Päästetud lõvide küüsist!
Kaheksas peatükk
Päästetud lõvide küüsist!
1., 2. a) Kuidas organiseeris meedlane Daarjaves oma avardunud impeeriumi? b) Kirjelda satraapide kohustusi ja võimu?
BABÜLON on langenud! Tema sajandipikkusele hiilgusele maailmariigina tehti lõpp vaid mõne tunniga. Algamas oli uus ajajärk — meedlaste ja pärslaste ajastu. Meedlane Daarjaves, kes Belsassari järel troonile tõusis, pidi tulema toime raske ülesandega — organiseerima oma avardunud impeeriumi.
2 Üks esimesi ülesandeid, mille kallale Daarjaves asus, oli 120 satraabi (asehalduri) määramine. Arvatakse, et selle ametikohustuse täitjad valiti mõnikord kuninga sugulaste hulgast. Igal juhul valitses satraap impeeriumi mõne suurema piirkonna või väiksema allüksuse üle (Taaniel 6:2). Tema kohustuste hulka kuulus maksude kogumine ja kuningakojale tribuudi edasitoimetamine. Kuigi satraap pidi arvestama kuninga esindaja perioodiliste kontrollkäikudega, oli tal märkimisväärne võim. Tema tiitli tähendus oli ’kuningriigi kaitsja’. Satraapi peeti tema provintsis vasallkuningaks, kellele kuulus peaaegu suveräänne võim.
3., 4. Miks soosis Daarjaves Taanieli ja millisesse ametisse kuningas ta määras?
3 Millise rolli saab Taaniel selles uues korralduses? Kas meedlane Daarjaves saadab pensionile selle eaka juudi prohveti, kes on nüüd juba üle 90 aasta vana? Muidugi mitte! Kahtlemata mõistis Daarjaves, et Taanieli ennustus Babüloni langemisest oli täpne ja et selline ettekuulutus nõuab üleinimlikku arukust. Lisaks sellele oli Taanielil mitmesuguste Babüloni vangistatud kogukondadega tegelemisel aastakümnetepikkune kogemus. Daarjaves soovis oma äsjavallutatud alamatega rahumeelseid suhteid hoida. Seepärast soovis ta kindlasti, et troonile lähedal oleks keegi, kellel on selline tarkus ja kogemused nagu Taanielil. Ja millises ametis?
4 Juba see oleks piisavalt hämmastav olnud, kui Daarjaves oleks Taanieli, pagendatud juudi satraabiks määranud. Ent kujutle ärevust, kui Daarjaves teatas oma otsusest panna Taaniel üheks kolmest kõrgest ametikandjast, kes pidid satraape kontrollima! Kuid see polnud sugugi kõik, vaid Taaniel oli ka ”silmapaistvam kui teised ametikandjad”. Tõesti, temas leiti olevat ”eriline vaim”. Daarjaves tahtis talle koguni peaministri positsiooni anda (Taaniel 6:3, 4).
5. Kuidas võisid teised kõrged ametikandjad ja satraabid Taanieli ametissemääramisele reageerida ning miks?
5 Teised kõrged ametikandjad ja satraabid kindlasti lausa keesid vihast. Nad ei suutnud ju taluda mõtet, et Taaniel — kes polnud ei meedlane ega pärslane ega ka mitte kuninglikust soost — on neist kõrgemal võimupositsioonil! Kuidas võis Daarjaves ülendada võõramaalase nii silmapaistvale kohale ja minna mööda oma kaasmaalastest, isegi omaenda perekonnast? Selline samm tundus tõenäoliselt ebaõiglane. Pealegi oli Taanieli ausus satraapidele ilmselt vastumeelne, kuna see takistas nende ebaseaduslikku rikastumist ja korruptsiooni. Kuid kõrged ametikandjad ja satraabid ei söandanud selle asjaga Daarjavese ette minna. Suhtus ju Daarjaves Taanielisse väga lugupidavalt.
