128. peatükk

Jeesus on elus!

KUI naised leiavad Jeesuse haua tühja olevat, jookseb Maarja Magdaleena seda Peetrusele ja Johannesele ütlema. Teised naised jäävad ilmselt haua juurde. Peagi ilmub ingel ja kutsub nad sisse.

Sees näevad naised veel teistki inglit, kusjuures üks inglitest ütleb neile: „Ärge kartke, sest ma tean, et te otsite Jeesust, kes oli risti [„postile”, UM] löödud. Teda ei ole siin, sest ta on üles tõusnud, nõnda nagu ta ütles. Tulge siia, vaadake aset, kus ta on maganud, ja minge usinasti ütlema tema jüngritele, et ta on surnuist üles tõusnud.” Kartuse ning suure rõõmuga jooksevad ka need naised minema.

Selleks ajaks on Maarja leidnud Peetruse ja Johannese ning teatab neile: „Nad on Issanda hauast ära võtnud ja me ei tea, kuhu nad ta on pannud!” Otsekohe pistavad need kaks apostlit jooksu. Johannes on kiiremate jalgadega — tema on ka ilmselt noorem — ja jõuab haua juurde esimesena. Selleks ajaks on naised lahkunud, nii et läheduses pole kedagi. Kummargil hauda sisse piiludes näeb Johannes linaribasid, ent ise ta jääb välja.

Kui saabub Peetrus, ei jää ta kõhklema, vaid läheb otsekohe sisse. Ta silmab maas olevaid linaribasid, aga samuti higirätikut, millesse oli mähitud Jeesuse pea. See on kokkumässituna ühes paigas. Hauda siseneb ka Johannes, kes nüüd Maarja teadet uskuma jääb. Ometi ei mõista ei Peetrus ega ka Johannes, et Jeesus on üles tõusnud, ehkki Ta oli neile sageli rääkinud, et ta tõuseb üles. Segaste mõtetega lähevad need kaks ära koju, ent Maarja, kes on tagasi tulnud, jääb haua juurde.

Vahepeal ruttavad teised naised vastavalt inglite käsule jüngritele ütlema, et Jeesus on üles tõusnud. Kui nad parajasti kõigest väest jooksevad, tuleb neile vastu Jeesus ja lausub: „Tere!” Nad langevad ta jalge ette ning kummardavad teda. Siis ütleb Jeesus: „Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, seal nad saavad mind näha!”

Varem toimunud maavärisemise ja inglite ilmumise ajal olid valvama pandud sõdurid kõigest niivõrd rabatud, et langesid maha otsekui surnud. Olles toibunud, läksid nad viivitamata linna ja jutustasid ülempreestritele, mis oli juhtunud. Pärast nõupidamist juutide „vanematega” otsustati püüda asi sõdurite äraostmise teel summutada. Neid õpetati: „Öelge, et ta jüngrid tulid öösel ja varastasid ta ära, kui me magasime.”

Kuna Rooma sõdureid võidakse vahipostil magamajäämise eest surmaga karistada, lubasid preestrid: „Kui maavalitseja seda [teadet magamise kohta] saab kuulda, küll me teda meelitame ja teeme, et te saate olla mureta!” Ja et pistis oli küllalt suur, tegidki sõdurid, nagu neid oli õpetatud. Tagajärjeks oli see, et valeteade Jeesuse surnukeha vargusest levis kõikjal juutide hulgas.

Murest murtud Maarja Magdaleena on jäänud haua juurde. Kus küll võiks Jeesus olla? Kui ta kummargil hauda vaatab, näeb ta kahte üleni valges inglit, kes on ilmunud taas! Seal, kus Jeesuse keha oli lebanud, istub üks neist peatsis ja teine jalutsis. „Naine, miks sa nutad?” küsivad nad.

„Nemad on mu Issanda ära viinud,” vastab Maarja, „ja ma ei tea, kuhu nad ta on pannud!” Siis ta pöördub ümber ja näeb kedagi, kes kordab küsimust: „Naine, miks sa nutad?” Ja veel küsib see: „Keda sa otsid?”

Arvates, et tegemist on selle aia hooldajaga, kus haud paikneb, ütleb naine talle: „Isand, kui sina ta oled ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta oled pannud, ja mina toon ta ära!”

„Maarja!” ütleb see isik. Kuuldes tuttavlikku kõnelemisviisi, on Maarjale otsekohe selge, et see on Jeesus. „Rabuuni!” (see tähendab ’Õpetaja!’) hüüatab naine. Ja piiritu rõõmuga haarab ta Jeesusest kinni. Aga Jeesus ütleb: „Ära puuduta mind, sest ma pole veel üles läinud oma Isa juurde! Kuid mine mu vendade juurde ja ütle neile: mina lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde ja oma Jumala ja teie Jumala juurde!”

Nüüd jookseb Maarja sinna paika, kuhu apostlid ja teised jüngrid on kogunenud. Ta lisab oma kirjelduse teatele, mille teised naised on ülestõusnud Jeesuse nägemise kohta juba edasi andnud. Ent need mehed, kes ei uskunud esimesi naisi, ei usu ilmselt ka Maarjat. Matteuse 28:3—15; Markuse 16:5—8; Luuka 24:4—12; Johannese 20:2—18.

▪ Mida Maarja Magdaleena teeb, kui ta leiab haua tühja olevat, ja millise kogemuse osalisteks saavad teised naised?

▪ Kuidas Peetrus ja Johannes reageerivad, leides haua tühja olevat?

▪ Keda teised naised jüngritele Jeesuse ülesäratamise teadet viima minnes teel kohtavad?

▪ Mis oli juhtunud valvesõduritega ja missugune oli preestrite vastus nende teatele?

▪ Mis juhtub, kui Maarja Magdaleena on üksi haua juures, ja missugune on jüngrite reageering naiste teadetele?