1., 2. a) Millise näite abil tõstis Jeesus esile juudi religioonijuhtide ustavusetust? b) Mida me võime Jeesuse näitest murdeealiste kohta õppida?

MÕNI päev enne oma surma esitas Jeesus grupile juudi religioonijuhtidele ühe mõtlemapaneva küsimuse. Ta lausus: „Mis te arvate? Ühel inimesel oli kaks poega. Ja ta läks esimese juurde ning ütles: poeg, mine täna tööle mu viinamäele! Aga tema kostis ning ütles: küll ma lähen, isand! Ja ta ei läinud mitte. Siis isa läks ka teise juurde ja ütles nõndasamuti. See kostis ning ütles: ei mina taha!  Pärast ta kahetses ja läks. Kumb neist tegi isa tahtmist?” Juudi juhid vastasid: „Viimane” (Matteuse 21:28—31).

² Jeesus tõstis sellega esile juudi juhtide ustavusetust. Nad olid esimese poja sarnased, lubades küll teha Jumala tahtmist, ent jättes siis oma lubaduse täitmata. Kuid paljud lapsevanemad mõistavad, et see Jeesuse näide põhines perekonnaelu heal tundmisel. Nagu ta väga ilmekalt näitas, on sageli raske arvata, mis noortel mõttes on, või ennustada, mida nad ette võtavad. Murdeeas võib nooruk põhjustada palju probleeme, kuid sellest hoolimata võib temast sirguda vastutustundeline ja lugupeetud täiskasvanu. Seda mõtet tuleks murdeea mässumeelsuse puhul alati meeles pidada.

3. Miks ei tohiks vanemad kärmelt oma last mässajaks pidada?

³ Aeg-ajalt võid sa kuulda murdeealistest, kes oma vanemate vastu avalikult mässavad. Võid ehk isiklikultki tunda mõnd perekonda, kus murdeealist last näikse olevat võimatu ohjes hoida. Siiski ei ole alati kerge aru saada, kas laps on tõesti mässaja. Peale selle võib olla raske mõista, miks mõned lapsed mässavad ja mõned — isegi samast perest pärit lapsed — mitte. Mida peaksid vanemad tegema, kui neil on kahtlus, et ühest nende lapsest on saamas kangekaelne mässaja? Et sellele vastust saada, peame kõigepealt rääkima sellest, kes üldse on mässaja.

4.—6. a) Kes on mässaja? b) Mida peaksid vanemad meeles pidama, kui nende murdeeas laps on aeg-ajalt sõnakuulmatu?

⁴ Lühidalt öeldes on mässaja isik, kes tahtlikult ja järjepidevalt keeldub autoriteedile kuuletumast, trotsib seda ja hakkab sellele vastu. Nagu teada,  ’on meeletus lapse südames’ (Õpetussõnad 22:15). Seega trotsivad kõik lapsed vahetevahel vanemate ja teiste autoriteeti. Iseäranis peab see paika murdeea füüsilise ja emotsionaalse arengu ajajärgul. Igasugune muutus inimese elus tekitab stressi, saati siis murdeiga, mis on lausa täis muutusi. Sinu murdeealine poeg või tütar on jätmas seljataha lapsepõlve ning sammumas täisikka. Sellest tulenevalt on mõningatel vanematel ja lastel murdeea-aastatel omavahelise läbisaamisega raskusi. Tihtilugu püüavad vanemad instinktiivselt üleminekuprotsessi pidurdada, samal ajal kui murdeealised soovivad seda hoogustada.

⁵ Mässuline murdeealine pöörab selja vanemlikele väärtusnormidele. Pea siiski meeles, et mõni sõnakuulmatu tegu ei tee lapsest veel mässajat. Ning mis puutub vaimsetesse asjadesse, siis mõnede laste huvi Piibli tõe vastu on algul vähene või puudub üldse, kuid nad ei pruugi olla mässajad. Ära ole lapsevanemana kärmas oma last mässajaks pidama.

