1., 2. Milliseid raskusi ja rõõme võib murdeiga tuua?

SEE, kas peres on murdeealine noor või viie- või isegi kümneaastane laps, on kaks hoopis ise asja. Murdeiga toob kaasa omad raskused ja probleemid, kuid võib tuua ka rõõmu ja tasu. Sellised eeskujud nagu Joosep, Taavet, Joosija ja Timoteos on näidanud, et noored võivad käituda vastutustundeliselt ja et neil võivad olla head suhted Jehoovaga (1. Moosese 37:2—11; 1. Saamueli 16:11—13; 2. Kuningate 22:3—7; Apostlite teod 16:1, 2). Paljud murdeealised tõendavad tänapäeval sedasama. Tõenäoliselt tunned sinagi mõnda neist.

² Ent mõningate murdeea-aastad on üpris tormilised. Noorukid kogevad emotsionaalseid tõuse ja mõõnu. Murdeeas poisid ja tüdrukud võivad soovida rohkem iseseisvust ning vanemate seatud piirangud võivad tekitada neis trotsi. Kuid need noored on siiski veel üsna kogenematud ning vajavad oma vanemate armastavat, kannatlikku abi. Tõepoolest, murdeea-aastad võivad nii vanemate kui murdeealiste endi jaoks olla täis elamusi, ent ka hämmeldust. Kuidas võib noori nendel aastatel aidata?

3. Mil moel võivad vanemad anda oma murdeeas järeltulijatele võimaluse elus hästi toime tulla?

³ Lapsevanemad, kes järgivad Piibli nõuandeid, loovad oma murdeeas järeltulijatele parimad võimalikud tingimused, et need katsumused edukalt läbida  ning vastutustundelisteks täiskasvanuteks sirguda. Igal maal ja igal ajaperioodil on vanemad ja nende murdeealised lapsed Piibli põhimõtteid üheskoos rakendades alati saavutanud edu (Laul 119:1).

4. Miks on usalduslik vestlemine murdeea-aastatel eriti tähtis?

⁴ Piibel ütleb: „Nõupidamiseta [„usaldusliku vestluseta”, NW] nurjuvad kavatsused” (Õpetussõnad 15:22). Usalduslik vestlemine oli vajalik juba siis, kui lapsed olid väiksed, ent nüüd, murdeea-aastatel — mil noorukid on suure tõenäosusega vähem kodus ja rohkem koos oma koolikaaslaste või teiste sõpradega —, on see eriti oluline. Ilma usalduslike vestlusteta — ilma avameelse ja siira suhtlemiseta laste ja vanemate vahel — võivad murdeealised kodustest võõrduda. Niisiis, kuidas võib vestlussidet alal hoida?

5. Kuidas oleks murdeealistel hea vanematega suhtlemisele vaadata?

⁵ Selleks tuleb oma osa anda nii lastel kui vanematel. Tõsi küll, noorukitele võib tunduda, et nüüd on vanematega raskem rääkida kui varasematel aegadel. Pidage siiski meeles, et „kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi” (Õpetussõnad 11:14). Need sõnad käivad kõigi, nii noorte kui vanade kohta. Murdeeas noored, kes sellest aru saavad, tajuvad, et nad vajavad ikka veel oskuslikku juhtimist, kuna nüüd seisavad nende ees keerukamad küsimused kui varem. Nad peaksid mõistma, et nende usklikud vanemad on asjatundlikud nõuandjad, sest neil on rohkem elukogemusi ja nad on paljude aastate jooksul tõendanud oma armastavat hoolt nende vastu. Seega  ei pööra arukad murdeealised sellel eluetapil vanematele selga.

