Kas me oleme Kümne käsu all?
24. peatükk
Kas me oleme Kümne käsu all?
1. Millise seaduse Mooses rahvale edasi andis?
MISSUGUSTELE seadustele kuuletumist Jehoova Jumal meilt nõuab? Kas me peame kinni pidama sellest, mida Piibel nimetab „Moosese seaduseks” või mõnikord „Seaduseks”. (1. Kuningate 2:3; Tiitusele 3:9; NW) Seda on nimetatud ka „Jehoova seaduseks”, sest Tema on selle andnud. (1. Ajaraamat 16:40, NW) Mooses ainult andis Seaduse rahvale edasi.
2. Millest see seadus koosneb?
2 Moosese seadus sisaldab rohkem kui 600 üksikut seadust ehk käsku, kaasa arvatud 10 peamist käsku. Mooses ütles: „Tema [Jehoova] tegi teile teatavaks oma seaduse, mida ta käskis teid täita — need kümme käsku; ja ta kirjutas need kahele kivilauale.” (5. Moosese 4:13; 2. Moosese 31:18) Aga kellele andis Jehoova Seaduse, kaasa arvatud Kümme käsku? Kas ta andis selle kogu inimkonnale? Mis oli Seaduse eesmärk?
ANTUD IISRAELILE ERILISEL EESMÄRGIL
3. Kuidas me teame, et Seadus anti ainult Iisraelile?
3 Seda Seadust ei antud kogu inimkonnale. Jehoova tegi lepingu ehk kokkuleppe Jaakobi järeltulijatega, kes said iisraeli rahvaks. Jehoova andis oma seadused ainult sellele rahvale. Piibel ütleb seda selgesti 5. Moosese 5:1—3 ja Laul 147:19, 20.
4. Milleks anti iisraeli rahvale Seadus?
4 Apostel Paulus esitas küsimuse: „Milleks on siis Seadus?” Jah, mis eesmärgil Jehoova andis Iisraelile oma seaduse? Paulus vastas: „See on üleastumiste näitamise pärast juurde lisatud seniks, kui tuleb seeme, kellele oli antud tõotus . . . Järelikult on Seadus saanud meie kasvatajaks [ehk õpetajaks], mis viib Kristuse juurde.” (Galaatlastele 3:19—24, NW) Seaduse eriline eesmärk oli kaitsta ja juhtida iisraeli rahvast, nii et nad võisid olla valmis Kristust vastu võtma, kui ta tuli. Paljud Seadusega nõutavad ohvrid tuletasid iisraellastele meelde, et nad on patustajad, kes vajavad Päästjat. — Heebrealastele 10:1—4.
„KRISTUS ON SEADUSE LÕPP”
5. Mis juhtus Seadusega, kui Kristus tuli ja meie eest suri?
5 Muidugi oli selleks tõotatud Päästjaks Jeesus Kristus, nagu ingel tema sündimisel kuulutas. (Luuka 2:8—14) Mis juhtus Seadusega, kui Kristus tuli ja oma täiusliku elu ohvriks andis? See kaotati. Paulus selgitas, et me „ei ole . . . mitte enam kasvataja all”. (Galaatlastele 3:25) Seaduse kaotamine oli iisraellastele kergenduseks. See näitas, et nad on patustajad, sest keegi neist ei suutnud seda Seadust täielikult pidada. Paulus ütles: „Kristus on meid lahti ostnud käsu [„Seaduse”, NW] needusest.” (Galaatlastele 3:10—14) Piiblis on veel öeldud: „Kristus on Seaduse lõpp.” — Roomlastele 10:4, NW; 6:14.
6. a) Milline mõju oli Seaduse lõpetamisel iisraellastele ja mitte-iisraellastele ning miks? b) Mida Jehoova Seaduse suhtes ette võttis?
