33. peatükk

Milline on tasakaalukas vaade alkoholile?

KAS alkoholi tarvitada on väär? Kas see on tõesti kahjulik? Kas siis üksnes minul pole, aga täiskasvanutel on seda sobilik tarvitada? Sellised küsimused võivad sul üsnagi tõenäoliselt meeles mõlkuda. Võib-olla ei keela su vanemad seda endale sugugi? Paljud sinuealised noored tarvitavad alkoholi (seadusega kehtestatud vanusepiirist hoolimata). Telesaadete ja filmide järgi otsustades on see igati mõnus.

Alkohol võib mõõduka tarbimise korral tõesti naudingut pakkuda. Ka Piibel ütleb, et vein võib teha meele rõõmsaks ja toidu maitsvamaks (Koguja 9:7, UM). Kuid alkoholi kuritarvitamisest tõuseb tõsiseid probleeme alates pahandustest vanemate, õpetajate ja politseiga kuni enneaegse surmani. Piibel ütleb: ”Viin paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma,  pole tark!” (Õpetussõnad 20:1). Seega on tähtis, et sa langetaksid alkoholitarbimise kohta vastutustundelise otsuse.

Ent kui palju sa tegelikult tead alkoholist ja selle mõjust? Järgnev test aitab sul jõuda selles selgusele. Märgi väidete taha kas ”õige” või ”vale”.

1. Alkohoolsed joogid mõjuvad eelkõige ergutina ․․․․․․․․ ____

2. Mistahes alkoholikogus mõjub inimorganismile kahjulikult ․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․ ____

3. Kõik alkohoolsed joogid — kanged joogid, vein, õlu — imenduvad vereringesse ühesuguse kiirusega ․․․․․․․․․ ____

4. Inimene võib kiiremini kaineneda, kui ta joob musta kohvi või käib külma duši all ․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․ ____

5. Ühesugune alkoholiannus mõjub kõigile tarvitajaile ühtmoodi ․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․ ____

6. Alkoholijoove on sama mis alkoholism ․․․․․․․․․․․ ____

7. Alkoholi ja muude rahustavate uimaainete (näiteks barbituraatide) koos tarvitamisel nende mõju mitmekordistub ․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․ ____

8. Purju ei jääda, kui tarbitakse erisuguseid alkohoolseid jooke ․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․ ____

9. Organism lagundab alkoholi samuti nagu toitu ․․․․․․․․ ____

Võrdle nüüd oma vastuseid leheküljel 270 toodutega. Kas osutusid mõned su arusaamad alkoholist vääraks? Kui osutusid, siis pea meeles, et teadmatus alkoholi suhtes võib olla eluohtlik. Piibel hoiatab, et vääriti tarvitatuna alkohol ”salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik” (Õpetussõnad 23:32).

Näiteks teismelisena abiellunud John läks ühel õhtul oma noorukese naisega riidu ning tormas seejärel majast välja otsusega juua end purju. Kummutanud kurgust alla peaaegu pool liitrit viina, vajus ta koomasse. Poleks arstid ja õed tublisti vaeva näinud, oleks John võinud surra. Ilmselt ta ei teadnud, et suure alkoholikoguse ühe hooga  allakulistamine võib olla saatuslik. Teadmatus maksis talle peaaegu elu.

Tagasilöögiefekt

See on alkoholi üks kõige salakavalamaid järelmõjusid. Alkohol mõjub pigem pärssivalt kui ergutavalt. Pärast alkoholipruukimist paistab enesetunne paranevat, sest alkohol pärsib ehk surub maha ärevustunnet. Tuntakse end lõdvestununa, vähem rusutuna, vähem murelikuna kui enne joomist. Seega võib alkohol mõõdukalt tarvitatuna aidata inimesel mõningal määral ’unustada oma vaeva’ (Õpetussõnad 31:6, 7). Näiteks nooruk Paul jõi, et põgeneda perekonnaprobleemide eest. Ta meenutab: ”Õppisin juba varakult, et joomine leevendab pinget, mille all mul tuli elada. See mõjus mu meelele lõõgastavalt.”

