45. peatükk

Kas tõesti saab temast jünger

MILLIST kohutavat vaatepilti näeb Jeesus kaldale jõudes! Lähedalasuvast surnuaiast väljuvad kaks ebatavaliselt metsikut meest ja tormavad tema poole. Nad on kurjast vaimust vaevatud. Kuna üks neist on oletatavasti raevukam kui teine ning on olnud palju kauem deemonite meelevallas, koondub tähelepanu just temale.

See vaene mees on juba kaua aega elanud paljana haudade keskel. Ta karjub ning peksab end kividega pidevalt, ööd ja päevad. Ta on nii vägivaldne, et mitte keegi ei söanda sealtkaudu teed käia. Teda on küll püütud kinni siduda, kuid ta kisub ahelad puruks ning murrab jalarauad katki. Mitte keegi ei suuda teda taltsutada.

Kui mees jõuab Jeesuse juurde ja langeb ta jalge ette, panevad deemonid, kelle meelevalla all ta on, ta kisendama: „Mis sinul on minuga tegemist, Jeesus, kõige kõrgema Jumala Poeg? Ma vannutan sind Jumala juures, et sa mind ei piinaks!”

„Mine välja inimesest, sa rüve vaim!” kordab Jeesus üha. Siis aga küsib Jeesus: „Mis su nimi on?”

„Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!” kõlab vastuseks. Deemonid tunnevad suurt mõnu nende kannatustest, keda nad oma meelevalla alla on saanud, ja argpükslikku jõuguvaimu ilmutades nad ilmselt naudivad ühisrünnaku korraldamist. Kuid Jeesusega vastamisi olles anuvad nad, et neil ei kästaks minna sügavikku. Jälle näeme, et Jeesusel oli suur vägi; ta suutis võita isegi õelad deemonid. Ka näitab see, et deemonid teavad, et Jumal mõistab lõplikult nende üle kohut, heites nad koos nende juhi Kurat-Saatanaga sügavikku.

Lähedal mäel on söömas umbes 2000-pealine seakari. Niisiis ütlevad deemonid: „Läheta meid sigade sisse, et me läheksime neisse!” Ilmselt tunnevad deemonid lihalikesse olevustesse tungimisest mingit laadi ebaloomulikku, sadistlikku naudingut. Kui Jeesus on lubanud neil sigade sisse minna, tormavad kõik 2000 siga kaljult alla ning upuvad järves.

Kui sigade karjatajad seda näevad, tõttavad nad uudist linna ja maale teatama. Seda kuuldes tulevad inimesed välja vaatama, mis on juhtunud. Kui nad kohale jõuavad, näevad nad meest, kellest deemonid on välja läinud. Ta istub Jeesuse jalge ees ning on riietatud ja selge aruga!

Pealtnägijad jutustavad, kuidas mees terveks tehti. Samuti räägivad nad inimestele sigade eriskummalisest surmasaamisest. Seda kuuldes valdab inimesi suur hirm ning nad käivad Jeesusele tungivalt peale, et ta sealt kandist ära läheks. Ta soostubki ning astub paati. Varem deemonite meelevallas olnud mees palub Jeesuselt luba temaga kaasa minna. Kuid Jeesus ütleb talle: „Mine koju omaste juurde ja teata neile, mis suuri asju Issand [„Jehoova”, UM] sulle on teinud ja kuidas ta sinu peale on halastanud.”

Tavaliselt Jeesus keelab neid, keda ta on teinud terveks, sellest kellelegi rääkimast, sest ta ei soovi, et inimesed teeksid sensatsiooniliste teadete põhjal ennatlikke järeldusi. Kuid seekord on kohane teha erand, sest endine kurjast vaimust vaevatu on tunnistajaks selliste inimeste keskel, kelleni Jeesus nüüd arvatavasti ei jõua. Lisaks on mehe kohalolek tõend Jeesuse väe kohta teha head, misläbi saadakse kummutada kõik need ebasoodsad jutud, mis ehk sigade hukkumise pärast ringi liikuda võiksid.

Endine kurjast vaimust vaevatu järgib Jeesuse juhendeid ja lahkub. Ta hakkab igal pool Dekapolises kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik inimesed on lihtsalt hämmastunud. Matteuse 8:28—34; Markuse 5:1—20; Luuka 8:26—39; Ilmutuse 20:1—3.

▪ Mis võib ehk olla selle põhjuseks, et tähelepanu on koondunud ühele kurjast vaimust vaevatud mehele, kuigi neid on kaks?

▪ Mis näitab, et deemonid teavad, et nad tulevikus sügavikku heidetakse?

▪ Miks deemonid ilmselt naudivad seda, et nad inimesi ja loomi oma meelevalda saavad?

▪ Miks teeb Jeesus endise kurjast vaimust vaevatu puhul erandi, kästes tal rääkida teistele, mida Ta on talle teinud?