⁶ Kas kõigi noorte murdeea-aastaid iseloomustab vanemliku autoriteedi vastu mässamine? Ei, sugugi mitte. Tegelikult näivad tõendid osutavat, et ainult väike osa noori on murdeeas äärmiselt mässumeelsed. Ent mis siis, kui laps ikkagi kangekaelselt ja järjepidevalt mässab? Mis võib seesuguseks mässuks tõuke anda?

7. Kuidas võib saatanlik keskkond last mässama tõugata?

⁷ Peamisi mässu põhjusi on maailma saatanlik keskkond. „Kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Saatana võimuses olevas maailmas on kujunenud välja kahjuliku mõjuga kultuur, mille  vastu kristlased peavad võitlema (Johannese 17:15). Suur osa sellest kultuurist on tänapäeval labasem ja ohtlikum ning seal on rohkem halbu mõjutegureid kui minevikus (2. Timoteosele 3:1—5, 13). Kui vanemad ei õpeta, hoiata ega kaitse oma lapsi, võivad noored kergesti sattuda selle vaimu mõjuvalda, mis „nüüd on tegev sõnakuulmatuse laste sees” (Efeslastele 2:2). Asjaga on seotud ka eakaaslaste mõju. Piibel ütleb: „Kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20). Niisamuti on tõenäoline, et kui keegi seltsib nendega, kes on täis selle maailma vaimu, siis avaldab see vaim talle ka mõju. Aitamaks noortel mõista, et Jumala põhimõtetele kuuletumine on parima eluviisi alus, tuleb neid pidevalt abistada (Jesaja 48:17, 18).

8. Millised tegurid võivad lapse mässama panna?

⁸ Teine mässu põhjus võib olla kodune õhkkond. Näiteks see, kui üks vanemaist on alkohoolik või narkomaan või tarvitab teise vanema suhtes vägivalda, võib murdeealise ellusuhtumist moonutada. Isegi suhteliselt rahulikus kodus võib puhkeda mäss, kui laps tunneb, et vanemad pole temast huvitatud. Siiski pole murdeealiste mässumeelsuse põhjuseks mitte alati välised tegurid. Mõned lapsed pööravad vanemlikele väärtusnormidele selja vaatamata sellele, et nende vanemad rakendavad ellu Jumala põhimõtteid ning pakuvad neile ümbritseva maailma eest küllaltki suurt kaitset. Mispärast? Põhjuseks võib ehk olla veel üks meie probleemide juur: inimlik ebatäiuslikkus. Paulus lausus: „Otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Roomlastele 5:12). Aadam oli isekas mässaja, kes jättis kõigile  oma järeltulijatele halva pärandi. Mõned noored lihtsalt valivad mässulise tee nõnda nagu nende esiisagi.

9. Milliste kasvatuse äärmuste tõttu võib laps mässu tõsta?

⁹ Veel on murdeealistes mässumeelsust tekitanud vanemate tasakaalutu vaade lastekasvatusele (Koloslastele 3:21). Mõned kohusetundlikud vanemad on lastele piirangute seadmisel ja nende distsiplineerimisel väga ranged. Teised on järeleandlikud ega anna juhtnööre, mis oleksid nende kogenematule murdeeas lapsele kaitseks. Nende kahe äärmuse vahel pole alati kerge tasakaalu leida. Pealegi on iga lapse vajadused erisugused. Üks võib vajada rohkem juhatust kui teine. Siiski aitavad kaks Piibli näidet meil näha, kui ohtlik on nii ranguse kui järeleandlikkusega äärmusesse minna.