6. Kuidas üritasid kõrged ametikandjad ja satraabid Taanielile halba valgust heita ning miks see ebaõnnestus?
6 Seepärast hakkasid need kadedad poliitikud üheskoos salaplaani sepitsema. Nad ”otsisid ettekäänet Taanielile kuningriigivastase süü leidmiseks”. Kas oli midagi valesti ehk selles, kuidas ta oma kohustusi täitis? Või oli ta ebaaus? Kõrged ametikandjad ja satraabid ei suutnud leida selles, kuidas Taaniel oma kohustusi täitis, vähimatki hooletust ega ebaseaduslikkust. ”Me ei leia selle Taanieli vastu ühtki ettekäänet,” arutlesid nad, ”kui me seda ei leia ühenduses tema Jumala seadusega.” Ja nii haudusid need kõverusi kasutavad mehed välja salaplaani. Nad arvasid, et sellega teevad nad Taanielile alatiseks lõpu (Taaniel 6:5, 6).
MÕRVAPLAAN SAAB TEOKS
7. Millise ettepaneku tegid kõrged ametikandjad ja satraabid kuningale ning mil viisil nad selle esitasid?
7 Daarjavese kaaskonda kuuluvad ametikandjad ja satraabid lausa ”tormasid”, kui nad tema ette ilmusid. Sellekohane arameakeelne väljend annab edasi mõtte kärarikkast saginast. Ilmselt tahtsid need mehed jätta mulje, et neil on Daarjavesele esitada mingi väga pakiline asi. Nad võisid arvata, et kui nad esitavad selle veendunult, nagu oleks tegemist mingi kohest tegutsemist nõudva küsimusega, on vähem tõenäoline, et ta peab nende ettepanekut küsitavaks. Niisiis asusid nad kohe asja juurde: ”Kõik kuningriigi ametikandjad, maavalitsejad ja asehaldurid, nõunikud ja maavanemad on pidanud nõu, et kuningas annaks korralduse ja jõustaks keelu, et igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõukoerte auku!” * (Taaniel 6:7, 8).
8. a) Miks võis see soovitatud seadus Daarjavesele meeldida? b) Milline oli kõrgete ametikandjate ja satraapide tegelik motiiv?
8 Ajalooliste ülestähenduste kohaselt oli Mesopotaamia kuningate puhul tavaline, et neid peeti jumalikeks ja kummardati vastavalt. Seega oli Daarjaves sellest ettepanekust kahtlemata meelitatud. Ta võis ka asja praktilist külge näha. Tuleta meelde, et Babüloni elanikele oli Daarjaves võõramaalane ja uustulnuk. See uus seadus tugevdaks tema positsiooni kuningana ning ergutaks Babülonis elavaid rahvahulki uuele režiimile truudust vanduma ja seda toetama. Kuid selle määruse kehtestamiseks ettepanekut tehes polnud kõrged ametikandjad ja satraabid huvitatud sugugi mitte kuninga heaolust. Nende tegelik motiiv oli Taaniel lõksu püüda, sest nad teadsid, et tal on tavaks kolm korda päevas oma katusekambri avatud akna ees Jumalat paluda.
9. Miks ei pruukinud see uus seadus tekitada probleeme enamikule mittejuutidele?
9 Kas see palvetamise keeld võis tekitada probleeme kõigile Babüloni religioossetele kogukondadele? Mitte ilmtingimata, eriti veel kui see keeld pidi kehtima vaid kuu aega. Lisaks sellele pidasid ajutiselt inimese kummardamist kompromissiks vaid vähesed mittejuudid. Üks piibliõpetlane märgib: ”Kuninga kummardamine ei tundunud enamikule ebajumalakummardajatest rahvastele mingi võõrastust tekitava nõudmisena; ja seepärast olid babüloonlased kohe nõus käsku täitma, kui neid kutsuti üles osutama vallutajale — meedlasele Daarjavesele — jumala väärilist austust. Üksnes juut pani taolist nõudmist pahaks.”
10. Kuidas suhtusid meedlased ja pärslased kuninga kehtestatud seadusse?
10 Igal juhul soovitasid ametnikud Daarjavesele tungivalt: ”Avalda keeld ja kirjuta kiri, mida meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse tõttu ei tohi tühistada” (Taaniel 6:9). Idamaades peeti kuninga tahet vanasti sageli absoluutseks. See süvendas ettekujutust, et ta on ilmeksimatu. Jõusse pidi jääma isegi selline seadus, mis võis süütute inimeste surma põhjustada!
