuaanat],” ütleb üks nooruk. Uimaainete manustamise abivahendeid pakutakse ja müüakse vabalt. Ent hoolimata uimastite populaarsusest on sul tõsine põhjus neile ei öelda. Miks siis?

 Uimastid pärsivad arengut

Mõelgem noortele nagu Mike ja Ann, kes tarvitasid narkootikume, et probleemide eest põgeneda. Nagu me eelmisest peatükist võisime näha, toimub emotsionaalne areng siis, kui astutakse keerukatele eluolukordadele julgelt vastu, õpitakse õigesti suhtuma edusse ning taluma ebaõnnestumisi. Noored, kes keemia abil probleemide eest peitu poevad, pärsivad oma emotsionaalset arengut. Neil ei arene välja probleemidega toimetulekuks tarvilikud oskused.

Nagu kõigi teiste oskuste puhul, nõuab ka toimetulekuoskus praktikat. Toome näite. Kas oled kunagi jälginud osavat jalgpallurit? Lausa hämmastav, kuidas ta oma pead ja jalgu kasutab! Ent kuidas see mängija sellise osavuse on saavutanud? Aastatepikkuse harjutamisega. Ta õppis palli lööma, jooksu pealt palli suunama, pettelööke sooritama ja nii edasi, kuni temast sai vilunud mängija.

Toimetulekuoskuste arendamisega on lugu samasugune. On tarvis praktikat — kogemusi! Piibli Õpetussõnades 1:22 igatahes küsitakse: ”Kui kaua, te rumalad, armastate rumalust? Kui kaua meeldib .. alpidel vihata teadmist?” Noor inimene, kes varjub meelemürgiga saavutatavasse eufooriasse, ’armastab rumalust’; ta jääb ilma vajalikest teadmistest ega arenda eluga toimetuleku  oskusi. Raamatus ”Talking With Your Teenager” öeldakse teismelistest uimastitarbijate kohta: ”Õppetund, et elu rasketest momentidest saab üle ka ilma nende uimaaineteta, jääbki läbi võtmata.”

Seepärast tunnistab uimastid põgenemisteeks valinud Ann: ”14 aastat pole ma oma probleeme lahendanud.” Sama mõtet väljendab Mike: ”Hakkasin juba 11-aastaselt uimasteid pruukima. Kui ma 22-aastaselt lõpetasin, tundsin end täiesti lapsena. Klammerdusin teiste külge, lootes leida turvalisust. Hakkasin mõistma, et minu emotsionaalne areng seiskus, kui tegin algust uimastite tarvitamisega.”

”Lasin kõik need arenguaastad raisku minna,” lisab Frank, kes kuritarvitas mõnuaineid alates 13. eluaastast. ”Kui lõpetasin, tuli valuline tõdemus, et mul puudub eluga toimetulekuks igasugune ettevalmistus. Olin taas samasugune 13-aastane emotsionaalses segaduses murdeealine, nagu kõik nad on.”

Kas uimastid võivad rikkuda tervist?

Ka seda valdkonda tuleks silmas pidada. Enamikule noortele on selge, et niinimetatud rasked uimastid võivad tappa. Ent kuidas on lugu niinimetatud kergete uimastitega, nagu näiteks marihuaana? Kas kõik nende kohta jagatavad hoiatused on vaid hirmutamistaktika? Et leida vastust, võtkem vaatluse alla uimaaine marihuaana.

Marihuaana (kutsutakse ka rohuks, mariks või kanepiks) on andnud tihtilugu asjatundjatele põhjust vaidlusteks. Ja peab ütlema, et selle populaarse uimaaine suhtes on paljugi veel selgusetu. Üks asi on aga see, et marihuaanasigareti suitsus on üle 400 keemilise ühendi. Läks rohkem kui 60 aastat, enne kui arstidele sai selgeks, et sigaretisuits tekitab vähki. Samuti võib kuluda aastakümneid,  enne kui saab täiesti selgeks, kuidas just need marihuaana 400 ühendit inimorganismile mõjuvad.

Ent tutvunud tuhandete uurimistöödega, jõudis USA maineka meditsiiniinstituudi ekspertide kolleegium järeldusele: ”Senini avaldatud teaduslik tõestusmaterjal osutab sellele, et marihuaana evib laias skaalas psühholoogilisi ja bioloogilisi toimeefekte, millest mõned on inimese tervisele vähemalt teatud tingimustel kahjulikud.” Millised siis on need kahjulikud toimeefektid?

