132. peatükk

Jumala paremal käel

PÜHA vaimu väljavalamine nelipühil on tõendiks, et Jeesus on pöördunud tagasi taevasse. Ka veidi hiljem jünger Stefanosele antud nägemus tõestab, et Jeesus on sinna tagasi pöördunud. Stefanos hüüab hetk enne seda, kui ta ustava tunnistamise pärast kividega surnuks visatakse: „Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!”

Jumala paremal käel olles ootab Jeesus oma Isalt käsku: „Valitse keset oma vaenlasi!” Aga mida teeb Jeesus vahepeal, enne vaenlaste vastu tegutsema hakkamist? Ta valitseb oma võitud jüngrite üle, juhendades neid nende kuulutustöös ja valmistades neid ette saama ülesäratamise läbi tema kaaskuningateks ta Isa Kuningriigis.

Näiteks valib Jeesus Sauluse (kes hiljem on rohkem tuntud rooma nime Paulus all) juhtima inimeste jüngriteks tegemise tööd teistes maades. Saulus on innukas Jumala Seaduse suhtes, ent juudi usujuhid on ta eksiteele viinud. Tagajärjeks on see, et Saulus ei kiida heaks mitte ainult Stefanose mõrva, vaid läheb ülempreester Kaifase volitusel Damaskusesse, et leida üles, võtta kinni ja tuua Jeruusalemma kõik mehed ja naised, kes on Jeesuse järelkäijad. Ent kui Saulus on sinna teel, sähvatab tema ümber äkitselt hele valgus ja ta langeb maha.

„Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” küsib hääl nähtamatust allikast. „Issand, kes sa oled?” küsib Saulus.

„Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad!” kostub vastuseks.

Jeesus käsib üleloomulikust valgusest pimedaks jäänud Saulusel minna Damaskusesse ja jääda ootama juhendeid. Siis ilmub Jeesus nägemuses Ananiasele, ühele jüngritest. Jeesus ütleb Ananiasele Sauluse kohta: „Ta on mulle valitud riist, et ta minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette.”

Tõesti, Jeesuse toetusel on Saulusel (kes on nüüd tuntud Paulusena) ning teistel evangeeliumikuulutajatel kuulutus- ja õpetustöös tohutu edu. Õigupoolest kirjutab Paulus juba 25 aastat pärast seda, kui Jeesus talle Damaskuse teel ilmus, et head sõnumit on „kuulutatud kõigele loodule taeva all”.

On möödunud juba hulk aastaid, kui Jeesus annab oma armastatud apostlile Johannesele rea nägemusi. Nende nägemuste vahendusel, mida Johannes Piibli Ilmutusraamatus kirjeldab, ta otsekui elaks seni, kuni näeb Jeesust tulemas Kuningriigi väes. Johannes ütleb, et „vaimus” viidi ta ajas ettepoole „Issanda päeva”. Mis „päev” see on?

Piibli prohvetiennustusi, sealhulgas ka viimsete päevade kohta käivat Jeesuse prohvetiennustust hoolikalt uurides selgub, et „Issanda päev” algas ajaloolisel 1914. aastal! Niisiis, just aastal 1914 tuli Jeesus nähtamatult, avaliku sensatsioonita tagasi, kusjuures sellest olid teadlikud vaid tema ustavad sulased. Just sel aastal andis Jehoova Jeesusele käsu valitseda keset oma vaenlasi!

Oma Isa käsule kuuletudes puhastas Jeesus taevad Saatanast ja tema deemoneist, heites need alla maa peale. Näinud nägemuses seda sündivat, kuuleb Johannes häält taevast kuulutavat: „Nüüd on õnnistus ja vägi ja kuninglik valitsus saanud meie Jumala ja meelevald tema Kristuse kätte!” Jah, 1914. aastal hakkas Kristus Kuningana valitsema!

Milline hea sõnum on see küll Jehoova kummardajatele taevas! Neid kutsutakse üles: „Olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate!” Aga millises olukorras on need, kes on maa peal? „Häda maale ja merele,” jätkab hääl taevast, „sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!”

Just praegu on meil käes see „pisut aega”. Nüüd näitavad inimesed, kas nad on väärt pääsema Jumala uude maailma või saab neile osaks häving. On tõsi, et praegu otsustab sinu saatuse see, millist vastukaja sa osutad heale sõnumile Jumala Kuningriigist, mida Kristuse juhtimisel ülemaailmselt kuulutatakse.

Pärast seda hakkab Jeesus Kristus kui Jumala Esindaja tegutsema, et vabastada maa kogu praegusest Saatana asjadesüsteemist ning nendest, kes seda toetavad. Jeesus kaotab kõik selle kurjuse lõplikult sõjas, mida Piiblis nimetatakse Harmagedooniks. Seejärel võtab Jeesus, kes on Jehoova Jumala järel suurim Isik universumis, Saatana ja tema deemonid kinni ning seob nad tuhandeks aastaks „sügavikku” ehk surmasarnasesse tegevuseta olekusse. Apostlite teod 7:55—60; 8:1—3; 9:1—19; 16:6—10; Laul 110:1, 2; Heebrealastele 10:12, 13; 1. Peetruse 3:22; Luuka 22:28—30; Koloslastele 1:13, 23; Ilmutuse 1:1, 10; 12:7—12; 16:14—16; 20:1—3; Matteuse 24:14.

▪ Kus asub Jeesus pärast taevaminekut ja mida ta ootab?

▪ Kelle üle Jeesus pärast taevaminekut valitseb ja milles tema valitsemine ilmneb?

▪ Millal algas „Issanda päev” ja mis selle alguses toimus?

▪ Millist mõju avaldab tänapäeval tehtav kuulutustöö meile igaühele isiklikult?

▪ Millised sündmused toimuvad pärast selle kuulutustöö lõpetamist?