10. Miks oli Eeli halb lapsevanem, vaatamata sellele et ta oli tõenäoliselt ustav ülempreester?

¹⁰ Muistse Iisraeli ülempreester Eeli oli isa. Ta oli teenistuses kokku 40 aastat ning tundis Jumala seadust kahtlemata hästi. Tõenäoliselt täitis Eeli oma määratud preestrikohustusi üpris ustavalt ning ehk isegi õpetas Jumala seadust põhjalikult oma poegadele Hofnile ja Piinehasile. Siiski oli ta oma poegade suhtes liiga salliv. Hofni ja Piinehas olid teenistusse määratud preestrid, kuid nad olid „kõlvatud” mehed, kes olid huvitatud ainult oma himude ning ebamoraalsete kirgede rahuldamisest. Kui nad siis pühal maavaldusel häbiväärseid tegusid korda saatsid, ei olnud Eelil julgust neid ametist kõrvaldada. Ta vaid noomis neid kergelt. Oma järeleandlikkusega austas Eeli poegi rohkem kui Jumalat. Tagajärjeks oli see, et tema pojad tõstsid Jumala  puhta kummardamise vastu mässu ning tõid õnnetust kogu Eeli soole (1. Saamueli 2:12—17, 22—25, 29; 3:13, 14; 4:11—22).

11. Mida võivad vanemad Eeli halvast eeskujust õppida?

¹¹ Kui need sündmused aset leidsid, olid Eeli pojad juba täiskasvanud, ent see ajalooline ülestähendus näitab siiski selgelt, millised ohud võivad distsiplineerimata jätmisega kaasneda. (Võrdle Õpetussõnad 29:21.) Mõned vanemad võivad ehk armastuse ja järeleandlikkuse omavahel segi ajada, jättes sätestamata ning jõustamata selgepiirilised, järjekindlad ja mõistlikud reeglid. Nende lapsed jäävad ilma armastavast distsiplineerimisest isegi siis, kui nad rikuvad Jumala põhimõtteid. Taolise järeleandlikkuse tõttu võib juhtuda, et nende lapsed ei pööra enam tähelepanu ei vanemate ega kellegi teise autoriteedile. (Võrdle Koguja 8:11.)

12. Millise vea tegi Rehabeam autoriteedi kasutamisel?

¹² Rehabeam on näide teisest äärmusest autoriteedi kasutamisel. Ta oli ühtse Iisraeli kuningriigi viimane kuningas, kuid ta polnud hea kuningas. Rehabeam sai pärandiks maa, kus rahvas oli tema isa Saalomoni poolt peale pandud koorma tõttu rahulolematu. Kas Rehabeam ilmutas mõistmist? Ei ilmutanud. Kui rahva esindajad palusid tal rõhuvat koormat kergendada, ei kuulanud ta oma vanemate nõunike soovitust ning käskis rahva ikke veelgi raskemaks muuta. Tema ülbus pani kümme põhjapoolset suguharu mässama ning kuningriik jagunes kaheks (1. Kuningate 12:1—21; 2. Ajaraamat 10:19).

13. Kuidas võivad vanemad Rehabeami viga vältida?

¹³ Piibli jutustusest Rehabeami kohta võivad lapsevanemad mõndagi tähtsat õppida. Nad peavad „nõudma Jehoovat” palves ning uurima oma kasvatusmeetodeid Piibli põhimõtete valguses (Laul  105:4). „Rõhumine hullutab tarka,” öeldakse Koguja 7:7. Hästi läbimõeldud piirid jätavad murdeealistele kasvuruumi ning on neile samal ajal ka kaitseks. Kuid lapsed ei peaks elama õhkkonnas, mis on nii karm ja ahistav, et see takistab nendes mõistlikul määral enesekindluse ja eneseusalduse arengut. Kui vanemad püüavad leida tasakaalu õiglase valikuvabaduse ning kindlate ja selgete piiride vahel, ei teki enamikul murdeealistel nii kergesti tahtmist mässata.

14., 15. Kuidas peaksid vanemad oma lapse arenemisele vaatama?

¹⁴ Kuigi vanemad on rõõmsad, nähes oma lapse füüsilist kasvu lapseeast täisikka, võib nende murdeeas järeltulijas sõltumuse asemel tärkav kohane enesekindlus vanemaid murelikuks muuta. Ära ole üllatunud, kui sel üleminekuperioodil on  sinu murdeealine laps ajuti üsna kangekaelne või isepäine. Pea meeles, et kristlike vanemate eesmärk peaks olema kasvatada lastest küpsed, põhimõttekindlad ja vastutustundelised kristlased. (Võrdle 1. Korintlastele 13:11; Efeslastele 4:13, 14.)