6. Kuidas suhtuvad arukad ja armastavad lapsevanemad oma murdeeas lastega suhtlemisse?

⁶ Siiras suhtlemine tähendab, et vanem püüab hoolega olla alati suhtlemisvalmis, kui nooruk tunneb vajadust rääkida. Kui oled lapsevanem, seisa hea selle eest, et vähemalt sinu poolt oleks suhtlemiseks kõik võimalused loodud. See ei pruugi olla kerge. Piibel ütleb, et on „aeg vaikida ja aeg rääkida” (Koguja 3:7). Kui sinu murdeeas laps tunneb, et on aeg rääkida, võib sinul olla aeg vaikida. Võib-olla oled selle aja varunud isiklikuks uurimiseks, lõõgastumiseks või kodutöödeks. Ent kui su laps tahab sinuga rääkida, püüa siiski oma plaane muuta ning teda kuulata. Vastasel korral ta ehk teist korda enam ei üritagi. Tuleta meelde Jeesuse eeskuju. Kord oli tal plaanis veidi hinge tõmmata. Aga kui inimesed suurte hulkadena teda kuulama kogunesid, lükkas ta puhkamise edasi ning hakkas neid õpetama (Markuse 6:30—34). Enamik murdeealisi mõistab, et nende vanemate elutempo on kiire, kuid nad vajavad siiski kinnitust, et vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad. Niisiis, ole suhtlemisvalmis ja mõistev.

7. Mida peavad vanemad vältima?

⁷ Püüa omaenda murdeiga meelde tuletada ning ära kaota huumorimeelt! Vanemad peavad lastega koosolemisest rõõmu tundma. Kui vanematel juhtub olema vaba aega, kuidas nad seda veedavad? Kui nad tahavad oma vabal ajal alati teha midagi perest lahus, on murdeealised lapsed kärmed seda märkama. Kui noorukid teevad järelduse, et koolikaaslased hindavad neid enam kui nende vanemad, tuleb lastel kindlasti probleeme.

8. Kuidas võib lapsi õpetada hindama ausust, hoolsat tööd ja sündsat käitumist?

⁸ Kui vanemad ei ole veel kasvatanud oma lastes hindamist aususe ning hoolsa töö vastu, peaksid nad seda murdeea-aastate jooksul ilmtingimata tegema (1. Tessalooniklastele 4:11; 2. Tessalooniklastele 3:10). Neil on äärmiselt oluline kanda hoolt ka selle eest, et nende lapsed peaksid kõlbeliselt puhast elu kogu südamest tähtsaks (Õpetussõnad 20:11). Nendes valdkondades annab vanem oma tõekspidamisi paljuski edasi isikliku eeskujuga. Just nagu uskmatuid abielumehi võidakse ’naiste eluviiside läbi võita ilma sõnata usule’, võivad murdeealised lapsed õppida õigeid põhimõtteid oma vanemate käitumisest (1. Peetruse 3:1). Eeskujust üksinda siiski ei piisa, sest lapsed puutuvad väljaspool kodu kokku ka paljude halbade eeskujudega ning ahvatleva propaganda tulvaga. Seepärast peavad hoolitsevad vanemad teadma, mida nende murdeeas lapsed arvavad kõigest sellest, mida nad näevad ja kuulevad, ning see nõuab sisukat vestlust (Õpetussõnad 20:5).

9., 10. Miks peaksid vanemad kindlasti oma lastele seksuaalküsimustes juhatust andma ja kuidas võivad nad seda teha?

 ⁹ Eriti peab see paika seksuaalküsimustes. Lapsevanemad, kas teil on piinlik oma lastega seksuaalelust rääkida? Isegi kui see on nii, püüdke seda teha, sest kelleltki saavad teie lapsed sellest igal juhul teada. Kes teab, millist moondunud informatsiooni nad saavad, kui teie seda ei jaga! Piibli lehekülgedel ei hiili Jehoova seksuaalsuhetega seotud küsimustest kõrvale ning seda ei tohiks teha ka vanemad (Õpetussõnad 4:1—4; 5:1—21).

¹⁰ Võime olla tänulikud, et Piibel annab seksuaalkäitumise vallas selgeid juhtnööre ning et Vahitorni ühing on andnud välja palju kasulikku materjali, osutamaks, et need juhtnöörid kehtivad nüüdisaja maailmaski. Miks mitte seda abi ära kasutada? Miks ei võiks sa näiteks koos oma poja või tütrega veel kord üle vaadata teemakohaseid peatükke raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” 1. ja 2. köitest? Tulemused võivad sind meeldivalt üllatada.

