27. peatükk

Kuidas palve kaudu abi saada

1. Millist abi me Jumalalt vajame ja kuidas me seda saame?

ET HOIDA end vabana maailma kurjast mõjust, vajavad kristlased eriti palve kaudu saadavat abi. Jeesus ütles: „Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.” (Luuka 11:13) Meil on vaja Jumala püha vaimu ehk aktiivset jõudu, samuti nagu meil on vaja uurida tema Sõna ja suhelda tema organisatsiooniga. Aga püha vaimu saamiseks peame seda paluma.

2. a) Mis on palve? b) Millised on mitmesugused palve vormid? c) Miks on palve tähtis?

² Palve on lugupidav kõne Jumalale. Vormi poolest võib see olla soov, nagu näiteks siis, kui palutakse Jumalalt midagi. Kuid palve võib samuti olla tänu väljendamine Jumalale või tema ülistamine. (1. Ajaraamat 29:10—13) Et meil oleks oma taevase Isaga hea vahekord, peame temaga korrapäraselt palves rääkima. (Roomlastele 12:12; Efeslastele 6:18) Tema aktiivne jõud, mida paludes saame, võib meid tugevdada täitma tema tahet, hoolimata raskustest või katsetest, mida Saatan ja tema maailm võivad meie peale tuua. — 1. Korintlastele 10:13; Efeslastele 3:20.

3. a) Millist jõudu võime Jumalalt saada? b) Ainult kuidas saame säilitada Jumalaga hea vahekorra?

³ Sul võib olla tõeline võitlus, et lahti saada mõnest harjumusest või teost, mis ei ole Jumalale meelepärane. Kui see on nii, siis otsi Jehoovalt abi. Pöördu tema poole palves. Apostel Paulus tegi seda, ja ta kirjutas: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” (Filiplastele 4:13; Laul 55:23; 121:1, 2) Üks naine, kes vabanes amoraalsest eluviisist, ütles: „Tema on ainus, kellel on võim aidata sellest olukorrast välja pääseda. Peab olema lähedane  isiklik vahekord Jehoovaga, ja ainus viis selle vahekorra hoidmiseks on palve.”

4. Kuidas üks mees sai jõudu suitsetamisest loobumiseks?

⁴ Kuid mõni võib ütelda: „Olen palunud Jumalalt abi palju kordi, aga siiski ei suuda ma patustamast hoiduda.” Seda on ütelnud inimesed, kes suitsetavad. Kui selliselt mehelt küsiti: „Millal sa palvetad?” siis ta vastas: „Õhtul enne magamaheitmist, hommikul üles tõustes, ja kui olen nõrgaks jäänud ning suitsetanud, ütlen Jehoovale, et mul on tehtu pärast kahju.” Tema sõber ütles: „Aga kas pole moment, mil kavatsed suitsetama hakata, aeg, mil sa tegelikult Jumala abi vajad? Just see on aeg, mil peaksid paluma Jehoovat, et ta sulle jõudu annaks.” Kui see mees niiviisi toimis, sai ta suitsetamisest loobumiseks abi.

5. a) Mis on nõutav, et Jumalat õigesti teenida? b) Mis näitab, et patustamise mahajätmisega kaasneb sageli kannatamine?

⁵ Sellega ei ole öeldud, et Jumala palumine koos tema Sõna uurimisega ja ühinemine tema nähtava organisatsiooniga teeb sul kergeks teha seda, mis on õige. See nõuab ikkagi pingutusi ja visa võitlust, millega võib kaasneda isegi kannatamine. (1. Korintlastele 9:27) Halbade harjumuste tagajärjeks võib olla kohutav himu selle järele, mis on halb. Kui inimene patustamise maha jätab, on selle tagajärjeks tavaliselt kannatamine. Kas oled sa valmis kannatama, et teha seda, mis on õige? — 1. Peetruse 2:20, 21.

PALVED, MIDA JUMAL KUULEB

6. a) Mispärast on paljudel raske palvetada? b) Mida on meil tarvis teha, et meie palveid kuuldaks?

⁶ Paljud inimesed leiavad, et neil on raske palvetada. Üks noor naine tunnistas: „Mul on raske paluda kedagi, keda ma ei näe.” Kuna ükski inimene ei ole Jumalat näinud, siis me vajame usku, et paluda Jumalat nii, et ta meid kuuleks. Meil on tarvis uskuda, et Jehoova on tegelikult olemas ja et ta võib teha seda, mida palume. (Heebrealastele 11:6) Kui meil on selline usk ja kui me Jumalale siira südamega läheneme, siis võime olla kindlad, et ta meid aitab. (Markuse 9:23) Kuigi Rooma sõjaväe ohvitser Korneelius ei olnud Jumala organisatsioonis ajal, mil ta siiralt juhatust palus, võttis Jumal siiski tema palvet kuulda. — Apostlite teod 10:30—33.