Ei mingit kahju? Vale! Alkoholil on tagasilöögiefekt. Kui alkoholi rahustav toime mõne tunni pärast kaob, taastub ärevustunne — nüüd aga mitte enam endisel tasemel. See kerkib järsult kõrgemale kui enne joomist! Inimene tunneb suuremat ärevust ja pinget kui kunagi varem. Alkoholi eemaldamine organismist võib kesta isegi 12 tundi. Tõsi küll, kui juuakse taas, taandub ärevustunne jälle. Ent mõne tunni pärast see kasvab endisest veelgi suuremaks! Ja nii ongi tegemist kunstlike meeleolutõusude ja järjest hullemate -languste lõputu allakäiguspiraaliga.

 Kui vaadata asja laiemalt, siis alkohol tegelikult ei leevenda ärevustunnet, pigem süvendab seda. Ja kui joove kaob, ollakse ikka oma probleemidega silmitsi.

Pärsitud tundeelu

On neid, kes väidavad, et alkohol aitab neil elus paremini toime tulla. Näiteks Dennis oli äärmiselt uje ning tal oli väga raske teistega isegi lihtsatest asjadest vestelda. Siis aga avastas ta midagi. ”Mõne klaasikese järel oli mu ujedus kadunud,” ütles ta.

Probleem seisneb selles, et inimene ei saavuta küpsust mitte Dennise kombel raskete olukordade eest põgenedes, vaid neile julgesti vastu astudes. See, et noorena õpitakse raskustega toime tulema, annab ettevalmistuse katsumuste puhuks täiskasvanueas. Niisiis leidis Dennis, et alkoholi lühiajaline toime lõppkokkuvõttes ei aidanud tal ujedusest üle saada. ”Alkoholijoobe möödudes sulgusin taas oma karpi,” jutustab ta. Kuidas on lugu nüüd, aastaid hiljem? Dennis jätkab: ”Tegelikult ma ei õppinudki olema inimestega suheldes mina ise. Arvan, et selles osas on mu areng seiskunud.”

Sama peab paika ka siis, kui pinge all olles alkoholist tuge otsitakse. Joan, kes teismeeas seda teinud oli, möönab: ”Sattudes hiljuti stressiolukorda, mõtlesin: ”Nüüd küll kuluks üks naps ära.” Ollakse arvamusel, et naps aitab olukorraga paremini toime tulla.” See ei ole nõnda!

Ajakirjas ”New York State Journal of Medicine” avaldatud artiklis öeldakse: ”Kui uimaainetest [kaasa arvatud alkohol] saab õpingutega seotud, sotsiaalsete või inimsuhetest tulenevate raskete olukordade leevendaja, kaob vajadus õppida selliste olukordadega edukalt toime  tulema. Järelmõjud võivad end hakata tunda andma alles täiskasvanueas, mil inimesel tihtilugu osutub raskeks luua lähedasi inimsuhteid, mistõttu ta jääb emotsionaalselt isoleerituks.” On kaugelt parem, et inimene probleemidele ja rasketele olukordadele julgelt vastu astub ning neid kohe lahendama asub!

”Tema ei võtnud”

Mõelgem Jeesuse Kristuse eeskujule. Oma maise elu viimasel ööl sai talle osaks kohutavalt ränk katsumus. Reedetud ja arreteeritud Jeesust kuulati korduvalt üle, kusjuures talle esitati valesüüdistusi. Ta oli sunnitud kogu öö ärkvel olema, misjärel ta lõpuks postilöömiseks üle anti (Markuse 14:43—15:15; Luuka 22:47—23:25).

