125. peatükk

Surmaheitlus piinapostil

KOOS Jeesusega viiakse hukkamisele ka kaks röövlit. Rongkäik peatub linnalähedases paigas, mida kutsutakse Kolgataks ehk Pealae asemeks.

Vangidelt võetakse rõivad seljast. Siis antakse neile mürriga segatud veini. Ilmselt on selle valmistanud Jeruusalemma naised ning roomlased ei keela anda seda valuvaigistavat jooki neile, kes postile lüüakse. Ent kui Jeesus seda on maitsnud, keeldub ta joomast. Miks? Ilmselt tahab ta selle ülima usukatse ajal säilitada kõik oma vaimsed ja füüsilised võimed.

Jeesus on nüüd täies pikkuses asetatud postile, käed üleval pea kohal. Seejärel löövad sõdurid tema kätesse ja jalgadesse suured naelad. Ta väänleb valu käes, kui naelad tungivad lihasse ja kõõlustesse. Kui post on püsti tõstetud, muutub valu äärmiselt piinavaks, sest keharaskuse tõttu naelahaavad rebenevad. Ent ähvardamise asemel palvetab Jeesus Rooma sõdurite eest: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”

Pilaatus on lasknud postile kinnitada tahvli, kust võib lugeda: „Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas!” Ilmselt ei lase ta seda kirjutada mitte ainult sellepärast, et ta peab Jeesusest lugu, vaid ka sellepärast, et ta põlgab juudi preestreid, sest nad on tema käest välja pigistanud Jeesuse surmaotsuse. Et seda kirja tahvlil võiksid kõik lugeda, oli Pilaatus lasknud selle kirjutada kolmes keeles: heebrea keeles, ladina riigikeeles ja kreeka ühiskeeles.

Ülempreestrid, kaasa arvatud Kaifas ja Annas, on jahmunud. See kindel ja selge teadaanne rikub ära nende triumfitunni. Seetõttu nad protesteerivad: „Ära kirjuta ’Juutide kuningas’, vaid: ’Ta on öelnud: mina olen juutide kuningas!’ ” Ärritatuna selle üle, et temast on saanud preestrite tööriist, vastab Pilaatus põlgusega, milles on otsustavust: „Mis ma olen kirjutanud, olen ma kirjutanud!”

Nüüd kogunevad hukkamispaika preestrid koos suure rahvahulgaga, kusjuures preestrid tegelevad sildil toodud avalduse ümberlükkamisega. Nad kordavad varem süneedriumi kohtuprotsesside käigus antud valetunnistusi. Seetõttu pole ka ime, et möödaminejad hakkavad pilkama, vangutavad sarkastiliselt pead ja lausuvad: „Sina, kes templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, aita iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt [„piinapostilt”, UM] maha!”

„Teisi ta on aidanud, iseennast ta ei või aidata,” kiidavad takka ülempreestrid ja nende ususeltsilised. „Kui ta on Iisraeli kuningas, astugu ta nüüd ristilt [„piinapostilt”, UM] maha, siis me usume temasse! Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd tema, kui ta tahab; sest ta on öelnud: ma olen Jumala Poeg!”

Sama vaim nakkab ka sõduritele, kes samuti Jeesuse üle nalja heitma hakkavad. Nad pakuvad pilkavalt Jeesusele äädikaks käärinud veini, hoides seda arvatavasti otse tema janust lõhkenud huulte juures. „Kui sina oled juutide kuningas,” mõnitavad nad, „siis aita iseennast!” Isegi röövlid — üks löödud postile Jeesusest paremal, teine vasakul pool — pilkavad teda. Mõelgem sellele! Suurim inimene, kes on kunagi elanud, jah, tema, kes koos Jehoova Jumalaga osales kõigi asjade loomises, kannatab kindlameelselt kogu seda teotust!

Sõdurid võtavad Jeesuse ülerõivad ja jagavad need nelja ossa. Nad heidavad liisku, et näha, mis kellelegi saab. Suurepäraselt tehtud alumine kuub on aga ilma õmblusteta. Seepärast ütlevad sõdurid üksteisele: „Ärgem kiskugem seda lõhki, vaid heitkem liisku selle kohta, kellele see saab!” Niisiis, endalegi teadmata viivad nad täide kirjakoha, kus öeldakse: „Nad on mu riided isekeskis jaganud ja minu kuue kohta liisku heitnud!”

Mõne aja pärast jõuab üks röövlitest äratundmisele, et Jeesus peab tõepoolest olema kuningas. Seepärast ütleb ta oma kaaslast sõideldes: „Kas sinagi ei karda Jumalat, kuna sa ise oled ju sama karistuse all? Meie küll õiguse poolest, sest me saame kätte, mis meie teod on ära teeninud, aga see ei ole teinud midagi ebakohast!” Siis pöördub ta Jeesuse poole palvega: „Mõtle minule, kui sa oma kuningriiki tuled!”

„Tõesti, ma ütlen sulle täna,” vastab Jeesus, „sa pead koos minuga olema paradiisis” (UM). See tõotus täitub siis, kui Jeesus valitseb Kuningana taevas ja äratab selle kahetseva kurjategija üles eluks maapealses paradiisis, mida Harmagedooni üleelanutel ja nende kaaslastel on eesõigus harida. Matteuse 27:33—44; Markuse 15:22—32; Luuka 23:27, 32—43; Johannese 19:17—24.

▪ Miks keeldub Jeesus joomast mürriga segatud veini?

▪ Ilmselt mis põhjusel kinnitatakse Jeesuse postile üks tahvel ning milline sõnavahetus tekib seetõttu Pilaatuse ja ülempreestrite vahel?

▪ Millist edasist teotust peab Jeesus postil olles taluma ja mis seda tõenäoliselt põhjustab?

▪ Kuidas täitub prohvetiennustus selle kohta, mida tehakse Jeesuse rõivastega?

▪ Milline muutus toimub ühega röövlitest ja kuidas täidab Jeesus tema palve?