90. peatükk

Ülestõusmislootus

LÕPUKS jõuab Jeesus Jeruusalemmast umbes kolme kilomeetri kaugusel asuva Betaania küla lähistele. Laatsaruse surmast ja matusest on möödas vaid mõni päev. Tema õed Maarja ja Marta leinavad ikka veel ning paljud on tulnud nende poole koju neid trööstima.

Ajal, mil nad leinavad, teatab keegi Martale, et Jeesus on tulemas. Niisiis läheb Marta talle kiirustades vastu, ütlemata ilmselt oma õele sõnakestki. Jeesuse juurde jõudes kordab Marta seda, mida nad õega on nende nelja viimase päeva jooksul ilmselt korduvalt öelnud: „Kui sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!”

Marta väljendab siiski lootust vihjega, et Jeesus võiks tema venna heaks ometi midagi teha. „Ma tean, et Jumal sulle annab, mida sa iganes Jumalalt palud!” lausub ta.

„Sinu vend tõuseb üles!” tõotab Jeesus.

Marta arvab, et Jeesus kõneleb tulevasest maisest ülestõusmisest, mida ootasid ka Aabraham ja teised Jumala sulased. Niisiis kostab ta: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!”

Ent Jeesus annab lootust kohesele abile, lausudes: „Mina olen ülestõusmine ja elu.” Ta tuletab Martale meelde, et Jumal on andnud talle väe surma üle, öeldes: „Kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb! Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti.”

Jeesus ei taha sellega Martale öelda, et sel ajal elavad ustavad inimesed ei sure iial. Ei, tema sõnade mõte on hoopis see, et temasse uskumine võib viia igavesse ellu. Sellise elu saab enamik inimesi, kui nad viimsel päeval üles äratatakse. Kuid teised ustavad inimesed elavad üle selle asjadesüsteemi lõpu siin maa peal ja nende puhul saab Jeesuse ütlus täiesti sõnasõnaliselt tõeks. Nad ei sure iial! Pärast seda tähelepanuväärset ütlust küsib Jeesus Martalt: „Kas sa usud seda?”

„Jah, Issand,” vastab Marta, „mul on see usk, et sina oled Kristus Jumala Poeg, kes maailma on tulemas!”

Seejärel kiirustab Marta tagasi, et õde kaasa võtta, ja ta ütleb talle nelja silma all: „Õpetaja on siin ja kutsub sind!” Sedamaid lahkub Maarja majast. Kui teised näevad teda lahkuvat, järgnevad nad talle, arvates, et ta läheb hauale.

Jõudnud Jeesuse juurde, langeb Maarja nuttes tema jalge ette maha. „Issand, oleksid sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!” lausub ta. Jeesus on sügavalt liigutatud, nähes, et Maarja ja paljud talle järgnevad inimesed nutavad. „Kuhu te olete ta pannud?” küsib ta.

„Issand, tule ja vaata!” vastavad nemad.

Ka Jeesusele tulevad pisarad silma, mistõttu juudid ütlevad: „Vaata, kuidas ta teda armastas!”

Mõned mäletavad, et mõni kuu tagasi lehtmajade püha ajal tervendas Jeesus pimedana sündinud noore mehe, ning nad küsivad: „Kas tema, kes avas pimeda silmad, ei võinud teha, et ka see ei oleks surnud?” Johannese 5:21; 6:40; 9:1—7; 11:17—37.

▪ Millal jõuab Jeesus lõpuks Betaania lähistele ja milline olukord seal valitseb?

▪ Mis annab Martale alust uskuda ülestõusmisse?

▪ Millist mõju avaldab Jeesusele Laatsaruse surm?