Siis aga pakuti Jeesusele midagi, mis oleks tema aistinguid tuimestanud: meelemürki, mis oleks sellise raske olukorraga toimetulekut kergendanud. Piibel selgitab: ”Nad pakkusid temale juua mürriga segatud viina [”veini”, UM]. Kuid tema ei võtnud” (Markuse 15:22, 23). Jeesus soovis kasutada kõiki oma võimeid. Ta tahtis sellele raskele olukorrale julgelt vastu minna. Ta ei soovinud põgeneda tegelikkuse eest! Ent kui hiljem pakuti Jeesusele janu leevendamiseks veidi uimaaine lisandita veini (UM), nõustus ta seda jooma (Johannese 19:28—30).

 Kõige sellega võrreldes võivad sinu probleemid, pinged ja raskused küll kahvatada. Ometi võib Jeesuse kogemus anda sulle hinnalise õppetunni. Astu oma probleemidele, raskustele või ebameeldivatele olukordadele julgelt vastu, selle asemel et hakata tarvitama meeleolu tõstvaid aineid (näiteks alkoholi). Mida kogenumaks sa eluraskustega võideldes saad, seda paremini suudad neid lahendada. Sinust hakkab saama tasakaalustatud tundeeluga inimene.

Kui jõuad ikka, kus seadus lubab alkoholi tarvitada, tuleb sul (ehk koos vanematega) otsustada, kas sa mõnikord pruugid mõõdukal määral alkoholi või mitte. See peaks olema teadlik ja arukas otsus. Kui otsustad alkoholist keelduda, pole sul vaja end kuidagi õigustama hakata. Ent kui oled jõudnud seadusega ettenähtud ikka ja otsustad alkoholi tarvitada, tee seda vastutustundega. Ära joo kunagi selleks, et põgeneda tegelikkuse eest või kunstlikult julgust tõsta. Piibli nõuanne on lihtne ja selge: ”Kui jood liiga palju, muutud lärmakaks ja naeruväärseks. On rumal purju jääda” (Õpetussõnad 20:1, Today’s English Version).

Küsimusi aruteluks

◻ Miks hakkavad paljud noored jooma?

◻ Milliseid väärarusaamu on inimestel alkoholi kohta?

◻ Millised on ohud, kui autojuhtimisele liitub alkoholitarbimine?

◻ Millised ohud on seotud sellega, et alkoholi tarbitakse probleemide eest põgenemiseks?

◻ Mida peaks noor inimene raskusi kohates tegema ja miks?

[Väljavõte lk 268]

Alkoholipruukimine võib noorele inimesele püüniseks saada: algab kunstlike meeleolutõusude ja järjest hullemate -languste lõputu allakäiguspiraal

[Väljavõte lk 271]

”Tegelikult ma ei õppinudki olema inimestega suheldes mina ise. Arvan, et selles osas on mu areng seiskunud.” (Noormees, kes oli teismelisena alkoholi kuritarvitanud)

 [Kast lk 264]

Miks nad hakkasid jooma

Intervjuu inimestega, kel teismelisena alkoholiga probleeme oli

Intervjueerija: Miks sa jõid?

Bill: Minu puhul oli esmaseks põhjuseks kamp, kuhu kuulusin. Seda teha oli eriti just nädalalõppudel in.

Dennis: Olin umbes 14-aastane, kui hakkasin alkoholi tarvitama. Isa oli mul üsna kõva napsivõtja. Alatasa korraldati kodus kokteiliõhtuid. Nägin juba lapsena, et seltskondliku elu juurde kuulub ka napsitamine. Suuremaks saades liitusin ühe mässumeelse jõuguga. Jõin, et olla kaaslaste seas heas kirjas.

Mark: Tegelesin spordiga. Olin vist umbes 15, kui hakkasin koos oma korvpallimeeskonna poistega alkoholi pruukima. Arvan, et see oli ajendatud eeskätt uudishimust.

Joan: Mulle avaldas tugevat mõju see, mida nägin televiisorist. Alatasa võis näha, kuidas tegelased napsitavad. See paistis olevat nii vahva.