¹⁵ Kui raske see ka poleks, peaksid vanemad püüdma vabaneda harjumusest reageerida negatiivselt igale oma murdeeas lapse iseseisvustaotlusele. Mõistlikul määral tuleb igal lapsel lasta areneda kui isiksusel. Tegelikult hakkab mõnedes murdeealistes küllaltki täiskasvanulik ellusuhtumine kujunema juba suhteliselt varakult. Näiteks ütleb Piibel noore kuninga Joosija kohta: „Kuigi ta oli alles noor [umbes 15-aastane], hakkas ta otsima oma isa Taaveti Jumalat.” See tähelepanuväärne  murdeeas noormees oli ilmselgelt vastutustundeline isiksus (2. Ajaraamat 34:1—3).

16. Millega peaksid lapsed arvestama, kui neil lastakse rohkem oma vastutusel tegutseda?

¹⁶ Kuid vabadusega kaasneb vastutus. Luba siis täisikka sirguval lapsel kogeda oma otsuste ja tegude tagajärgi. Põhimõte „mis inimene külvab, seda ta ka lõikab” kehtib nii murdeealiste kui täiskasvanute kohta (Galaatlastele 6:7). Lapsi pole võimalik lõputult kaitsta. Mis aga saab siis, kui su laps tahab teha midagi täiesti lubamatut? Vastutustundelise lapsevanemana pead sa ei ütlema. Ning samal ajal kui sa võid küll äraütlemise põhjusi selgitada, ei tohiks miski sinu ei-d jaa-ks muuta. (Võrdle Matteuse 5:37.) Sellegipoolest, püüa ei öelda rahulikul ja mõistlikul viisil, sest „rahulik vastus vaigistab raevu” (Õpetussõnad 15:1).

17. Millised on mõningad murdeealise vajadused, mida lapsevanem peaks rahuldama?

¹⁷ Noored vajavad järjekindlast distsiplineerimisest tulenevat turvatunnet isegi siis, kui nad piirangute ja reeglitega alati heal meelel nõus pole. Reeglite sage muutmine sõltuvalt vanema hetkemeeleolust tekitab frustratsiooni. Peale selle, kui murdeealistele antakse vajaduse korral julgustust ning abi, tulemaks toime ujeduse, häbelikkuse või vähese eneseusaldusega, kasvavad neist tõenäoliselt kindlameelsemad inimesed. Samuti on murdeealised tänulikud, kui neile osutatakse pälvitud usaldust. (Võrdle Jesaja 35:3, 4; Luuka 16:10; 19:17.)

18. Milliseid tõsiasju on julgustav murdeealiste kohta teada?

¹⁸ Lapsevanemaid võib julgustada teadmine, et kui peres valitseb rahu, kord ja armastus, on lapsed tavaliselt tublid (Efeslastele 4:31, 32; Jakoobuse 3:17, 18). Õigupoolest on paljud noorukid isegi halvas  koduses keskkonnas sirgunud korralikeks täiskasvanuteks ja seda ka peredes, kus on tegemist alkoholismi, vägivalla või mõne muu laostava mõjuteguriga. Niisiis, kui seisad hea selle eest, et kodu oleks koht, kus sinu murdeealised lapsed tunnevad end turvaliselt ning kus neile osutatakse alati armastust, kiindumust ning tähelepanu — isegi kui seesuguse toetusega kaasnevad mõistlikud piirangud ning Pühakirja põhimõtetega kooskõlaline distsiplineerimine —, sirguvad neist vägagi tõenäoliselt täiskasvanud, kelle üle sa võid uhkust tunda. (Võrdle Õpetussõnad 27:11.)

19. Milline kohustus lasub lapsel, kuigi vanemad peavad õpetama poisile teed, mida ta peab käima?

¹⁹ Heast kasvatustööst sõltub tõesti palju. Õpetussõnad 22:6 öeldakse: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!” Kuidas aga on lugu siis, kui lastel tuleb suuri probleeme, vaatamata sellele et neil on head vanemad? Kas nii võib juhtuda? Võib küll. Seda õpetussõna tuleb mõista teiste salmide valguses, mis rõhutavad lapse kohustust ’kuulda’ oma vanemaid ja kuuletuda neile (Õpetussõnad 1:8). Et perekonnas valitseks kooskõla, peavad nii lapsevanem kui laps Pühakirja põhimõtete ellurakendamisel oma osa tegema. Kui vanemad ja lapsed koostööd ei tee, on tagajärjeks raskused.