11. Milline on parim viis, õpetamaks lastele, kuidas Jehoovat teenida?

¹¹ Milline on tähtsaim teema, mida vanemad ja lapsed peaksid arutama? Apostel Paulus viitas sellele, kui ta kirjutas: „Kasvatage [oma lapsi] pidevalt Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises” (Efeslastele 6:4, NW). Lapsed peavad jätkuvalt Jehoovast õpetust saama. Eelkõige tuleb neil õppida teda armastama ning nad peaksid tahtma teda teenida. Ka siin võib isikliku eeskujuga palju õpetada. Kui noorukid näevad, et nende vanemad armastavad Jumalat „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” ning et see toob vanemate elus esile häid vilju, ajendab see neid vägagi tõenäoliselt  sedasama tegema (Matteuse 22:37). Samamoodi aitab see, kui noored näevad, et nende vanemad suhtuvad materiaalsetesse asjadesse mõistlikult ning seavad Jumala kuningriigi esikohale, neil endilgi samasugust meelelaadi arendada (Koguja 7:12; Matteuse 6:31—33).

12., 13. Milliseid mõtteid tuleks meeles pidada, kui tahetakse, et perekondlik uurimine oleks tõhus?

¹² Et noortele vaimseid väärtusi edasi anda, on ütlemata suur abi iganädalasest perekondlikust piibliuurimisest (Laul 119:33, 34; Õpetussõnad 4:20—23). Selle uurimise korrapärasus on äärmiselt oluline (Laul 1:1—3). Vanemad ja lapsed peaksid mõistma, et perekondlik uurimine on ajakavas tähtsuselt enne kõiki muid tegevusi, mitte vastupidi. Kui tahetakse, et perekondlikust uurimisest kasu oleks, on peale selle tähtis ka õige hoiak. Üks isa lausus: „Saladus peitub selles, et perekondliku uurimise läbiviija püüab luua sundimatu, ent lugupidava  — vaba, kuid mitte liiga vabameelse — õhkkonna. Alati pole ehk kerge saavutada õiget tasakaalu ning noorukite hoiakut peab sageli parandama. Kui korra või paar kõik hästi ei lähe, pea siiski vastu ning proovi järgmisel korral uuesti.” Seesama isa ütles veel, et enne iga uurimist palub ta Jehoovalt abi, et kõigil asjaosalistel võiks olla õige hoiak (Laul 119:66).

¹³ Usklikel vanematel lasub kohustus perekondlikku uurimist läbi viia. Tõsi, mõningatel vanematel pole ehk õpetamise peale annet ja neil võib olla raske leida võimalusi, kuidas perekondlikku uurimist huvitavaks teha. Sellegipoolest, kui te armastate oma murdeeas lapsi „teoga ja tõega”, soovite alandlikult ning siiralt aidata kaasa nende vaimsele edenemisele (1. Johannese 3:18). Nad võivad küll aeg-ajalt nuriseda, kuid tõenäoliselt tunnetavad nad, et olete nende heaolust sügavalt huvitatud.

14. Kuidas võib murdeealistele lastele vaimseid asju õpetades rakendada 5. Moosese 11:18, 19 sõnu?

¹⁴ Perekondlik uurimine ei ole mitte ainus võimalus tähtsaid vaimseid küsimusi lastele õpetada. Kas sa mäletad, millise käsu Jehoova lapsevanematele andis? Ta ütles: „Pange siis need mu sõnad oma  südamesse ja hinge, siduge need tähiseks oma käe peale ja need olgu laubanaastuks teie silmade vahel; õpetage neid oma lastele, rääkides neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 11:18, 19; vaata ka 5. Moosese 6:6, 7). See ei tähenda, et vanemad peavad lastele vahetpidamata jutlust pidama. Kuid armastav perekonnapea peaks alati olema valvas võimaluste suhtes oma pereliikmetes vaimset ellusuhtumist kasvatada.

15., 16. a) Mis on distsiplineerimine? b) Kellel on kohustus distsiplineerida ja kellel on kohustus sellele alluda?