Paul: Minu isa on alkohoolik. Nüüd mõistan, et meie nii paljude probleemide põhjuseks oli just alkoholism. Püüdsin kõige selle eest põgeneda. Kummaline küll, aga see oli üks põhjusi, miks ma jooma hakkasin.

Joan: Minu vanemad tavaliselt suurt ei joonud. Ent üks asi on mul seoses isaga meeles: seltskondlikel koosviibimistel oli tal kombeks praalida, kui palju ta on võimeline jooma. Selline hoiak hakkas mullegi külge — arvasin, et olen eriline. Korraldasime kord sõpradega joomingu. Jõime tundide kaupa. Mulle ei mõjunud see tõepoolest nii nagu teistele. Mäletan end mõtlevat: ”Olen täpselt selline nagu mu isa.” Arvan, et tema suhtumine alkoholisse mõjutas mind küll.

Intervjueerija: Ent miks paljud joovad sel määral, et jäävad joobesse?

Mark: Me jõimegi selleks, et purju jääda. Egas ma sellepärast joonud, et maitses.

Intervjueerija: Niisiis jõid sa alkoholi selle toime pärast?

Mark: Just.

Harry: Ütleksin sedasama. On tunne, otsekui roniksid redelit mööda üles. Iga pits viib ülevamasse meeleollu — järgmisele redelipulgale.

 [Kast lk 270]

Kas vastasid õigesti? (Test lk. 263)

1. VALE. Alkohol on eelkõige psüühikat pärssiv aine. Ta võib anda hea enesetunde, sest ta pärsib ehk leevendab ärevustunnet, mistõttu inimene tunneb end lõdvenenult ja muretumalt kui enne joomist.

2. VALE. Paistab, et tagasihoidlik ehk väike kogus alkoholi ei tee organismile mingit tõsist kahju. Seevastu võib pikaajaline ja rohke alkoholitarbimine kahjustada südant, aju, maksa ja teisi organeid.

3. VALE. Kanged alkohoolsed joogid imenduvad üldiselt kiiremini kui vein või õlu.

4. VALE. Kohv võib küll üles äratada ja dušš läbimärjaks kasta, ent alkohol jääb vereringesse, kuni maks selle lõhustab kiirusega umbes 7 grammi tunnis.

5. VALE. Alkoholi mõju võib sõltuda paljudest teguritest, näiteks kehakaalust ning sellest, kas ollakse söönud või mitte.

6. VALE. Alkoholijoove on alkoholi liigtarvitamise tagajärg. Alkoholismi iseloomustab kontrolli puudumine joomise üle. Niisiis pole kõik, kes purju jäävad, veel alkohoolikud, ning kõik alkohoolikud ei joo end purju.

7. ÕIGE. Mõned uimaained intensiivistavad koos alkoholiga tarvitatuna tavapäraseid, ainuüksi neist või alkoholitarbimisest tulenevaid reaktsioone. Näiteks kui tarbida alkoholi koos rahustite või sedatiividega, võivad tagajärjeks olla rängad ärajäämasündroomid, kooma ja koguni surm. Seega võib klaasikesel alkoholil koos ühe pilliga olla kaugelt suurem toimeefekt, kui osatakse arvata. Tõepoolest, uimaaine mõju võib tugevneda kolm, neli, kümme ja enamgi korda!

8. VALE. Alkoholijoobe määrab tarvitatud alkoholi üldkogus, joodagu siis džinni, viskit, viina või mistahes muud vägijooki.

9. VALE. Alkohol ei pruugi sugugi seedida enamiku toitainete kombel aeglaselt. Umbes 20 protsenti sellest siirdub tegelikult otse läbi maoseina vereringesse. Ülejäänu läheb maost peensoolde ning imendub sealt verre.