Kuidas marihuaana inimorganismile mõjub

Vaadelgem näiteks kopse. Ka kõige tulisemad marihuaana pooldajad möönavad, et suitsu kopsudesse tõmbamine küll head ei tee. Sarnaselt tubakasuitsuga on marihuaanasuitsus hulgaliselt toksilisi aineid, näiteks tõrvaineid.

Dr Forest S. Tennant jun. uuris 492 sõdurit USA-st, kes olid tarvitanud marihuaanat. Neist ligemale 25 protsendil oli ”kurk kannabisesuitsetamisest põletikuline ja 6 protsenti teatas, et nad on põdenud bronhiiti”. Ühest teisest uuringust selgus, et 30 marihuaanapruukijast 24-l oli bronhides ”vähi varasele staadiumile iseloomulikke haiglaslikke muutusi”.

On tõsi, et keegi ei saa kindlalt öelda, kas neil  inimestel hiljem tõepoolest vähk välja areneb. Aga kas sul oleks tahtmist nõnda riskida? Lisaks ütleb Piibel, et Jumal ”annab ise kõigile elu ja õhu” (Apostlite teod 17:25). Kas sa ilmutaksid austust Eluandja vastu, kui sa tahtlikult hingaksid sisse midagi sellist, mis kahjustaks kopse ja kurku?

Koguja 12:6 nimetab inimese aju poeetiliselt ”kuldkausiks”. Aju, mis on napilt suurem kui inimese rusikas ja kaalub vaid umbes 1400 grammi, pole mitte ainult väärtuslik mälestuste talletuspaik, vaid ka kogu närvisüsteemi juhtimiskeskus. Seda silmas pidades pane tähele meditsiiniinstituudi hoiatust: ”Võime kindlalt öelda, et marihuaana avaldab ajule akuutset toimet, kutsudes muu hulgas esile keemilisi ja elektrofüsioloogilisi muutusi.” Praegu pole olemas veenvaid tõendeid, et marihuaana püsivaid ajukahjustusi põhjustaks. Ent võimalusse, et marihuaana mingil viisil ”kuldkaussi” kahjustada võib, ei tohiks kergekäeliselt suhtuda.

Ja mis saab siis, kui sa ühel päeval abiellud ning muretsed endale lapsed? Meditsiiniinstituut selgitab, et marihuaana on tuntud ”sünnikahjustuste põhjustaja, kui seda katseloomadele suurtes doosides manustada”. Seda, kas see ka inimestele samasuguse toimega on, pole siiani tõestatud. Ent pea meeles, et sünnikahjustused (näiteks need, mida põhjustab hormoon DES) annavad endast tihti  alles aastate möödudes märku. Seega jääb vaid oodata, mida toob tulevik marihuaanasuitsetajate lastele ja ka lastelastele. Dr. Gabriel Nahas ütleb, et marihuaanasuitsetamine võib olla ”geneetiline rulett”. Kas tohiks ükski, kes peab lapsi ”pärandiks Jehoovalt”, võtta endale sellist riski? (Laul 127:3.)

Kuidas Piibel uimastitele vaatab

Marihuaana on muidugi vaid üks arvukatest populaarsetest uimaainetest. Ent see näitab kujukalt, et on küllaldaselt põhjust hoiduda igasugusest meelemürgist mõnusaamise eesmärgil. Piibel ütleb: ”Noorte meeste uhkuseks on jõud” (Õpetussõnad 20:29). Kahtlemata on sinul kui noorel inimesel küllaltki hea tervis. Miks siis riskida seda kaotada?

Ent veelgi tähtsam on võtta teadmiseks, mida Piibel selle asja kohta arvab. Selles manitsetakse meid ’säilitama otsustusvõimet’, aga mitte seda hävitama mingite keemiliste ainete kuritarvitamise teel (Õpetussõnad 3:21). Edasi kutsutakse meid üles: ”Puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses.” Jumal tõotab tõepoolest vaid neile, kes on ’puhastanud endid rüvedusest’ ja hoiduvad ka uimastavate ainete kuritarvitamisest: ”Ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks” (2. Korintlastele 6:17—7:1).

 Ometi ei pruugi uimastitest äraütlemine sugugi kerge olla.