20. Kuidas oleks vanematel tark asjasse suhtuda, kui lapsed mõtlematuse tõttu eksivad?

²⁰ Kuidas peaksid vanemad reageerima, kui murdeealine eksib ning satub hätta? Sellisel juhul vajab nooruk eelkõige abi. Kui vanemad peavad meeles, et tegemist on kogenematu noore inimesega, on neil  kergem seista vastu kalduvusele liiga ägedalt reageerida. Paulus andis küpsetele koguduseliikmetele nõu: „Kui inimene ka teeb mingi eksisammu, olemata sellest teadlik, siis teie, kes olete vaimselt võimekad, püüdke sellist inimest parandada tasaduse vaimus” (Galaatlastele 6:1, NW). Tegeldes noorukiga, kes mõtlematuse tõttu on eksinud, võivad lapsevanemad samamoodi toimida. Samal ajal kui vanemad selgitavad lapsele arusaadavalt, miks tema käitumine oli väär ja kuidas ta võib seesugust eksimust edaspidi vältida, peaksid vanemad ka selgelt näitama, et halb ei ole mitte nooruk ise, vaid tema väär käitumine. (Võrdle Juuda 22, 23.)

21. Kuidas peaksid lapsevanemad kristliku koguduse eeskujul tegutsema, kui nende lapsed rängalt patustavad?

²¹ Ent kuidas on lugu siis, kui nooruki süütegu on väga ränk? Sellisel juhul vajab laps eriabi ja oskuslikku suunamist. Koguduse liiget, kes on sooritanud ränga patu, kutsutakse üles kahetsema ning pöörduma abi saamiseks kogudusevanemate poole (Jakoobuse 5:14—16). Kui ta on kahetsenud, püüavad kogudusevanemad teda vaimse tervise juurde tagasi tuua. Perekonnas aga lasub kohustus eksinud murdeealist aidata lapsevanematel, kuigi nad peavad ehk asja ka kogudusevanematega arutama. Kindlasti ei tohiks nad püüda vanematekogu eest varjata ühtki oma lapse rasket pattu.

22. Millist hoiakut püüavad vanemad Jehoova eeskujul säilitada, kui nende laps on rängalt eksinud?

²² Omaenda lastega seotud ränk probleem on äärmiselt kurnav. Emotsioonide tulvas võivad vanemad kalduda oma sõnakuulmatut võsukest vihaselt ähvardama, kuid see tekitab temas ehk ainult kibestumust. Pea meeles, et selle noore inimese tulevik  võib sõltuda sellest, kuidas teda sel kriitilisel ajal koheldakse. Pea meeles ka seda, et kui Jehoova rahvas kaldus õigelt teelt kõrvale, oli Jehoova valmis andestama — kui rahvas vaid kahetses. Kuula, millised armastavad sõnad ta lausus: „Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Jehoova! Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!” (Jesaja 1:18). Milline hea eeskuju lapsevanematele!

23. Mida peaksid vanemad tegema, kui üks nende lastest on sooritanud ränga patu, ja mida nad peaksid vältima?

²³ Niisiis, püüa julgustada eksinut õigele teele tagasi tulema. Otsi asjatundlikku nõu kogenud lapsevanematelt ja kogudusevanematelt (Õpetussõnad 11:14). Püüa mitte tegutseda impulsiivselt ja mitte öelda või teha midagi, mis teeks lapsel sinu juurde tagasipöördumise raskeks. Väldi ohjeldamatut viha ja teravusi (Koloslastele 3:8). Ära anna kergesti alla (1. Korintlastele 13:4, 7). Vihates küll kurja, hoidu muutumast kalgiks ja kibestunuks oma lapse vastu. Mis aga kõige tähtsam, vanemad peaksid püüdma anda head eeskuju ning säilitada tugeva usu Jumalasse.