7. a) Missugused palved on Jumalale meelepärased? b) Milliseid palveid Jumal ei kuule?

 ⁷ Mõnel inimesel on raske ennast sõnadega väljendada. Kuid see ei peaks neid Jumala poole palvetamisest tagasi hoidma. Me võime kindlad olla, et ta teab meie vajadusi ja mõistab, mida tahame ütelda. (Matteuse 6:8) Mõtle sellele: „Missugust lapse suust tulevat väljendust sa hindad kõige rohkem — kas tema lihtsat siirast tänu või erilisi sõnu, mida keegi on käskinud tal ütelda?” Samuti hindab taevane Isa meie lihtsaid ja siiraid väljendusi. (Jakoobuse 4:6; Luuka 18:9—14) Ei ole tarvis erilisi sõnu ega religioosset keelt. Ta isegi ei kuule neid, kes palvetavad teistele mõju avaldamiseks ebatavaliselt kõlavate sõnadega või kes ebasiiralt kordavad üht ja sama. — Matteuse 6:5, 7.

8. a) Mis näitab, et Jumal võib kuulda vaikides esitatud palveid? b) Kas Piibel näitab, et peame palvetama mingis kindlas asendis või paigas?

⁸ Jumal võib sind kuulda isegi siis, kui sa palvetad vaikides. Kui Nehemja niiviisi palvetas, täitis Jumal tema siira palve, ning samuti oli Hannaga. (Nehemja 2:4—8; 1. Saamueli 1:11—13, 19, 20) Ka inimese kehaasend ei ole palvetamise juures tähtis. Sa  võid paluda igas asendis, igal ajal ja igas paigas. Kuid Piibel näitab, et kohane on alandlikkust väljendav asend, nagu pea langetamine või põlvitamine. (1. Kuningate 8:54; Nehemja 8:6; Taaniel 6:11; Markuse 11:25; Johannese 11:41) Ja Jeesus ütles, et on hea, kui isiklikke palveid esitatakse omaette paigas, inimeste nägemata. — Matteuse 6:6.

9. a) Kellele peaksid meie palved olema suunatud ja miks? b) Kelle nimel me peaksime oma palved esitama, et nad oleksid Jumalale vastuvõetavad?

⁹ Palve on meie Jumala kummardamise osa. Sel põhjusel peaksid meie palved olema suunatud ainult meie Loojale, Jehoova Jumalale, aga mitte ühelegi teisele. (Matteuse 4:10) Ja Piibel näitab, et kristlased peavad lähenema Jumalale Jeesuse kaudu, kes andis oma elu, et võtta ära meie patud. See tähendab, et peaksime esitama oma palved Jeesuse nimel. — Johannese 14:6, 14; 16:23; Efeslastele 5:20; 1. Johannese 2:1, 2.

10. a) Kelle palved ei ole Jumalale meelepärased? b) Millist põhilist nõuet me peame täitma, et Jumal meie palveid kuuleks?

¹⁰ Aga kas kõik palved on Jumalale meelepärased? Piibel ütleb: „Kes pöörab oma kõrva ära käsuõpetust kuulmast, selle palvegi on jäledus!” (Õpetussõnad 28:9; 15:29; Jesaja 1:15) Järelikult, kui tahame, et Jumal meie palveid kuuleks, on üheks põhiliseks nõudeks see, et me täidaksime tema tahet, et oleksime kuulekad tema seadustele. Muidu Jumal ei kuula meid, just nagu ausameelne inimene ei kuulaks raadiosaadet, mida ta peab amoraalseks. Piibel ütleb: „Mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on temale meelepärast.” — 1. Johannese 3:22.

11. Mida tähendab tegutseda vastavalt sellele, mida palume?

¹¹ See tähendab, et me peame ka tegutsema vastavalt sellele, mida palume. Näiteks oleks vale, kui inimene palub Jumalat, et ta aitaks loobuda tubaka või marihuaana tarvitamisest, ja siis läheb neid asju ostma. Ka ei võiks ta paluda Jehoovat, et ta aitaks vältida amoraalsust, ja siis lugeda kirjandust ning vaadata filme ja telesaateid, mis amoraalsust kujutavad. Kui inimese nõrkuseks on õnnemängud, ei võiks ta paluda Jumalat, et ta aitaks neist loobuda, ja siis külastada võiduajamisi või teisi selliseid paiku, kus korraldatakse õnne- või hasartmänge. Et Jumal meie palveid kuuleks, on meil tarvis oma tegudega näidata, et me seda, mida ütleme, tegelikult ka mõtleme.