11. Kuidas Daarjavese määrus Taanieli puudutas?
11 Taanielile mõtlemata kirjutas Daarjaves määrusele alla (Taaniel 6:10). Seda tehes kirjutas ta teadmatult alla oma kõige hinnatuma ametniku surmaotsusele. Jah, see käskkiri puudutas otseselt Taanieli.
DAARJAVES ON SUNNITUD LANGETAMA HUKKAMÕISTVA KOHTUOTSUSE
12. a) Mida tegi Taaniel niipea, kui ta sai teada uuest seadusest? b) Kes jälgisid Taanieli ja miks?
12 Varsti sai Taaniel teada uuest seadusest, mis piiras palvetamist. Kohe suundus ta oma majja ning läks katusekambrisse, mille aknad olid avatud Jeruusalemma poole. * Seal hakkas Taaniel paluma Jumalat, ”nagu ta seda ennegi [”korrapäraselt”, UM] oli teinud”. Taaniel võis arvata, et ta on üksi, kuid vandeseltslased jälgisid teda. Järsku nad ”tormasid sisse” — kahtlemata sama erutatud moel, nagu nad olid Daarjavese ette ilmunud. Nüüd nägid nad seda oma silmaga — Taaniel oli ”palvetamas ja anumas oma Jumala ees” (Taaniel 6:11, 12). Kõrgetel ametikandjatel ja satraapidel olid nüüd olemas kõik tõendid, mida nad vajasid Taanieli süüdistamiseks kuninga ees.
13. Mida Taanieli vaenlased kuningale teatasid?
13 Taanieli vaenlased küsisid Daarjaveselt salakavalalt: ”Kas sa pole mitte kirjutanud keelu, et iga inimene, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõukoerte auku?” Daarjaves vastas: ”Asi on kindel meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse järgi!” Nüüd asusid vandenõulased kiiresti asja juurde. ”Taaniel, kes on Juuda vangide seltsist, ei hooli sinust, kuningas, ega keelust, mille sa oled kirjutanud, vaid ta palvetab kolm korda päevas oma palvet!” (Taaniel 6:13, 14.)
14. Miks ilmselt lisasid ametikandjad ja satraabid Taanielile viidates, et on ”Juuda vangide seltsist”?
14 On tähelepanuväärne, et Taanielist rääkides lisasid kõrged ametikandjad ja satraabid, et ta on ”Juuda vangide seltsist”. Ilmselt tahtsid nad rõhutada, et see Taaniel, kelle Daarjaves nii kõrgele kohale oli tõstnud, polnud tegelikult midagi rohkemat kui vaid juudi soost ori. Nad uskusid, et selline mees polnud kindlasti seadusest kõrgemal, arvaku kuningas temast mida tahes!
15. a) Kuidas reageeris Daarjaves, kuuldes uudist, mille kõrged ametikandjad ja satraabid talle tõid? b) Kuidas veel ilmutasid kõrged ametikandjad ja satraabid põlgust Taanieli vastu?
15 Võib-olla ootasid kõrged ametikandjad ja satraabid, et kuningas tasub neile nende kavala detektiivitöö eest. Kui nii, siis ootas neid ees üllatus. Nende toodud uudis tegi Daarjavesele suurt muret. Selle asemel et Taanieli peale raevutsema hakata või käskida ta otsekohe lõvide auku visata, kulutas Daarjaves terve päeva, püüdes teda päästa. Kuid tema pingutused olid asjatud. Ei kulunud palju aega, kui vandeseltslased tulid tagasi ja nõudsid oma häbitul moel Taanieli verd (Taaniel 6:15, 16).
16. a) Miks pidas Daarjaves lugu Taanieli Jumalast? b) Mida lootis Daarjaves Taanieli suhtes?