 [Kast/pildid lk 266, 267]

Sõidukijuhtimine ja alkohol — tappev kombinatsioon

”Purjuspäi sõidukijuhtimine on peamine surma põhjus 16—24-aastaste noorte seas,” öeldakse Ühendriikide noori purjus roolikeerajaid käsitlevas 1984. aasta raportis. ”Alkoholijoobest tingitud liiklusõnnetusse sattub teismeline teistest sõidukijuhtidest neli korda tõenäolisemalt.” (”Just Along for the Ride”.) Sellise mõttetu tapatöö osaliseks põhjuseks on paljud visalt püsivad müüdid alkoholi toimeefektide kohta. Toome siin ära mõned tüüpilised näited.

MÜÜT: Kui ollakse joonud vaid paar õlut, pole ohtlik rooli taha istuda.

FAKT: ”Kui juht on tunni piires joonud kaks 0,35-liitrist purki õlut, väheneb tema reaktsioonikiirus 0,4 sekundit — mistõttu auto läbib 90-kilomeetrise tunnikiiruse puhul 10 lisameetrit, enne kui juht ohuolukorrale reageerib, — mis aga just võib määrata, kas suudetakse siiski õnnetust ära hoida ja kokkupõrget vältida.” (Pedagoogikadoktor James L. Malfetti, filosoofiadoktor Darlene J. Winter, ”Development of a Traffic Safety and Alcohol Program for Senior Adults”.)

MÜÜT: Senikaua kui ei tunta, et ollakse purjus, võib autot juhtida.

FAKT: On ohtlik lähtuda enesetundest. Alkohol loob selle pruukijale illusiooni heast enesetundest, tekitab temas arvamuse, et ta valitseb olukorda, ehkki tegelikult on ta võimed kahanenud.

Juhtida sõidukit alkoholijoobes on ohtlik igaühele, ent veelgi suurem oht varitseb noori. Alkoholi tarvitanud noorte juhioskused ”halvenevad kiiremini kui täiskasvanutel, sest nende sõidukijuhtimisoskused on veel napid ja väljakujunemata. Lühidalt öeldes, enamik teismelisi on kogenematud sõidukijuhid ja lisaks ka kogenematud alkoholipruukijad ning veelgi kogenematud on nad alkoholijoobes roolikeerajatena”. (Filosoofiadoktor Darlene J. Winter, ”Senior  Adults, Traffic Safety and Alcohol Program Leader’s Guide”.)

Lisaks kulub noorukil joobesse jäämiseks vähem alkoholi kui täiskasvanul. Noore inimese kehakaal on tavaliselt täiskasvanu omast väiksem, ning mida vähem inimene kaalub, seda väiksem on organismi vedelikukogus, mis tarvitatud alkoholi lahustaks. Mida rohkem on inimese veres alkoholi, seda kõrgem on joobeaste.

”Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” (Õpetussõnad 22:3). Teades, kui ohtlik on alkoholijoobes sõidukijuhtimine, oled ”tark”, kui tõotad endale mitte istuda autorooli pärast alkoholipruukimist. Nõnda toimides sa mitte ainult ei hoia ennast parandamatute — või koguni surmatoovate — vigastuste eest, vaid ilmutad austust ka teiste inimeste elu vastu.

Peale selle peaksid sa kindlalt otsustama, et sa 1) iial ei istu autosse, kui juht on alkoholi tarvitanud, ja 2) iial ei lase alkoholi tarvitanud sõbral sõidukit juhtida. See võib su sõpra küll vihastada, ent kainenedes võib ta sulle selle eest tänulik olla. (Võrdle Laul 141:5.)

[Pildid]

Ära iial istu autosse, kui juht on alkoholi tarvitanud, ning ära iial lase alkoholi tarvitanud sõbral sõidukit juhtida

[Pildid lk 262]

Noored võivad hakata alkoholi pruukima eakaaslaste, televisiooni ja mõnikord ka oma vanemate mõjul

[Pilt lk 265]

Kuritarvitatuna võib alkohol ’maona salvata’

[Pildid lk 269]

Kui pruugitakse alkoholi ja juhitakse autot, lõpeb see tihtilugu just nõnda