¹⁵ Distsiplineerimine on parandamise teel õpetamine ning see hõlmab suhtlemist. Distsiplineerimine tähendab pigem parandamist kui karistamist — kuigi ka seda võib tarvis minna. Kui sinu lapsed olid väiksemad, vajasid nad distsiplineerimist, ning nüüd, kui nad on murdeeas, vajavad nad seda mõnel kujul ikka veel, ehk isegi rohkem kui varem. Arukad murdeealised teavad, et see on tõesti nii.

¹⁶ Piibel ütleb: „Meeletu laidab oma isa õpetust [„distsipliini”, NW], aga kes noomimist tähele paneb, teeb targasti!” (Õpetussõnad 15:5). Sellest kirjakohast saame paljugi teada. See osutab sellele, et lapsi distsiplineeritakse. Murdeealine ei saa ’noomimist tähele panna’, kui teda ei noomita. Kohustuse distsiplineerida on Jehoova andnud lapsevanematele, iseäranis isale. Kuid kohustus distsiplineerimist kuulda võtta lasub murdeealisel. Kui ta oma isa ja ema targale distsiplineerimisele allub, saab ta targemaks ja teeb vähem vigu (Õpetussõnad 1:8). Piibel ütleb: „Sellel on vaesus ja häbi, kes ei hooli õpetusest, aga kes noomimist tähele paneb, seda austatakse!” (Õpetussõnad 13:18).

17. Millise tasakaalu poole peaksid vanemad lapsi distsiplineerides pürgima?

 ¹⁷ Murdeealisi lapsi distsiplineerides peavad vanemad olema tasakaalukad. Nad peaksid hoiduma olemast nii ranged, et see last ärritab või ehk isegi tema eneseusaldust kahjustab (Koloslastele 3:21). Ent samas ei taha vanemad olla sedavõrd järeleandlikud, et nende murdeeas järeltulijad hädavajalikust õpetusest ilma jäävad. Taoline järeleandlikkus võib olla hukatuslik. Õpetussõnad 29:17 öeldakse: „Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge!” Kuid 21. salm ütleb: „Kui sulast noorelt hellitatakse, siis on ta viimaks tüliks!” Kuigi see salm räägib sulasest, käib see samaväärselt ka iga lapse kohta, kes peres on.

18. Millest annab distsiplineerimine tunnistust ja mida aitab järjekindel distsiplineerimine vanematel vältida?

¹⁸ Tegelikult annab kohane distsiplineerimine tunnistust sellest, et vanem oma last armastab (Heebrealastele 12:6, 11). Kui oled lapsevanem, tead kindlasti, kui raske on olla distsiplineerides järjekindel ja mõistlik. Rahu säilitamise nimel võib tunduda, et on kergem lasta kangekaelsel murdeealisel teha, mida ta tahab. Kuid vanem, kes seda teed läheb, peab lõppude lõpuks maksma ränka hinda perekonna näol, keda on täiesti võimatu ohjes hoida (Õpetussõnad 29:15; Galaatlastele 6:9).

19., 20. Kuidas võivad vanemad arukalt toimida, kui küsimuse all on nende murdeeas laste vaba aja veetmine?

¹⁹ Varasematel aegadel oli tavaline, et lapsed olid kodu- või talutöödes abiks. Tänapäeval aga on paljude murdeealiste käsutuses väga palju vaba aega. Ärimaailm pakub selle jõudeaja sisustamiseks ülirikkalikult  ainet. Kui sellele lisada veel tõsiasi, et maailm omistab Piibli kõlblusnormidele väga vähe tähtsust, on loodud soodne pinnas katastroofi vallandumiseks.

²⁰ Seepärast jätab arukas lapsevanem vaba aja veetmise suhtes lõplike otsuste langetamise õiguse endale. Kuid ära unusta, et murdeealine on sirgumas täiskasvanuks. Tõenäoliselt ootab ta, et teda aasta-aastalt üha enam kui täiskasvanut koheldaks. Seega on vanemal tark sedamööda, kuidas murdeealine sirgub, anda talle ajaviite valikul üha enam vabadust — muidugi juhul, kui tema valikud peegeldavad vaimse küpsuse poole edenemist. Mõnikord võib murdeealine muusika, seltskonna või millegi muu valikul ebatarga otsuse langetada. Kui nii juhtub, tuleks noorukiga sel teemal rääkida, et ta tulevikus paremad otsused võiks langetada.

