53. peatükk

Ihaldusväärne üliinimlik valitseja

KUI Jeesus ime läbi tuhandeid toidab, on inimesed hämmastunud. „See on tõesti see prohvet, kes maailma pidi tulema!” ütlevad nad. Nad jõuavad järeldusele, et lisaks sellele et Jeesus on kindlasti see prohvet, kes on suurem kui Mooses, oleks ta ka ihaldusväärseim valitseja. Niisiis peavad nad plaani tulla ja teda vägisi kuningaks teha.

Ent Jeesus teab, mis inimestel plaanis on. Et nad teda jõuga sundida ei saaks, tegutseb ta kiiresti. Ta saadab rahva minema ja käsib oma jüngritel paati astuda ning suunduda tagasi Kapernauma. Seejärel ta lahkub, et minna mäele palvetama. Sel õhtul on Jeesus seal täiesti üksinda.

Veidi enne päikesetõusu silmitseb Jeesus oma kõrgest, avarat vaadet pakkuvast paigast ümbrust ja näeb, et tugev tuul on merel lained vahule ajanud. Kuna paasapüha on lähedal, on peaaegu täiskuu, ja selle valguses näeb Jeesus paati oma jüngritega, kes püüavad vastulainega heideldes edasi liikuda. Mehed sõuavad kõigest jõust.

Seda nähes laskub Jeesus mäest alla ja hakkab üle lainete paadi poole kõndima. Paat on läbinud umbes viis kuni kuus kilomeetrit, kui Jeesus selleni jõuab. Kuid ta kõnnib edasi, nagu tahaks sellest mööda minna. Kui jüngrid teda näevad, kisendavad nad: „See on tont!”

Jeesus julgustab neid sõnadega: „Mina olen see, ärge kartke!”

Kuid Peetrus ütleb: „Issand, kui sina oled, siis käsi mind tulla enese juurde vee peale!”

„Tule!” vastab Jeesus.

Seepeale astubki Peetrus paadist välja ning kõnnib vee peal Jeesuse poole. Kuid nähes tormituult, lööb Peetrus kartma, ta hakkab vajuma ja kisendab: „Issand, päästa mind!”

Jeesus sirutab sedamaid oma käe, haarab temast kinni ja ütleb: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”

Kui Peetrus ja Jeesus on paati astunud, raugeb tuul, jüngrid aga on hämmastunud. Aga kas tarvitsenuks neil seda olla? Kui nad oleksid „saanud aru leibade loost” ja mõistnud, kui suure ime oli Jeesus teinud mõni tund varem, kui ta toitis tuhandeid vaid viie leiva ja kahe väikese kalaga, siis ei tarvitsenuks neil olla niivõrd hämmastunud selle üle, et ta võis kõndida vee peal ja sundida tuult raugema. Nüüd aga kummardavad jüngrid Jeesust ja ütlevad: „Tõesti, sa oled Jumala Poeg!”

Peagi jõuavad nad Gennesaretti, mis on kaunis, viljakas tasandik Kapernauma lähistel. Seal jätavad nad paadi ankrusse. Aga kui nad kaldale astuvad, tunnevad inimesed Jeesuse ära ning lähevad kogu ümberkaudselt maalt otsima neid, kes on haiged. Kui need kergetel vooditel kohale tuuakse ja kui nad vaid saavad puudutada Jeesuse kuue palistust, saavad nad täiesti terveks.

Vahepeal on tuhandete inimeste ime läbi toitmise tunnistajaks olnud rahvas avastanud, et Jeesus on lahkunud. Kui siis Tibeeriast väikesed paadid saabuvad, astuvad nad paatidesse ning sõidavad Kapernauma Jeesust otsima. Kui nad ta leiavad, pärivad nad: „Rabi, millal sa siia said?” Jeesus noomib neid, nagu me seda peagi näeme. Johannese 6:14—25; Matteuse 14:22—36; Markuse 6:45—56.

▪ Mida tahavad inimesed Jeesusega teha pärast seda, kui ta on ime läbi toitnud tuhandeid?

▪ Mida näeb Jeesus mäelt, kuhu ta on läinud, ja mida ta seejärel teeb?

▪ Miks ei tarvitsenuks jüngritel kõigi nende asjade üle niivõrd hämmastunud olla?

▪ Mis juhtub, kui nad kaldale jõuavad?