6 Seadus oli tegelikult barjääriks või „seinaks” iisraellaste ja teiste rahvaste vahel, kes sellele ei allunud. Kuid oma elu ohverdamisega Kristus ’kaotas ära määrustest koosneva käskude Seaduse, et ta need kaks rahvast [iisraellased ja mitte-iisraellased] looks ühenduses iseendaga üheks uueks inimeseks’. (Efeslastele 2:11—18, NW) Tegevuse kohta, mida Jehoova Jumal ise Moosese kaudu antud seaduse vastu ette võttis, loeme: „Andes meile andeks kõik üleastumised, kui ta kustutas meie kohta käiva võlakirja ühes selle sätetega [kaasa arvatud Kümme käsku]; see oli meie vastu [sest see mõistis iisraellased patustajatena hukka] ja selle ta kõrvaldas, seda risti [„piinaposti”, NW] külge naelutades.” (Koloslastele 2:13, 14) Nii lõpetati Seadus Kristuse täiusliku ohvriga.
7, 8. Mis tõestab, et Seadus ei olnud jagatud kahte ossa?
7 Kuid mõned inimesed ütlevad, et Seadus on jagatud kahte ossa: Kümneks käsuks ja kõigiks teisteks seadusteks. Nad ütlevad, et kõik teised seadused on see osa, mis ära lõpetati, aga Kümme käsku jäid püsima. Kuid see ei ole õige. Oma Mäejutluses tsiteeris Jeesus nii Kümmet käsku kui ka teisi Seaduse osi ega teinud nende vahel mingit vahet. Niiviisi Jeesus näitas, et Moosese seadus ei olnud kahte ossa jagatud. — Matteuse 5:21—42.
8 Pane tähele ka seda, mida Jumal apostel Paulust kirjutama inspireeris: „Nüüd me oleme käsust [„Seadusest”, NW] lahti.” Kas juudid said lahti ainult teistest käskudest, aga mitte Kümnest käsust? Ei, sest Paulus jätkas: „Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui käsu [„Seaduse”, NW] kaudu; sest ma ei oleks kurjast himust midagi teadnud, kui käsk [„Seadus”, NW] ei oleks öelnud: ’Sa ei tohi himustada!’ ” (Roomlastele 7:6, 7; 2. Moosese 20:17) Kuna „sa ei tohi himustada” on Kümnest käsust viimane, siis võib järeldada, et iisraellased said lahti ka Kümnest käsust.
9. Mis näitab, et ka nädala hingamispäeva pidamise seadus kõrvaldati?
9 Kas see tähendab, et käsk pidada igal nädalal hingamispäeva ehk „sabatit”, mis on Kümnest käsust neljas, samuti ära kaotati? Jah, tähendab küll. See, mida Piibel ütleb läkituses Galaatlastele 4:8—11 ja Koloslastele 2:16, 17, näitab, et kristlased ei ole Jumala seaduse all, mis anti iisraellastele ja mis nõudis nädala hingamispäeva ning teiste eriliste päevade pidamist aasta kestel. Et kristlastelt ei nõuta nädala hingamispäeva pidamist, seda võib näha ka läkitusest Roomlastele 14:5.
SEADUSED, MIS KÄIVAD KRISTLASTE KOHTA
10. a) Missugustele seadustele alluvad kristlased? b) Kust on paljud neist seadustest võetud ja miks on mõistlik, et nad võeti just sealt?
10 Kas see tähendab, et kuna kristlased ei ole Kümne käsu all, ei ole neil tarvis pidada ühtki käsku? Üldsegi mitte. Jeesus sõlmis „uue lepingu”, mille aluseks oli tema enda täiusliku inimelu parem ohver. Kristlased tulevad selle uue lepingu alla ja alluvad kristlikele seadustele. (Heebrealastele 8:7—13; Luuka 22:20) Paljud nendest seadustest on võetud Moosese seadusest. See ei ole ootamatu või ebatavaline. Samasugune asi sünnib sageli siis, kui uus valitsus võtab üle riigi juhtimise. Vana valitsuse aegne põhiseadus võidakse tühistada ja asendada, kuid uues põhiseaduses võivad olla paljud seadused, mis olid ka vanas. Samalaadne lugu on ka Seaduselepinguga, mis lõpetati, kuid paljud selle peamised seadused ja põhimõtted pandi maksma ka kristluses.