Kaaslaste surve

Ühel jahedal suveõhtul sõlmisid Joe ja Frank, kes olid nõod ja lähedased sõbrad, lepingu. ”Lepime kokku, et tehku teised mida tahes, meie uimasteid proovima ei hakka,” pani ette Joe, neist kahest noorem. Kokkuleppe märgiks suruti teineteisel kätt. Kõigest viis aastat hiljem leiti Joe uimastitest põhjustatud autoõnnetuse tagajärjel oma autost surnuna. Frankist aga oli saanud tugev uimastisõltlane.

 Mis siis viltu läks? Vastuse võime leida Piibli tungivast hoiatusest: ”Ärge eksige! Halvad sõbrutsemised laostavad korralikke kombeid!” (1. Korintlastele 15:33, UT). Nii Joe kui ka Frank sattusid valesse seltskonda. Seltsides aina tihedamalt nendega, kes pruukisid uimasteid, hakkasid nad ka ise neid proovima.

Raamatus ”Self-Destructive Behavior in Children and Adolescents” tõdetakse: ”Kõige sagedamini viib noored mitmesuguste uimastitega kokku mõni lähedane sõber. [— — —] [Tema] sooviks võib olla erutava või mõnupakkuva kogemuse jagamine.” Peatüki alguses mainitud Mike kinnitab seda sõnadega: ”Kõige raskem oli seista vastu kaaslaste survele. [— — —] Esimest korda suitsetasin marihuaanat sellepärast, et kõik mu kaaslased tegid seda, mina aga tahtsin nende hulka kuuluda.”

Otse öeldes, kui su sõbrad hakkavad uimasteid pruukima, langed sa tugeva emotsionaalse surve alla muganduda, end nende toimimisviisiga kohandada. Kui sa endale uusi sõpru ei vali, on täiesti tõenäoline, et lõpuks saab ka sinust uimastitarvitaja.

’Tarkadega läbikäimine’

”Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” öeldakse Õpetussõnades 13:20. Kas sa näiteks püüdest vältida mõnd külmetushaigust ei hoiduks lähedasest kontaktist nakatunutega? ”Samuti ka siis, kui me tahame seista vastu .. uimaainete kuritarvitamisele .., vajame tervet, tasakaalukat keskkonda ning meil tuleb hoiduda kahjulike mõjude alla sattumast,” teatab raamat ”Adolescent Peer Pressure”.

 Niisiis, kas sa tahad öelda uimastitele ei? Sel juhul vaata, kellega sa seltsid. Taotle sõprust jumalakartlike kristlastega, kes toetavad sinu otsust hoiduda uimastitest. (Võrdle 1. Saamueli 23:15, 16.) Samuti pane tähele 2. Moosese 23:2 sõnu. Ehkki algselt suunatud vande all tunnistuse andjatele, on ka noortele heaks nõuandeks järgmised sõnad: ”Ära järgne jõugule kurja tegema.”

Kui inimene pimesi oma kaaslasi järgib, pole ta ei keegi muu kui ori. Piibel ütleb kirjakohas Roomlastele 6:16: ”Eks te tea, et kelle orjaks te hakkate sõnakuulmises, selle orjad te olete, kelle sõna te kuulete.” Sellepärast julgustabki Piibel noori arendama ”otsustusvõimet” (Õpetussõnad 2:10—12). Õpi mõtlema oma peaga, siis pole sul ohtu järgida lapsikult isemeelseid noori.

On tõsi, et uimastid ja nende toime võivad äratada sinus uudishimu. Aga et saada teada, mida sõltuvusained inimestega teevad, ei tarvitse sul enda mõistust ja keha saastada. Sa lihtsalt jälgi omaealisi uimastipruukijaid — eriti just neid, kes on juba pikemat aega mõnuaineid tarvitanud. Kas paistavad nad olevat erksad ja terased? Kas hinded on jäänud samaks? Või on nad pika taipamisega ja tähelepanematud ega taju aeg-ajalt üleüldse, mis nende ümber toimub? Uimastipruukijad ise on hakanud selliseid inimesi kutsuma läbipõlenuteks. Ometi hakkasid paljud sellised läbipõlenud pruukima uimaaineid lihtsalt uudishimust. Pole siis ime, et Piibel kutsub kristlasi üles talitsema ebatervet uudishimu ning ’olema lapsed kurjuses’ (1. Korintlastele 14:20).