16 Daarjaves tundis, et tal pole selles küsimuses mingit valikut. Seadust ei saanud tühistada ja ka Taanieli ”üleastumist” polnud võimalik andestada. Ainus, mida Daarjaves sai Taanielile öelda, oli: ”Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!” Näib, et Daarjaves pidas Taanieli Jumalast lugu. Oli ju Jehoova andnud Taanielile võime kuulutada ette Babüloni langemist. Samuti oli Jumal andnud Taanielile ”erilise vaimu”, mis tegi ta teiste kõrgete ametikandjate hulgas silmapaistvaks. Võib-olla oli Daarjaves teadlik sellest, et aastakümnete eest päästis seesama Jumal kolm noort heebrealast tulisest ahjust. Tõenäoliselt lootis kuningas, et Jehoova päästab nüüd ka Taanieli, kuna Daarjaves ei saanud muuta seadust, millele ta oli alla kirjutanud. Seetõttu heideti Taaniel lõvide auku. * Pärast seda ”toodi üks kivi ja pandi augu suule, ja kuningas pitseeris selle oma pitserisõrmusega ja oma suurnike pitserisõrmustega, et Taanieli asjas ei oleks muutust” (Taaniel 6:17, 18).
VAPUSTAV OLUKORRAMUUTUS
17., 18. a) Millest ilmneb, et Daarjaves oli Taanieli olukorra pärast rõhutud? b) Mis juhtus siis, kui kuningas järgmisel hommikul lõvide augu juurde tagasi läks?
17 Rusutuna läks Daarjaves oma paleesse tagasi. Tema ette ei toodud moosekante, sest tal polnud tuju meelt lahutada. Daarjaves pikutas hoopis öö läbi magamata ja paastus. ”Tal ei olnud und.” Koiduajal tõttas Daarjaves lõvide augu juurde. Ta hüüdis kurva häälega: ”Taaniel, elava Jumala sulane! Kas su Jumal, keda sa lakkamata oled teeninud, on suutnud sind päästa lõukoerte küüsist?” (Taaniel 6:19—21). Tema hämmastuseks — ja ülimaks kergenduseks — kostis talle vastus!
18 ”Kuningas elagu igavesti!” Selle lugupidava tervitusega näitas Taaniel, et tal pole kuninga vastu vaenulikke tundeid. Ta mõistis, et tegelikult ei põhjustanud tema tagakiusamist mitte Daarjaves, vaid kadedad ametikandjad ja satraabid. (Võrdle Matteuse 5:44; Apostlite teod 7:60.) Taaniel jätkas: ”Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõukoerte suud, ja need ei teinud mulle kurja, sellepärast et mind leiti olevat tema ees süütu; ja nõnda ei ole ma ka sinu ees, kuningas, kurja teinud!” (Taaniel 6:22, 23).
19. Kuidas olid ametikandjad ja satraabid Daarjavest petnud ning temaga manipuleerinud?
19 Kuidas need sõnad võisid küll Daarjavese südamesse torgata! Ta teadis kogu aeg, et Taaniel polnud teinud mitte midagi, mille eest tulnuks teda lõvide auku visata. Daarjaves teadis hästi, et kõrged ametikandjad ja satraabid olid Taanieli hukkamiseks vandenõu pidanud ning et nad manipuleerisid kuningaga oma isiklike eesmärkide saavutamiseks. Oma tungiva väitega, et selle määruse olid soovitanud vastu võtta ”kõik kuningriigi ametikandjad”, andsid nad mõista, nagu oleks selles asjas ka Taanieliga konsulteeritud. Nende salakavalate meestega võis Daarjaves hiljem tegelda. Kuid kõigepealt andis ta käsu Taaniel lõvide august välja tõsta. See oli tõesti ime, et Taanielil polnud ainsatki kriimustust! (Taaniel 6:24.)
20. Mis sai Taanieli kuritahtlikest vaenlastest?
20 Nüüd, kui Taaniel oli väljaspool ohtu, tuli Daarjavesel järgmised asjad korda ajada. ”Kuningas käskis tuua need mehed, kes olid Taanieli süüdistanud, ja visata lõukoerte auku, nemad, nende lapsed ja naised; ja nad ei olnud veel jõudnud augu põhja, kui lõukoerad said nende üle võimuse ja murdsid kõik nende kondid” (Taaniel 6:25). *
21. Mille poolest erines Moosese Seadus mõningate muistsete kultuuride seadustest selles, kuidas tuli kohelda kurjategijate pereliikmeid?