11. Millised kristlastele antud seadused või õpetused on väga Kümne käsu sarnased?
11 Pane seda tähele, kui sa loed eelpooltoodud (203. leheküljel) Kümmet käsku, ja siis võrdle neid järgmiste kristlike seaduste ja õpetustega: „Sa pead Jehoovat, oma Jumalat kummardama.” (Matteuse 4:10, NW; 1. Korintlastele 10:20—22) „Hoiduge ebajumalaist!” (1. Johannese 5:21; 1. Korintlastele 10:14) „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud [mitte vääritult kasutatud] saagu sinu nimi.” (Matteuse 6:9, VP) „Lapsed, kuulake oma vanemate sõna.” (Efeslastele 6:1, 2) Ja Piibel selgitab, et samuti on tapmine, abielurikkumine, varastamine, valetamine ja himustamine kristlastele antud seaduste vastu. — Ilmutuse 21:8; 1. Johannese 3:15; Heebrealastele 13:4; 1. Tessalooniklastele 4:3—7; Efeslastele 4:25, 28; 1. Korintlastele 6:9—11; Luuka 12:15; Koloslastele 3:5.
12. Kuidas on hingamispäeva seaduse põhimõte kristlusse üle kantud?
12 Kuigi kristlastel ei ole kästud pidada nädala hingamispäeva, võime siiski sellest korraldusest midagi õppida. Iisraellased puhkasid sõnasõnaliselt, kuid kristlased peavad puhkama vaimselt. Kuidas? Sellega, et ustavad ja kuulekad kristlased loobuvad omakasupüüdlikest tegudest. Nende omakasupüüdlike tegude hulka kuuluvad jõupingutused nende endi õigluse maksmapanekuks. (Heebrealastele 4:10) Seda vaimset puhkust ei peeta ainult üks päev nädalas, vaid kõik seitse päeva. Sõnasõnalise hingamispäeva käsu nõue, eraldada üks päev vaimseteks huvideks, kaitses iisraellasi, nii et nad ei tarvitanud omakasupüüdlikult kogu oma aega materiaalse kasu taotlemiseks. Veelgi tõhusamaks kaitseks materialismi vastu on selle põhimõtte igapäevane vaimne rakendamine.
13. a) Millise seaduse täitmist kristlastele tungivalt soovitatakse ja kuidas nad seda täidavad? b) Missugust seadust Jeesus rõhutas? c) Missugune seadus on kogu Moosese seaduse aluseks?
13 Nii on kristlastelt nõutud pigem „täita Kristuse seadust” kui pidada Kümmet käsku. (Galaatlastele 6:2, NW) Jeesus andis palju käske ja juhendeid, ning kui me neile kuuletume, siis peame ehk täidame tema seadust. Jeesus rõhutas eriti armastuse tähtsust. (Matteuse 22:36—40; Johannese 13:34, 35) Jah, armastada teisi on kristlik seadus. See on kogu Moosese seaduse alus, nagu ütleb Piibel: „Sest kõik käsk [„kogu Seadus”, NW] on täidetud ühes sõnas, nimelt selles: ’Armasta oma ligimest nagu iseennast!’ ” — Galaatlastele 5:13, 14; Roomlastele 13:8—10.
14. a) Milline hea tulemus on sellel, kui me uurime ja rakendame Moosese seaduse põhimõtteid? b) Mida armastus ajendab meid tegema?
14 Moosese vahendusel antud seadus koos oma Kümne käsuga oli Jumala poolt antud õiglane seaduste kogu. Ja kuigi me tänapäeval sellele seadusele ei allu, on selle taga olevad Jumala põhimõtted meile ikka veel suure väärtusega. Nende uurimise ja rakendamisega kasvab meie lugupidamine suure Seaduseandja Jehoova Jumala vastu. Kuid eriti peaksime uurima ja oma elus rakendama kristlikke käske ja õpetusi. Armastus Jehoova vastu ajendab meid kuuletuma kõigele, mida ta nüüd meilt nõuab. — 1. Johannese 5:3.
[Küsimused]
[Kast lk 203]
KÜMME KÄSKU
1. „Mina olen Jehoova, sinu Jumal, . . . Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
2. Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida . . .
3. Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta . . .
4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar . . .
5. Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!
6. Sa ei tohi tappa!
7. Sa ei tohi abielu rikkuda!
8. Sa ei tohi varastada!
9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit, ega midagi, mis su ligimese päralt on!” — 2. Moosese 20:2—17.
[Pildid lk 204, 205]
Seadus oli seinaks iisraellaste ja teiste rahvaste vahel