21. Kuidas on ajaviiteks mõistlikul määral aja kasutamine murdeealisele kaitseks?

²¹ Kui palju aega tuleks ajaviitele jätta? Mõnel maal on murdeealistes kinnistunud arvamus, et neil on õigus lausa vahetpidamata meelt lahutada. Seepärast koostab mõni nooruk oma ajakava nii, et üks lõbustus järgneb teisele. Vanemate ülesanne on teha lapsele selgeks, et aega tuleks kasutada ka muule: perekonnale, isiklikule uurimisele, vaimselt küpsete inimestega seltsimisele, kristlikele koosolekutele, kodutöödele. Niiviisi ei saa „elu lõbud” Jumala Sõna ära lämmatada (Luuka 8:11—15).

22. Millega peaks ajaviide murdeealise elus tasakaalus olema?

²² Kuningas Saalomon lausus: „Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida! On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Koguja 3:12, 13). Tõepoolest,  tasakaalukalt elamine tähendab muu hulgas seda, et ollakse rõõmus. Aga see tähendab ka hoolsalt töö tegemist. Tänapäeval ei ole paljud murdeealised kogenud hoolsast tööst tulenevat rahulolu ega ka eneseväärtustunnet, mis tuleneb mingi probleemi kallale asumisest ja selle lahendamisest. Mõnedele pole antud mingit võimalust õppida ametit või eriala, millega end hiljem elatada. See esitab vanemale tõelise väljakutse. Kas sina kannad hoolt selle eest, et sinu lapsel ei puuduks sellised võimalused? Kui sul õnnestub õpetada oma murdeeas last hoolsat tööd väärtustama ja isegi nautima, omandab ta terve ellusuhtumise, millest tal on kasu kogu elu jooksul.

23. Kuidas võivad vanemad oma murdeeas lapsi innustada?

²³ Isegi kui sul on oma murdeeas lapsega probleeme, ikka on õiged Piibli sõnad: „Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:8). Ära kunagi lakka ilmutamast armastust, mida sa kahtlemata tunned. Küsi endalt: „Kas ma kiidan igat last selle eest, kui hästi ta on probleemidega toime tulnud või takistusi ületanud? Kas siis, kui kerkib võimalus näidata lastele, et ma armastan ja hindan neid, kasutan selle võimaluse kohe ära, enne kui on hilja?” Kui murdeealised noorukid teavad kindlalt, et sa neid armastad, on palju tõenäolisem, et nad vastavad omapoolse armastusega, kuigi mõnikord võib ette tulla ka vääritimõistmisi.

24. Milline Pühakirja põhimõte peab lastekasvatuses üldjuhul paika, kuid mida tuleks meeles pidada?

²⁴ Muidugi hakkavad lapsed täiskasvanuks sirgudes väga kaalukaidki otsuseid lõpuks omapäi langetama. Mõnikord need otsused vanematele ei meeldi.  Kuidas on lugu siis, kui laps otsustab Jehoova teenimise maha jätta? Nii võib juhtuda. Isegi mõned Jehoova vaimsed pojad hülgasid tema nõuanded ning hakkasid mässama (1. Moosese 6:2; Juuda 6). Lapsed pole nagu arvutid, mida me võime programmeerida tegema seda, mida meie tahame. Nad on vaba tahtega olendid, kes vastutavad langetatud otsuste eest Jehoova ees. Siiski peab üldjuhul paika Õpetussõnad 22:6 põhimõte: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!”

25. Millisel parimal moel võivad vanemad lapsevanemaks olemise eesõiguse eest Jehoovale tänu avaldada?

²⁵ Niisiis, osuta oma lastele heldelt armastust. Püüa neid kasvatades rakendada Piibli põhimõtteid nii hästi kui suudad. Anna jumalakartliku käitumisega head eeskuju. Nõnda lood sa oma lastele parima võimaluse sirguda vastutustundelisteks, jumalakartlikeks täiskasvanuteks. See on parim viis, kuidas vanem saab lapsevanemaks olemise eesõiguse eest Jehoovale tänu avaldada.