Sul on võimalik öelda ei!

USA uimastikasutuse riikliku instituudi bukletis tuletatakse meile meelde: ”Sul on õigus .. keelduda uimastit tarvitamast. Kes tahes sõbrad, kes üritavad sind panna oma otsusest loobuma, piiravad sinu kui vaba indiviidi õigusi.” Mida sa võid teha, kui sulle uimasteid pakutakse? Olgu sul julgust öelda ei! See ei tarvitse sugugi tähendada, et sul tuleks uimastipruukimise halbadest külgedest loengut  pidada. Samas bukletis soovitatakse vastata lihtsalt: ”Tänan ei, ma ei soovi suitsetada” või: ”Ei, ma ei taha endale häda kaela tuua” või siis koguni: ”Mina ei saasta oma keha”. Kui nad ikka edasi pakuvad, peaksid ütlema kindla ei! Kui teatad teistele, et oled kristlane, võib ka see kaitseks olla.

Pole kerge täiskasvanuks saada. Ent kui püüad kasvuvalusid vältida, tarvitades uimasteid, võid oma võimalustele saada vastutustundeliseks, küpseks täiskasvanuks tõsised tõkked seada. Õpi probleemidele julgelt vastu astuma. Kui paistab, et pinged on talumatud, ära otsi keemiast pääseteed. Räägi asjast kas oma ema või isa või kellegi teise vastutava täiskasvanuga, kes saab sul aidata olukorda lahendada. Samuti pea meeles Piibli julgustust: ”Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7).

Jah, Jehoova Jumal annab sulle jõudu öelda ei! Ära iial lase teistel oma kindlat otsust õõnestada. Mike soovitab südamest: ”Ära proovi uimasteid. Kahetsed seda kogu elu!”

Küsimusi aruteluks

◻ Miks nii paljud noored uimasteid tarvitavad?

◻ Kuidas võib uimastipruukimine sinu emotsionaalset arengut pärssida?

◻ Mida on teada marihuaana mõjust organismile?

◻ Kuidas suhtub Piibel uimaainete tarbimisse naudingu saamiseks?

◻ Miks on tähtis seltskonda valides hoolas olla, kui tahad uimastitest hoiduda?

◻ Mil viisil saab uimastitele ei öelda?

[Väljavõte lk 274]

”Koguni meie koolivalvurid müüvad marit,” ütleb üks nooruk

[Väljavõte lk 279]

”Hakkasin mõistma, et minu emotsionaalne areng seiskus, kui tegin algust uimastite tarvitamisega.” (Mike, endine narkomaan)

[Kast lk 278]

Kas marihuaana on uus imerohi?

Suurt kõmu on tekitanud väited, et marihuaanast on abi glaukoomi ja astma ravil ning et see vähendab vähipatsientide iiveldustunnet kemoteraapia ajal. Ühes Ühendriikide meditsiiniinstituudi aruandes nenditakse, et neis väidetes on mingil määral tõde. Ent kas see tähendab, et lähitulevikus hakkavad arstid marihuaanasigarette välja kirjutama?

Vaevalt küll, sest ehkki marihuaana rohkem kui 400 keemilisest ühendist võib mõni kasulikuks osutuda, pole loogiline, et neid raviaineid manustataks marihuaanat suitsetades. Tunnustatud asjatundja dr. Carlton Turner ütleb: ”Marihuaanatarvitamine oleks otsekui inimestele hallitanud leiva söötmine, et nad penitsilliini saaksid.” Seega, kui üldse mingid marihuaanaühendid ravimina tunnustust leiavad, siis on need derivaadid ja analoogid, nendega sarnased keemilised ühendid, mida arstid välja kirjutama hakkavad. Pole siis mingi ime, et Ühendriikide tervishoiu- ja sotsiaalminister kirjutas: ”Tuleb rõhutada, et marihuaana võimalikud terapeutilised toimeefektid ei vähenda mitte mingil määral tema negatiivset mõju tervisele.”

[Pilt lk 275]

Olgu sul julgust öelda uimastitele ei!

[Pildid lk 276, 277]

Kui sa praegu uimastite abil oma probleemide eest põgened, . . .

. . . võib sul täiskasvanuna probleemide lahendamisega raskusi tekkida