30. peatükk

Jeesus vastab oma süüdistajatele

KUI juudi usujuhid Jeesust hingamispäeva rikkumises süüdistavad, vastab ta: „Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!”

Variseride väidetest hoolimata pole Jeesuse töö selline, mida hingamispäevaseadus keelaks teha. Kuulutus- ja tervendamistöö on talle ülesandeks teinud Jumal, ning Jumala eeskujul teeb ta seda igal päeval. Ent tema vastus ajab juudid veelgi rohkem vihale ning nad püüavad teda tappa. Miks?

Sest nende meelest Jeesus mitte üksnes ei riku hingamispäevaseadust, vaid teotab ka Jumalat, väites end olevat Jumala enda Poja. Kuid Jeesus ei löö kartma, vaid annab neile lisateadmisi oma eelissuhetest Jumalaga. „Isa armastab Poega,” lausub ta, „ja näitab talle kõik, mida ta ise teeb.”

„Otsekui Isa äratab üles surnuid,” jätkab Jeesus, „nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.” Vaimses mõttes on Poeg juba tõepoolest surnuid üles äratanud! „Kes minu sõna kuuleb ja usub seda, kes mind on läkitanud,” ütleb Jeesus, „on surmast läinud ellu!” Ta jätkab: „Tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama!”

Kuigi pole ülestähendusi, et Jeesus oleks juba kedagi sõnasõnaliselt surnuist üles äratanud, ütleb ta oma süüdistajatele, et tulevikus toimub selline sõnasõnaline ülestõusmine. „Ärge pange seda imeks,” lausub ta, „sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja.”

Kuni selle ajani pole Jeesus ilmselt kunagi nii üksikasjalikult ja selgelt avalikkuse ees selgitanud, milline tähtis roll on tal Jumala eesmärgis. Kuid Jeesuse süüdistajad pole kuulnud mitte ainult temalt nende asjade kohta tunnistust. „Teie läkitasite [saadikuid] Johannese juurde,” tuletab Jeesus neile meelde, „ja tema andis tõele tunnistust.”

Kõigest kaks aastat tagasi kõneles Ristija Johannes juudi usujuhtidele Temast, kes tuleb pärast teda. Tuletades neile meelde, millist sügavat austust olid nad kord tundnud Johannese vastu, kes nüüd on vangistatud, ütleb Jeesus: „Teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses.” Jeesus tuletab neile seda meelde lootuses neid aidata — neid päästa. Kuid Johannese tunnistus pole talle tingimata tarvilik.

„Needsamad teod, mida ma teen [kaasa arvatud imetegu, mille ta äsja on sooritanud], tunnistavad minust, et Isa mind on läkitanud.” Kuid lisaks sellele ütleb Jeesus: „Isa, kes mind on läkitanud, see on tunnistanud minust.” Jumal on tunnistanud Jeesusest, öeldes näiteks selle ristimise ajal: „See on minu armas Poeg.”

Tegelikult ei suuda Jeesuse süüdistajad tuua mingit ettekäänet tema tagasilükkamiseks. Seesama Pühakiri, mida nad väidavad end uurivat, tunnistab temast! „Kui te usuksite Moosest, usuksite te ka mind,” lõpetab Jeesus, „sest tema on kirjutanud minust. Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite minu sõnu?” Johannese 5:17—47; 1:19—27; Matteuse 3:17.

▪ Miks ei ole Jeesuse töö hingamispäeva rikkumine?

▪ Kuidas kirjeldab Jeesus oma tähtsat rolli Jumala eesmärgis?

▪ Kelle tunnistusele viitab Jeesus, osutamaks sellele, et ta on Jumala Poeg?