12. a) Mida võivad meie palved sisaldada? b) Mida peame õppima, et meie palved oleksid Jumalale meelepärased?

 ¹² Mis on need isiklikud asjad, mida meie palved Jehoovale sisaldada võivad? Sobivaks palve sisuks võivad tegelikult olla kõik asjad, mis avaldavad mõju meie vahekorrale Jumalaga, kaasa arvatud füüsiline tervis, samuti laste kasvatamine. (2. Kuningate 20:1—3; Kohtumõistjate 13:8) Apostel Johannes kirjutas: „Kui me midagi palume tema tahtmist mööda, ta kuuleb meid.” (1. Johannese 5:14) Niisiis on tähtis, et meie palved oleksid Jumala tahtega kooskõlas. See tähendab, et esmalt on meil tarvis tema tahet tundma õppida. (Õpetussõnad 3:5, 6) Kui me palvetades arvestame rohkem Jumala tahet ja eesmärki kui oma isiklikke huvisid, siis on meie palved Jehoovale vastuvõetavad. On kohane, et me iga päev täname Jehoovat heade asjade eest, mida ta meile annab. — Johannese 6:11, 23; Apostlite teod 14:16, 17.

13. a) Kuidas Jeesus näitas, mis asjad peaksid meie palvetes olema esmased? b) Milliste teisejärgulise tähtsusega asjade eest me peaksime paluma?

¹³ Jeesus andis oma järelkäijatele eeskujupalve, et neile näidata, missugune palve on Jumalale vastuvõetav. (Matteuse 6:9—13) See palve näitab, et Jumala nimi, tema kuningriik ja tema tahte täitmine maa peal on esmased. Järgmisena võime paluda oma isiklike vajaduste eest, nagu seda on meie igapäevane toit, pattude andeksandmine ning vabastamine kiusatusest ja selle käest, kes on kuri — see on Kurat-Saatanast.

 PALVED TEISTE AITAMISEKS

14. Kuidas Piibel näitab teiste eest palvetamise tähtsust?

¹⁴ Jeesus näitas oma eeskujuga teiste eest palvetamise tähtsust. (Luuka 22:32; 23:34; Johannese 17:20) Apostel Paulus teadis selliste palvete väärtust ja sageli palus teistel enda eest palvetada. (1. Tessalooniklastele 5:25; 2. Tessalooniklastele 3:1; Roomlastele 15:30) Vangis olles ta kirjutas: „Ma loodan, et mind teie palvete kaudu . . . tagasi kingitakse [„vabaks lastakse”, NW].” (Fileemonile 22; Efeslastele 6:18—20) Et Paulus varsti pärast seda vangist vabastati, näitab tema eest esitatud palvete kasu.

15. Milliseid palveid me võime esitada nende inimeste eest, keda armastame?

¹⁵ Ka Paulus ise esitas teiste eest abipalveid. Ta kirjutas: „Selleks me palumegi alati teie eest, et meie Jumal peaks teid kutsumisväärseks.” (2. Tessalooniklastele 1:11) Ja teisele kogudusele ta kirjutas selgituseks: „Aga me palume Jumalat, et teie ei teeks ühtki kurja . . . vaid et teie teeksite head.” (2. Korintlastele 13:7) Kindlasti on hea järgida Pauluse eeskuju ja esitada erilisi palveid inimeste eest, keda me armastame. Tõepoolest „õige inimese vägev palve [siiras anumine] suudab palju”. — Jakoobuse 5:13—16.

16. a) Millal peaksime paluma, et saada vajalikku abi? b) Miks palve on suur eesõigus?

¹⁶ Üks Jumala teenija küsib piibliuurimist juhatades sageli: „Kas sa palvetad ka teistel aegadel või ainult iganädalase piibliuurimise ajal?” Et saada abi, mida me vajame, peame tihti rääkima Jumalaga palves. (1. Tessalooniklastele 5:17; Luuka 18:1—8) Õpi temaga rääkima alandlikult, nagu armsa ja usaldusväärse sõbraga. On tõesti imepärane eesõigus olla võimeline pöörduma palves kogu universumi aulise Valitseja poole, kes on palve Kuulja, ning teada, et ta sind kuuleb! — Laul 65:3.

[Küsimused]

[Pilt lk 227]

Mida peaks inimene tegema, kui tal on kiusatus suitsetada — kas abi paluma või järele andma?

[Pilt lk 229]

Kas sa palud abi ja siis teed midagi, mis võib viia eksimuseni?

[Pilt lk 230]

Kas sa palvetad omaette või ainult koos teistega?