21 See, et lisaks vandenõulastele hukati ka nende naised ja lapsed, võib tunduda mõistmatult karm. Vastandina sellele ütles Seadus, mille Jumal oli andnud prohvet Moosese kaudu: ”Isasid ärgu surmatagu laste pärast ja lapsi ärgu surmatagu isade pärast: igaüks surmatagu oma patu pärast!” (5. Moosese 24:16). Mõningates muistsetes kultuurides polnud siiski ebatavaline, kui raske kuriteo puhul hukati koos selle toimepanijaga ka tema pereliikmed. Võib-olla tehti seda selleks, et need pereliikmed ei hakkaks hiljem kättemaksuvõimalust otsima. Kuid Taaniel polnud kindlasti osaline selles kõrgete ametikandjate ja satraapide perede vastu suunatud teos. Tõenäoliselt oli ta kurb selle õnnetuse pärast, millesse need kurjad mehed oma perekonna tõukasid.
22. Millise uue teadaande esitas Daarjaves?
22 Salanõu pidanud ametikandjaid ja satraape polnud enam. Daarjaves esitas teadaande, milles öeldi: ”Minu poolt on antud käsk, et kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb väriseda ja karta Taanieli Jumala ees! Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti! Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe! Tema päästab ja vabastab, tema teeb tunnustähti ja imesid taevas ja maa peal, tema, kes päästis Taanieli lõukoerte küüsist!” (Taaniel 6:26—28).
TEENI JUMALAT LAKKAMATA
23. Millist eeskuju andis Taaniel seoses oma ilmaliku tööga ja kuidas me võime tema sarnased olla?
23 Taaniel andis head eeskuju kõigile praegu elavatele Jumala teenijatele. Tema käitumine oli alati laitmatu. Ilmalikus töös oli Taaniel ”ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud” (Taaniel 6:5). Samamoodi peaks ka kristlane oma tööülesandeid täites hoolas olema. See ei tähenda, et ta peab olema halastamatu ärimees, kes agaralt materiaalset jõukust taga ajab või ametiredelil üle teiste edasi ronib (1. Timoteosele 6:10). Pühakiri nõuab, et kristlane täidaks oma ametikohustusi ausalt ja kogu südamest ”nõnda nagu Issandale” (Koloslastele 3:22, 23; Tiitusele 2:7, 8; Heebrealastele 13:18).
24. Kuidas tõestas Taaniel, et ta on Jumala kummardamise suhtes kompromissitu?
24 Jumala kummardamise suhtes oli Taaniel kompromissitu. Tema palvetamistava oli üldtuntud. Peale selle teadsid kõrged ametikandjad ja satraabid hästi, et Taaniel võtab oma Jumala teenimist tõsiselt. Nad olid tõepoolest veendunud, et ta peab sellest harjumusest kinni isegi siis, kui see seadusega ära keelatakse. Milline hea eeskuju tänapäeva kristlastele! Ka neil on selline maine, et nad panevad Jumala teenimise esikohale (Matteuse 6:33). See peaks kõrvaltvaatajatele selgelt näha olema, sest Jeesus käskis oma järelkäijaid: ”Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:16).
25., 26. a) Mida võiks mõni Taanieli teguviisist järeldada? b) Miks pidas Taaniel oma harjumuse muutmist võrdväärseks kompromissiga?
25 Mõni võib ehk öelda, et Taaniel oleks võinud tagakiusamist vältida, kui ta oleks palunud Jehoovat nende 30 päeva jooksul salaja. Pole ju nõutav mingi kindel asend või koht, selleks et Jumal meid kuuleks. Ta võib isegi südame mõtlemisi märgata (Laul 19:15). Kuid Taaniel pidas vähimatki muudatust oma harjumustes võrdväärseks kompromissiga. Miks?
26 Kuna Taanieli palvetamistava oli hästi tuntud, mida oleksid teised järeldanud, kui ta oleks selle äkki lõpetanud? Kõrvalseisjad oleksid võinud vabalt järeldada, et Taaniel kardab inimesi ja et kuninga määrus teeb Jehoova seaduse tühjaks (Laul 118:6). Kuid Taaniel näitas oma tegudega, et tema jagamatu andumus kuulub Jehoovale (5. Moosese 6:14, 15; Jesaja 42:8). Muidugi ei ilmutanud Taaniel sellega kuninga seaduse vastu lugupidamatult põlgust. Ent ta ka ei lömitanud kompromissivalmilt. Taaniel lihtsalt jätkas palvetamist oma katusekambris, ’nagu ta seda korrapäraselt oli teinud’ juba enne kuninga määruse avaldamist.
