56. peatükk

Mis rüvetab inimest?

VASTUPANU Jeesusele muutub tugevamaks. Lisaks sellele, et paljud tema jüngrid lahkuvad, püüavad Juudamaa juudid teda tappa, nõnda nagu nad püüdsid seda teha siis, kui ta 31. aasta paasapüha ajal Jeruusalemmas viibis.

Nüüd on jõudnud kätte 32. aasta paasapüha. Järgides Jumala nõuet pidada paasapüha, läheb Jeesus tõenäoliselt Jeruusalemma. Kuid ta on sinna minnes ettevaatlik, sest tema elu on ohus. Pärast seda naaseb ta Galileasse.

Oletatavasti on Jeesus Kapernaumas, kui Jeruusalemmast saabuvad tema juurde variserid ja kirjatundjad. Nad püüavad leida põhjust süüdistada teda ususeaduse rikkumises. „Miks sinu jüngrid rikuvad vanemate pärimust?” uurivad nad. „Nad ei pese käsi, kui nad hakkavad leiba võtma.” Sellise pärimusliku käte küünarnukkideni pesemise rituaali eiramist peavad variserid tõsiseks üleastumiseks, kuigi Jumal taolise rituaali järgimist ei nõua.

Jeesus ei vasta nende süüdistusele, vaid juhib tähelepanu sellele, kuidas nemad nurjatult ja tahtlikult Jumala Seadusest üle astuvad. „Miks te ise rikute Jumala käsku oma pärimuse pärast?” tahab ta teada. „Sest Jumal on öelnud: sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema! Kuid teie ütlete, kes iganes isale või emale ütleb: ohvrianniks läheb see, mis sul iganes on õigus minult saada! see ei tarvitse oma isa või ema austada.”

Variserid õpetavad tõepoolest, et raha, vara või mistahes and, mis on pühitsetud Jumalale, kuulub templile ning seda ei või enam mitte mingiks muuks otstarbeks kasutada. Kuid tegelikult jääb pühitsetud and andja valdusse. Sel kombel võib poeg lihtsalt öelda, et tema raha või vara on „korbaan” — Jumalale või templile pühitsetud ohvriand —, ning hoiduda kõrvale kohustusest abistada oma eakaid vanemaid, kes on ehk äärmises kitsikuses.

Olles õigusega nördinud selle üle, kuidas variserid nurjatult Jumala Seadust väänavad, lausub Jeesus: „Te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast. Te silmakirjatsejad, Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes: see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel; ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!”

Rahvas on ehk taandunud, et lasta variseridel Jeesust küsitleda. Nüüd, kus variserid ei oska Jeesuse range hukkamõistu peale midagi kosta, kutsub Jeesus rahva ligemale. Ta lausub: „Kuulge mind .. ja mõistke? Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest.”

Kui nad hiljem ühte majja lähevad, küsivad tema jüngrid: „Kas sa tead, et variserid pahandusid kuuldes seda sõna?”

„Iga taim, mida mu taevane Isa pole istutanud, kistakse välja,” vastab Jeesus. „Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!”

Paistab, et Jeesus on üllatunud, kui Peetrus palub jüngrite nimel selgitust selle kohta, mis inimest rüvetab. „Kas teiegi veel ei saa aru?” kostab Jeesus. „Eks te mõista, et kõik, mis suust sisse läheb, läheb kõhtu ja väljub eri paika. Aga mis suust väljub, see lähtub südamest ja see rüvetab inimese. Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget. Need on, mis rüvetavad inimese; kuid pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.”

Jeesus ei alatähtsusta siin tavapärast hügieeni. Ta ei väida, et inimesel pole vaja enne toiduvalmistamist või söömaasumist käsi pesta. Pigem mõistab Jeesus siin hukka nende usujuhtide silmakirjatsemise, kes kõverteid pidi püüavad Jumala õiglastest seadustest mööda hiilida ning mittepiiblilistele pärimustele tugineda. Jah, inimest rüvetavad kurjad teod, ning Jeesus osutab sellele, et need lähtuvad inimese südamest. Johannese 7:1; 5. Moosese 16:16; Matteuse 15:1—20; Markuse 7:1—23; 2. Moosese 20:12; 21:17; Jesaja 29:13.

▪ Millist vastupanu kohtab nüüd Jeesus?

▪ Millise süüdistuse esitavad variserid, aga kuidas näitab Jeesus, et variserid rikuvad tahtlikult Jumala Seadust?

▪ Mis on Jeesuse sõnul see, mis inimest rüvetab?