24. Milline kurb olukord võib kristlikus perekonnas mõnikord ette tulla ja kuidas peaks vanem sel puhul käituma?

²⁴ Mõnel juhul saab selgeks, et nooruk on kindlalt otsustanud mässata ning kristlikud väärtusnormid täielikult hüljata. Sellisel juhul tuleks edaspidi keskenduda teiste laste elu korraldamisele ja ülesehitamisele. Vaata, et sa ei kuluta kogu oma jõudu mässaja peale, nii et teised lapsed hooletusse jäävad. Selle asemel et püüda probleemi ülejäänud pereliikmete eest varjata, räägi sellest nendega  sobilikul määral ja kindlustandval moel. (Võrdle Õpetussõnad 20:18.)

25. a) Kuidas peavad lapsevanemad kristliku koguduse eeskujul ehk toimima, kui lapsest saab otsusekindel mässaja? b) Mida peaksid vanemad meeles pidama, kui üks nende lastest mässab?

²⁵ Inimese kohta, kellest koguduses saab parandamatu mässaja, lausus apostel Johannes: „Ärge võtke seda oma majasse ja ärge öelge temale: ’Tere tulemast!’ ” (2. Johannese 10). Lapsevanemad võivad pidada vajalikuks võtta samasugune seisukoht omaenda lapse suhtes, kes on juba täisealine ning on muutunud täiesti mässumeelseks. (Võrdle 5. Moosese 21:18—21.) Kui raske ja valus sellise sammu astumine ka ei oleks, on see ülejäänud perekonna kaitseks mõnikord möödapääsmatu. Sinu pere vajab sinult kaitset ja pidevat juhatust. Niisiis, kehtigu sinu peres ikka selgelt määratletud, ent mõistlikud käitumisnormid. Suhtle teiste lastega. Tunne huvi selle vastu, kuidas neil koolis ja koguduses läheb. Anna neile ka teada, et kuigi sa ei kiida mässulise lapse tegusid heaks, ei vihka sa teda. Mõista hukka halb käitumine, mitte laps. Kui Jaakobi perele tema kahe poja julma teo tõttu üldine põlastus osaks sai, needis Jaakob poegade vägivaldset raevu, mitte poegi endid (1. Moosese 34:1—31; 49:5—7).

26. Millest võivad kohusetundlikud vanemad lohutust leida, kui üks nende lastest mässab?

²⁶ Sul võib olla tunne, et perekonnas juhtunus oled süüdi sina. Ent kui oled palvemeeles teinud kõik võimaliku ning järginud Jehoova nõuandeid nii hästi, kui oled suutnud, ei ole sul põhjust end ülemäära kritiseerida. Lohutagu sind tõsiasi, et keegi ei suuda olla täiuslik lapsevanem, kuid et sina oled kohusetundlikult püüdnud olla hea vanem. (Võrdle Apostlite teod 20:26.) See, kui perekonnas on  kangekaelne mässaja, paneb küll ahastama, ent kui nõnda peaks juhtuma sinu peres, võid olla kindel, et Jumal mõistab sind ega hülga kunagi oma pühendunud sulaseid (Laul 27:10). Niisiis, püüa edaspidigi otsusekindlalt teha kodust kõigile teistele lastele turvaline vaimne pelgupaik.

27. Mida võivad mässumeelse lapse vanemad alati loota, pidades meeles tähendamissõna kadunud pojast?

²⁷ Peale selle ei tohiks sa kunagi lootust kaotada. Sinu varasemad püüdlused korraliku kasvatuse andmisel võivad eksiteele läinud lapse südant viimaks mõjutada ning ta mõistusele tuua (Koguja 11:6). Tervel hulgal kristlikel perekondadel on olnud samalaadne kogemus ning mõned on näinud oma sõnakuulmatut last tagasi pöörduvat, just nagu isa Jeesuse tähendamissõnas kadunud pojast (Luuka 15:11—32). Ka sinul võib samamoodi minna.