27. Kuidas võivad Jumala teenijad tänapäeval olla nagu Taaniel, a) alludes valitsusvõimudele? b) kuulates Jumala sõna rohkem kui inimeste sõna? c) püüdes elada rahus kõigi inimestega?
27 Tänapäeval võivad Jumala teenijad õppida Taanieli eeskujust. Nad jäävad ”allaheitlikuks valitsemas olevaile ülemustele” ja täidavad selle maa seadusi, kus nad elavad (Roomlastele 13:1). Aga kui inimeste seadused lähevad Jumala omadega vastuollu, jääb Jehoova rahvas samale seisukohale kui Jeesuse apostlid, kes teatasid julgelt: ”Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29). Sellega ei soosi kristlased vastuhakke ega mässu. Vastupidi, nende eesmärk on olla rahus kõigi inimestega, et nad ”võiksi[d] vaikset ja rahulikku elu elada kõiges jumalakartuses” (1. Timoteosele 2:1, 2; Roomlastele 12:18).
28. Kuidas teenis Taaniel Jehoovat ”lakkamata”?
28 Kahel korral mainis Daarjaves, et Taaniel teenis Jumalat ”lakkamata” (Taaniel 6:17, 21). Vastega ”lakkamata” tõlgitud arameakeelse sõna juur tähendab ’ringlema’. See viitab pidevale tsüklile ehk millelegi, mis on alaline. Taanieli laitmatus oli just selline. See kulges ettearvatavat rada mööda. Kui tulid ette katsed, olgu suured või väiksed, polnud vähimatki kahtlust selles, mida teeb Taaniel. Ta tegutses edasi viisil, mis tema puhul oli kinnistunud juba aastakümnete eest — ta oli lojaalne ja ustav Jehoovale.
29. Kuidas võivad Jehoova teenijad tänapäeval saada kasu Taanieli ustavast elukäigust?
29 Jumala nüüdisaegsed teenijad soovivad jäljendada Taanieli eluviisi. Apostel Paulus ju manitses kõiki kristlasi, et nad paneksid tähele vanal ajal elanud jumalakartlike meeste eeskuju. Usu kaudu nad ”viisid täide õiguse, said kätte tõotused” ja — mis on ilmselt viide Taanielile — ”sulgesid lõukoerte lõuad”. Ilmutagem siis Jehoova praegusaegsete teenijatena Taanieli usku ja järjekindlust ning ”jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist” (Heebrealastele 11:32, 33; 12:1).
[Allmärkused]
^ par. 7 ”Lõukoerte augu” olemasolu Babülonis kinnitavad muistsed raidkirjad, mis näitavad, et Idamaade valitsejatel oli sageli loomaaedu.
^ par. 12 Katusekamber oli eraldi ruum, kuhu inimene võis minna, kui ta soovis omaette rahus olla.
^ par. 16 Arvatavasti oli see lõvide auk mingi maa-alune kamber, mille suu avanes üles. Tõenäoliselt olid sellel ka uksed või trellid, mida sai üles tõsta, et loomad sisse lasta.
^ par. 20 Sõna ”süüdistanud” on tõlge arameakeelsest väljendist, mida võib tõlkida ka vastega ”laimanud”. See rõhutab Taanieli vaenlaste kuritahtlikke kavatsusi.
MIDA SA TEADA SAID?
• Miks otsustas meedlane Daarjaves panna Taanieli kõrgele positsioonile?
• Millise riukliku vandenõu mõtlesid välja kõrged ametikandjad ja satraabid? Kuidas päästis Jehoova Taanieli?
• Mida sa õppisid, kui panid tähele Taanieli ustavuse eeskuju?
[Küsimused]
[Lehekülje suurune pilt lk 114]
[Lehekülje suurune pilt lk 121]
[Pilt lk 127]
Taaniel teenis Jehoovat lakkamata. Kas seda teed ka sina?
